ettenähtud väärtegu,
lg 1 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja esindaja I.I, ik XXX, elukoht: XXX Hannes Küünarpuu, Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlusteenistus RESOLUTSIOON 1 1. I.I süüdi tunnistada NPALS § 15 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 10 (kümme) päeva. 2. I.I süüdi tunnistada
ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, so 200 (kakssada) eurot. 3. Lõpetada väärteomenetlus I.I süüdistuses
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel menetlusaluse isiku teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.
lg 11 p 2 ja NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldusid ja
lg 2 sätestatud kohustust, pannes toime
lg 1, NPALS § 151 lg 1 ja
Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi menetlusalusele isikule saadetud kutse oli kätte saanud menetlusaluse isikuga samal aadressil elav täiskasvanud pereliige. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud kohtule taotlust väärteoasja läbivaatamise edasilükkamiseks VTMS § 42 lg 2 sätestatud alusel ja kohus ei ole teinud menetlusalusele isikule kohtuistungile ilmumist kohustuslikuks, leiab kohus, et kutse tuleb lugeda kätteantuks ja menetlusalune isik asja arutamise ajast ja kohast teavitatuks ning kohus peab võimalikuks asja arutamist menetlusaluse isiku osavõtuta VTMS § 90 lg 1 korras. Kohtuvälises menetluses on menetlusalune isik selgitanud, et ta sõitis 07.09.2015 Peterburi teel ja teda peatas politseipatrull. Liikluseeskirja ta ei rikkunud ja politsei nõudmistele allus vastuvaidlematult. Patrull kontrollis tema dokumente ja palus anda analüüsi Wismari tänaval, 2 kuivõrd tema biograafias oli amfetamiini tarvitamise fakt. Wismaris selgitas, et tarvitas amfetamiini, kuid kaks päeva varem. Kui on süüdi, siis kahetseb. Juhtis rendile võetud autot Toyota Corolla. See intsident juhtus Peterburi teel viadukti juures suunaga linna poole. Enne rooli istumist tundis ennast hästi ja võis häireteta juhtida autot, kuid sai aru, et narkootikum on organismi jäänud ja oli hoolimatu, mida kahetseb. Otsust soovib kodusele aadressile XXXja palub koostada trahvi maksmiseks graafik maksimaalseks ajaks. Tunnistajana üle kuulatud Margus Nigole selgitas, et oli 07.09.2015 politsei patrullsõiduki juht. Eelnevalt oli kinni peetud sõiduki juht, kes oli vaja toimetada politseijaoskonda. Pööras sõiduki ümber ja enne seda sõitis mööda Toyota. Pani vilkurid tööle, kuid Toyota teed ei andnud. Siis pani tööle punase vilkuri. Toyota hakkas aeglaselt peatuma. Juht tuli välja ja juht tundus olevat narkojoobes. Kuna autos olev kinnipeetu oli vaja ära viia, siis kutsusid välja Ida jaoskonna patrulli, mis viis juhi Wismari haiglasse. Toyota juht nägi seda, et nad ümber pöörasid ja vilkurid juba töötasid. Sõitsid Toyotal järgi 100-200 meetrit. Sõitis järel nii, et oleks nähtav. Viadukti müür oli kõrval ja oli tunnelieffekt vilkuritest. Kui ees sõitja oleks paremale võtnud, oleks mööda saanud. Korraks lülitas sisse ka helisignaali, kuid öösiti väldivad seda. Toyota aeglustas ja peatus. Juht oli kahtlane, silmad viitasid narkojoobele. Mäletab, et taskulambiga vaatasid pupille ja need reageerisid väga aeglaselt. Mäletamist mööda on selle koha peal üks sõidurada, kuid piisavalt lai. Kinni peeti seal, kus oli laiem koht. Toyota juhtimisstiili järgi sai aru, et juht ei taju ning mõtles, et kas tõesti joobes, just oli üks kinni peetud. Tunnistajana üle kuulatud Mario Lindau selgitas, et oli patrullpolitseinikuna Peterburi teel ning olid kinni pidanud joobes juhi, keda hakkasid toimetama politseijaoskonda menetlustoimingute tegemiseks. Tegid tagasipöörde ja ette sattus Toyota. Vilkurid polid politseisõidukil sisse lülitatud, kuid sõiduk sellele ei reageerinud, et teed anda. Mitu korda sai sisse lülitatud ka sireeni. Olid seal, kus Peterburi teel Järvevana tee suunas muutub sõidutee üheks sõidurajaks. Ei saanud Toyotast mööda. Pärast sireeni andmist hakkas kiirust maha võtma, andsid uuesti märku ja Toyota liikus kiirusega 5-10 km/h. Siis andsid peatumismärguande, et juhti kontrollida, et miks ta ei reageeri. Punasele vilkurile juht reageeris. Juht oli roolis imeliku käitumisega, silmad punetasid, tõmbles roolis, pupillid ei reageerinud, kül higi laubal. Ainete tarvitamist eitas. Indikaatorvahendi kasutamisel alkoholile oli tulemus 0. Kuna kinnipeetav oli kaasas, siis saadeti Juhtimiskeskusest Ida patrull, mis toimetas isiku Wismari haiglasse. Isiku reaktsioonikiirus oli häiritud. Vilkuritega sõideti järel 500-700 meetrit. Kohtuvälise menetleja esindaja taotles NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistuseks aresti 10 päeva ja
ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahvi 75 trahviühiku ulatuses.
Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku kohtuvälisel menetlusel antud süüd osaliselt tunnistavate ütlustega, kuulanud ära tunnistajate ütlused, kontrollinud uuringuakti, arstlikku kohtutoksikoloogilist hinnangut ja muid väärteoasja materjale, asub alljärgnevale seisukohale. Väärteoasjas asuvas joobeseisundi tuvastamise saatekirjas leiduva uuringuakti nr 2134T tulemuse kohaselt on 10.09.2015 tuvastatud, et menetlusaluselt isikult võetud proovimaterjalis on tuvastatud amfetamiini ja alfa-pürrolidinovalerofenooni (alfa-PVP) sisaldus. Seejuures on menetlusalune isik temalt proovi võtmise ja läbivaatuse ajal eitanud narkootiliste ainete tarvitamist. EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi hinnangu kohaselt lähtudes kliinilisest pildist esinevad uuritaval I.I narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine (amfetamiin, alfa-pürrolidinovalerofenooni) tarvitamise jääknähud ja joovet ei esine. Seega on narkootilise aine sisaldumine ja tarvitamine tuvastatud nii uuringuakti järelduse kui ka eksperdi arvamusega, samuti menetlusaluse isiku kohtuvälises menetluses antud ütlustega, mille kohaselt ta tunnistas amfetamiini tarvitamist kaks päeva varem. Väärteomenetluses tuvastatud ained amfetamiin ka alfa-pürrolidinovalerofenoon kuuluvad NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 I nimekirja. Vastavalt NPALS § 3 lg 1 sätetele on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine, sh 3 tarvitamine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste või psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Väärteoasja materjalidest ei ilmne asjaolusid, mis viitaks menetlusaluse isiku poolt narkootilise aine tarvitamisele eelmärgitud lubatavusklausli alusel. Sellest tulenevalt on menetluslune isik narkootilist või psühhotroopset ainet tarvitades rikkunud NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu. Seega on väärteoasja kohtuliku arutamisega tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik oli tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta ja selliste ainete käitlemine, sh tarvitamine on NPALS § 3 lg 1 ja 11 kohaselt arsti ettekirjutuseta keelatud, mistõttu on I.I 1 käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS §-s 15 lg 1 ettenähtud väärteona. Peale selle süüdistatakse menetlusalust isikut
lg 2 sätestatud kohustuse eiramises.
lg 2 kohaselt liikleja andma teed sõidukile, millel on sisse lülitatud sinine vilkur või sinine märgutuli koos erilise helisignaaliga või ilma, ja niisuguse sõidukiga saadetavale sõidukile, samuti teel töötavale sisselülitatud kollase vilkuriga sõidukile ja niisuguse sõidukiga saadetavale sõidukile. Vajaduse korral peab liikleja tee andmiseks seisma jääma. Väärteoprotokollis märgitud väärteo lühikirjelduse kohaselt ei andnud menetlusalune isik teed sõidukile, millel olid sisse lülitatud sinine vilkur koos erilise helisignaaliga. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate ütluste kohaselt olid patrullsõidukil sisse lülitatud sinised vilkurid ja helisignaaliga anti märku ees sõitvale Toyota Corollale tee andmiseks, kuid selle juht ei reageerinud ega lasknud politseisõidukit mööda, vaid aeglustas sõitu, takistades politseisõiduki edasi liikumist. Sellele järgnevalt anti juhi seisundis tekkinud kahtlkuse tõttu märku punase vilkuriga peatumiseks. Kohtuvälises menetluses on menetlusalune isik märkinud, et teda peatati, kuigi ta liikluseeskirja ei eiranud. Kohus teeb sellisest selgitusest järelduse, et menetlusalune isik ei saanudki aru politseisõiduki vilkurite tähendusest ja jätkas sõitu. Kuna ta aga takistas politseisõiduki liikumist, kuigi sellel põlesid sinised vilkurid ja tema tähelepanu saamiseks lülitati sisse ka helisignaal, siis leiab kohus, et menetlusalune isik, kellel on juhtimisõigus, peaks ka aru saama vilkurite ja nende värvide tähendusest. Arvestades seda, et menetlusalune isik vaatamata tema järel sõitva politseisõiduki märguannetele ei reageerinud, leiab kohus, et kuna tegemist oli öise ajaga ja viadukti kõrval oleva teelõiguga, kust vilkurite valgus peegeldab tugevasti, pidi menetlusalune isik nii nägema kui ka kuulma temale antud märguandeid tee andmiseks. Seega arvestades antud märguannete pikaajalisust ja pidevust saab tulla järeldusele et menetluslune isik sai aru liiklussituatsioonist, samuti sellest, et temale antakse märku tee vabastamiseks. Samas nähtub tunnistaja selgitustest, et menetlusaluse isiku juhitud sõiduk asus aeglaselt kiirust vähendama, takistades sellega veelgi enam politseisõidukit. Selline objektiivne käitumine viitab kohtu arvates sellele, et menetlusalune ei saanud aru, mida ta on rikkunud, kuid pidi aru saama, et talle antakse märku tee vabastamiseks. Seejuures reageeris ta peatumismärguandele. Kohus leiab, et taoline käitumine oli osaliselt tingitud menetlusaluse isiku seisundist, kuid sellele vaatamata pidi ta aru saama temale antavast märguandest. Seetõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku käitumises on sedastatavad
lg 2 sätestatud kohustuse rikkumise tunnused ja
sätestatud väärteo, so eritalituse sõidukile liiklusnõuetes ettenähtud juhul sõidueesõiguse mittenadmise koosseis. Kuivõrd ajaliselt ei olnud see tegu väga pikaajaline, leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü on keskmine. Lisaks sellele süüdistatakse menetlusalust isikut
lg 11 p 2 sätestatud keelu rikkumises ning väärteoprotokolli märgitud väärteo kirjelduse kohaselt takistas juhile keelatud seisund liiklusolude täpset tajumist ja liiklusnõuete kõrvalekaldumtaut täitmist. Kohus leiab, et juhul, kui isikule heidetakse ette teatud keelunormi rikkumist, peab see olema ka väärteo lühikirjelduses märgitud. Seega juhul, kui väärteokirjelduses on märgitud teokirjeldus, peab see vastama rikutava normi sõnastusele. Karistusseaduse määratletuse nõue eeldab, et isiku teole antav karistusõiguslik väljendus ehk kvalifikatsioon vastaks võimalikult täpselt isiku faktilisele teole, mis on märgitud väärteo lühikirjelduses. Käesoleval juhul on väärteoprotokolli märgitud keelu rikkumine kvalifitseeritud
lg 11 p 2 sätestatud keelu rikkumisena.
lg 11 p 2 sätestab erinevad keelud, mis on erinevateks osategudeks ja mis säilitavad iseseisvuse ja süüteokoosseisu realiseerib iga osategu eraldivõetult, sõltumata temaga külgnevatest 4 teokirjeldustest.
lg 11 p 2 sätestab eraldi osategudena hinnatavad keelud: juhil on keelatud joobeseisundis või alkoholipiirmäära ületavas seisundis või liikusohtlikus terviseseisundis juhtida sõidukit või anda juhtimist üle sellises seisundis isikule. Selleks, et süüdistada isikut konkreetse keelu rikkumises tuleb tuvastada ja väärteo lühikirjeldusse märkida loetelus olev osategu, mis süüteokoosseisu realiseerib ning kuivõrd tegemist on viitelise normiga, tuleb tuvastada ka norm, mille alusel süüteokoosseis realiseerus. Väärteoprotokolli märgitud ja menetlusalusele isikule omistatud teokirjeldus ei vasta ühelegi eelviidatud osateo kirjeldusele. Juhul, kui isik juhib sõidukit joobeseisundis, kaasneb sellega vastutus KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest, kui aga isik juhib sõidukit alkoholipiirmäära ületavas seisundis, siis võetakse isik vastutusele
S § 424 järgi, mis väärteomenetluses on välistatud, aga samuti ei süüdistata teda selleks aluse puudumisel ka
Seega saaks kõne alla tulla sõiduki juhtimine liiklusohtlikus terviseseisundis. Liiklusohtliku terviseseisundi sisu on sätestatud
§s 70 ning üheks võimalikuks haigusseisundiks võib
Samas
Väärteoasjas puuduvad tõendid selle kohta, et menetlusalusel isikul oleks olnud arsti tuvastatud liiklusohtlikku terviseseiundit.
lg 10 sõnastusest saab järeldada, et liiklusohtlik terviseseisund tuvastatakse ekspertiisi vormis. Väärteoasja materjalides on vaid eksperdi hinnang isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta, kuid ei ole antud hinnangut, kas keelatud ainetest tingitud jääknähud on hinnatavad liiklusohtliku terviseseisundina ning seda ei ole eksperdilt ka küsitud. Seega ei ole
lg 11 p 2 sätestatud keelu rikkumist tõendatud ning menetlus menetlusaluse isiku süüdistuses
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, so teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. NPALS § 151 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mõistetava karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem korduvalt erinevate väärtegude, sh ka NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatud. NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on teda karistatud 2015 aasta jooksul kahel korral rahatrahvidega ning temale määratud rahatrahvid on senini tasumata. Seejuures on teda karistatud KarS § 184 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistusega, mille kandmiselt ta vabanes 24.10.
ettenähtud väärteo toimepanemisse peab kohus karistuse määra valikul vajalikuks lähtuda asjaolust, et kohtu arvates on menetlusaluse isiku süü keskmine, mis peaks tingima ka karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni keskmises määras.
Seega ei ole võimalik menetlusalust isikut karistada arestiga. 5 Seejuures on menetlusalune isik varem korduvalt toime pannud liiklusalaseid väärtegusid ning kõik määratud rahatrahvid on jäetud tasumata. Kohus leiab, et kuigi vastavalt omaks võetud karistuspraktikale võib ka keskmise süü korral mõista karistust üle ettenähtud sanktsiooni keskmise määra kui isikus on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest, siis kohus peab vajalikuks viidata eelkõige sellele, et süü on keskmine ja isikut ei ole varem samalaadse väärteo toimepanemise eest karistatud. Seetõttu tuleb ka karistus mõista ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.