1-15-9741/7

Kriminaalasi nr. 1-15-9741 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. detsembril 2015.a. Tallinnas Harju Maakohus koosseisus kohtunik Margot Mikler sekretär Moonika Rubizova ja tõlgi Katrin–Jana Vaab juuresolekul abiprokurör Katrin Tron osavõtul arutas kokkuleppemenetluse korras avalikul kohtuistungil kriminaalasja H.R Ik XXX, EV kodanik, keskharidusega, emakeel – vene keel, töötab AS XXX, elukoht: XXX, kehtivaid kriminaal- ja väärteokaristused puuduvad, tõkend – ei ole kohaldatud süüdistuses KarS § 424 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvas tas H.R ´i süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 23.06.2015 kella 20.20 ajal Tallinnas, Järveotsa tee 4c juures ning edasi Järveotsa tee 1 juures mootorsõidukit Opel Vectra Station Wagon registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (EKEI ekspertiisiakti nr 141I kohaselt tuvastati H.R uuringu läbiviimiseks võetud veres alkoholisisaldus ühes grammis veres 2,50 milligrammi, laiendmääramatus +/- 0,06 mg/g). Sellise käitumisega rikkus H.R liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega pani H.R toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on abiprokurör Katrin Tron, süüdistatav H.R ja tema kaitsja Veera Tolli – Baskin käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et abiprokurör taotleb kohtus KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest H.R ´ile karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. Kohaldades KarS § 74 lg 1 ja lg 3 sätteid, määrata, et mõistetud vangistust (s.o 1 aasta 6 kuud) ei pöörata täitmisele, kui H.R ei pane 1 aastase ja 6 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, kohustudes: • • elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • • • • • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; mitte omama ja tarvitama narkootilisi aineid. H.R määrata Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. kriminaalhooldusosakonna KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta H.R´ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 11 kuuks. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja abiprokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
2. peatüki
3. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub H.R temale KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, kuulub H.R ´ilt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o. 585 eurot Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt tuleb H.R´il tasuda riiklikule ekspertiisiasutusele, muule riigiasutusele või juriidilisele isikule seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. H.R´ilt tuleb välja mõista ekspertiisitasu kokku summas 77 eurot. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt tuleb H.R ´ilt välja mõista riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud, s.o. summas 100 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kohus leiab, et menetluskulude tasumiseks võib süüdistatavatele anda mõistliku aja 12 kuud, mis on maksimumaeg. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3,4,9; § 179 lg 1 p 2, § 248 lg 1 p 5, 249; § 311; § 312; § 313; § 315, KarS § 74 lg 1,3, § 78 p 1, § 50 lg 1 p 1 kohus: 2 otsustas Süüdi tunnistada H.R KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 74 lg 1 ja lg 3 jätta vangistus H.R ´i suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui H.R ei pane 1 aastase ja 6 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas (XXX); - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; H.R määrata Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. kriminaalhooldusosakonna KarS § 78 p 1 alusel arvestada H.R´ile määratud 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 10.12.2015.a. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta H.R´ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 11 kuuks. Vastavalt Liiklusseaduse § 127 sätetele on H.R kohustatud viie tööpäeva jooksul loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Välja mõista H.R´ilt 585 eurot sundraha, ekspertiisitasu 77 eurot ja kaitsjatasu 100 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse H.R ´ile e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS
4. peatüki
5. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva 3 jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule /digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik 4