lg 4/ ning olukorras, kus reguleerimata ülekäiguraja ees pärisuunavööndis on kõrvalrajal seisma jäämas või jäänud sõiduk, jääma samuti seisma /
lg 5/; enne reguleerimata ülekäigurajale väljasõitmist olema tähelepanelikum, hoolikam ja ettevaatlikum, et vältida igasuguse ohu ja kahju tekitamist vähekaitstud liiklejatele /
lg 2, § 16 lg 1, § 33 lg 1, § 35 lg 1/; kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, arvestades samal ajal kõikide muude liiklusoludega /võimalike jalakäijate liikumine ülekäigurajal/, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning etteaimatava takistuse ees, milleks kindlasti oli võimalike jalakäijate liikumine ülekäigurajal /
T.V jättis need liiklusseadusest tulenevad kohustused täitmata, ei jäänud reguleerimata ülekäiguraja ees seisma, kuigi esimesel sõidurajal oli peatunud mootorsõiduk jalakäijatele tee andmiseks, vaid sõitis ülekäigurajale välja ja otsa mööda reguleerimata ülekäigurada paremalt vasakule sõiduteed ületavale jalakäijale XXX’ile, kes sai sõiduki paremalt esinurgalt löögi ning paiskus asfaldile pikali, saades rasked tervisekahjustused. T.V rikkus järgmisi liiklusnõudeid:
lg 2 /iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist/;
lg 1 /liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda/;
lg 1 /juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist/;
lg 1 /juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat, tasakaaluliikuri juhti ega jalgratturit. Eriti tähelepanelik peab juht olema lapse, vanuri ning haigustunnustega, liikumispuudega ja pimeda inimese suhtes/;
lg 4 /reguleerimata ülekäigurajale lähenedes peab juht sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud või astumas ülekäigurajale. Vajaduse korral peab juht seisma jääma, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada/;
lg 5 /kui reguleerimata ülekäiguraja ees on pärisuunavööndis kõrvalrajal seisma jäämas või jäänud sõiduk, ei tohi juht sellest sõidukist mööduda vahetult enne ülekäigurada ega ülekäigurajal, vaid peab ülekäiguraja ees seisma jääma. Ülekäigurajale tohib juht sõita pärast seda, kui ta on veendunud, et ei ohusta ülekäigurajale astunud või astuvat jalakäijat/;
lg 3 p 1, 2 /juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb/. T.V pani toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklus- või käitusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus. Samuti süüdistatakse T.V selles, et tema 13.06.2015 kella 05.00 ajal lõi XXX asuvas majas tekkinud peretüli käigus oma abikaasale XXX jalaga otsmiku piirkonda, tekitades XXX füüsilist valu ja kehavigastuse – paistetuse otsmikule. T.V pani toime KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o teise inimese tervise kahjustamise, kui see on toime pandud lähisuhtes. Samuti süüdistatakse T.V selles, et tema 19.07.2015 ajavahemikul 21.30 – 21.45 juhtis tahtlikult Harjumaal Maardus Ringi tänaval – Keemikute tänaval – Orumetsa tänaval - Maardu teel mootorsõidukit Kia Sorento registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholi veres 2,46 mg/g). Sellise käitumisega rikkus T.V liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. T.V pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. Juhindudes KrMS §-dest 175, 179, 180; 238 lg.2, 306, 309 lg 3, 310 lg 1, 315 lg 4, 318, 319 kohus 2 o t s u s t a s: Süüdi tunnistada T.V KarS § 423 lg 1 järgi ja mõista põhikaristuseks vangistus 1 aasta 6 kuud. Süüdi tunnistada T.V KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks vangistus 6 kuud. Süüdi tunnistada T.V KarS § 424 järgi ja põhikaristuseks mõista vangistus 6 kuud. KarS § 64 lg 1 kohaselt mõista kuritegude kogumi eest liitkaristuseks T.V-le vangistus 2 aastat. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada T.V-le mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ning põhikaristuseks jääb vangistus 1 aasta 4 kuud. KarS § 68 kohaselt arvata karistusaja hulka üks päev - 13.06.2015 kahtlustatavana kinnipidamise aeg, kandmisele jääb vangistus 1 aasta 3 kuud 29 päeva. KarS § 74 lg 2 alusel vangistust osaliselt ei pöörata täitmisele: kohe tuleb T.V ära kanda 3 (kolm) kuud vangistust ja ülejäänud 1 aasta 29 päeva vangistust ei pöörata täitmisele, kui T.V ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid Tallinna vangla Ida-Harju Kriminaalhooldusosakonna (Tallinn, Tartu mnt.85) juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. KarS § 78 p 1 kohaselt on katseaja alguseks 26.11.2015.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel, mis T.V tuleb asuda koheselt ärakandmisele kuuluvat karistust kandma. KarS § 50 lg.1 p.1 alusel lisakaristusena võtta T.V’ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) aastaks.
alusel on T.V kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. XXX’i (ik 38501170061) tsiviilhagi rahuldada osaliselt: VÕS §§ 127, 128, 134 lg 2, 137, 1043, 1045 lg 1 p 2, 1054 alusel välja mõista T.V-lt XXX’i (konto XXXXXXXXXXXX SEB pank) kasuks mittevaralise kahju katteks 6000 (kuus tuhat) eurot. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 3, 4, 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista T.V-lt riigieelarve tuludesse menetluskulud: süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 585 eurot, kaitsjatasu 288 eurot ning ekspertiisitasu kokku summas 122 eurot. Menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Nordea Pank. KrMS § 159 lg 3 alusel makseinfo menetluskulude tasumiseks lisatakse kohtuotsusele eraldi dokumendina. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. 3 Asitõendid – salvestused CD-plaatidel – jätta kriminaaltoimiku juurde. Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega ning vahistatud süüdistataval või tema kaitsjal kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast 15 päeva jooksul. Kohtunik Karin Olentšenko / / 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.