Obsah (7)

§ 74§ 263§ 199§ 320§ 121§ 64§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. detsember 2015 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-5083 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Va

§ 74

lg 4 alusel täitmisele pööramise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu K.E. e (K.E. , isikukood XXXXXX) kaitsja advokaat Gerda-Johanna Pello, määruskaebus RESOLUTSIOON

6. Viru Maakohtu
7. novembri 2015 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo LMP kaudu 48 eurot (sealhulgas käibemaks 8 eurot) advokaat Gerda-Johanna Pellole tema poolt määruskaebemenetluses K.E. ele riigi õigusabi osutamise eest. Mõista K.E. elt välja menetluskulu, s.o kaitsja tasu advokaat Gerda-Johanna Pello poolt osutatud õigusabi eest 48 eurot riigituludesse. K.E. el tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr EE891010220034796011, Swedbank nr EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaal nr EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal nr EE701700017001577198 ning märkida viitenumber 2800049858 ja selgitus „K.E. , 1-145083, menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. Viru Maakohtu 13.06.2014 otsusega mõisteti K.E. ele karistuseks

§ 263

p 4 järgi 3 kuud,

§ 199

lg 2 p 7 järgi 2 kuud,

§ 320

lg 1 järgi 2 kuud ja

§ 121

järgi samuti 2 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõisteti K.E.

e liitkaristuseks 5 kuud vangistust.

§ 74lg 1 alusel jäeti vangistus täitmisele pööramata ja määrati K.

Erisaare katseajaks 18 kuud. Katseajal pidi süüdimõistetu järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning lisakohustusena oli tal keelatud tarbida alkoholi ja narkootikume. Viru Maakohtu 18.05.2015 määrusega katseaega pikendati kolme kuu võrra, kuna K.E. rikkus narkootikumide tarvitamise keeldu.

1. 12.10.2015 esitas kriminaalhooldusametnik maakohtule erakorralise ettekande K.E. e karistuse täitmisele pööramiseks. Taotluse põhjuseks oli asjaolu, et süüdimõistetu oli omavoliliselt lahkunud kohtu määratud elukohast, s.o Maarjamaa Hariduskolleegiumi Valgejõe õppetegevuskohast, ning alates 27.08.2015 ei olnud ta ilmunud ka registreerimistele. Süüdimõistetu asukoht oli teadmata.
2. Kohtuistungile, mis oli määratud 30.10.2015, K.E. ei ilmunud ja kuna tema asukoht oli teadmata, kuulutas Viru Maakohus ta tagaotsitavaks ning määras, et tabamisel tuleb süüdimõistetu vahistada. K.E. peeti kohtumääruse alusel kinni 16.11.
3. Maakohtu määrus
4. Kohtuistung kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande arutamiseks toimus uuesti 24.11.
5. Samal kuupäeval koostatud määrusega Viru Maakohus selle ettekande ka rahuldas ja pööras K.E. ele Viru Maakohtu 13.06.2014 otsusega mõistetud kandmata karistuse 5 kuud vangistust täitmisele. Karistusaja alguseks märgiti tema kinnipidamise aeg 16.11.
6. Kohus põhistas oma otsustust järgmiselt. 4.1 Kohus leidis, et erakorralises ettekandes märgitud rikkumised on kohtuistungil tõendamist leidnud. K.E. on lubamatu ükskõiksusega suhtunud süüdimõistva kohtuotsuse täitmisse. Ta asus kõrvale hoidma registreerimistest ja lahkus omavoliliselt kohtu määratud elukohast rohkem kui kaheks kuuks, millega tegi võimatuks kriminaalhoolduse läbiviimise. K.E. ei ole teinud õigeid järeldusi tema erikooli paigutamisest, kohtuotsusest ega ka eelmise erakorralise ettekande menetlemisest. Samuti ei ole tema käitumist mõjutanud käesoleval ajal tema suhtes läbiviidavad kriminaalmenetlused. Seega ei ole K.E. e suhtes karistuse eesmärkide saavutamine vabaduses kriminaalhoolduse tingimustes võimalik. Määruskaebus
7. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse K.E. e kaitsja advokaat G.-J. Pello, taotledes kaevatava lahendi tühistamist ja isiku karistuse täitmisele pööramata jätmist. Kaitsja põhistab oma taotlust järgmiste väidetega. 5.1 Tulenevalt K.E. e noorest east ei ole tema karistuse täitmisele pööramine põhjendatud. See ei täidaks eripreventiivseid eesmärke, mis on karistuse puhul olulisim kriteerium. Karistus peab mõjutama isikut edaspidi hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Praegusel juhul, kuivõrd tegemist on alaealisega, väga noore isikuga, siis võib reaalne vangistus mõjuda negatiivselt. See võib isikus pigem tekitada trotsi ja viha ühiskonna ja selle reeglite suhtes. 5.2 K.E. el ei ole põhiharidust. Selle omandamine tuleks talle võimaldada. Seetõttu tuleks teda kohustada olema erikoolis Tapal ja alluma kontrollnõuetele. Sotsialiseerumise seisukohalt on selline variant parim just tulenevalt tema noorest east. 2 5.3 K.E. põhjendas enda käitumist asjaoluga, et ta oli Tapal oma tüdruku juures. Ta tahtis olla koos inimesega, kes on talle kallis. Sellises vanuses ei saa eeldada, et inimene käituks täiesti adekvaatselt. Tuleb jaatada, et keeldu ei tohi rikkuda, kuid samas peab rõhutama sedagi, et sellises vanuses ei tajuta veel täieliku arusaamaga tekkinud olukorra tõsidust. Seda on K.E. ka ise 24.11.2015 kohtuistungil öelnud – ta ei arvanud, et asi läheb nii tõsiseks. 5.4 K.E. on tänaseks aru saanud oma tegude keelatusest ja mõistab, et on käitunud valesti. Ta tahab ellusuhtumist muuta ja oma eluga normaalselt edasi minna. Selleks on tal olemas tüdruksõber, kes teda toetab. K.E. soovib omandada põhihariduse, mis aitab tal edaspidiselt paremini tööd leida. Ka sotsiaalpedagoog M.M. sõnas kohtuistungil, et kui K.E. tahab, siis on ta täiesti toimetulev, peab kokkulepetest kinni. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
8. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kohtuasja materjalide, maakohtu määruse ja määruskaebuse väidetega, leiab, et kaevatav kohtulahend on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. Kriminaalkolleegium põhistab oma seisukohta järgmiselt.
9. Maakohus tuvastas, et K.E. on alates 2015 augustikuu lõpust hoidnud kõrvale registreerimiskohustusest ja samuti on ta rikkunud kontrollkohustust, mis määratles tema elukohana Maarjamaa Hariduskolleegiumi Valgejõe õppetegevuskoha. Tegelikult oli tema asukoht vahepealsel ajal täielikult teadmata, kuni ta Viru Maakohtu 30.10.2015 määruse alusel kinni peeti. Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses maakohtu vastavaid järeldusi ka ei vaidlustata.
10. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et K.E. ele Viru Maakohtu 13.06.2014 otsusega mõistetud karistus tuleb täitmisele pöörata. Süüdimõistetu rikkumised olid järjepidevad ja tahtlikud ning mõjuvad põhjused kontrollkohustuste eiramiseks tal puudusid. Põhjendada ja/või õigustada K.E. e sellist kuude pikkust kriminaalhoolduse läbiviimist takistavat käitumist tema alaealisusega ning olukorra tõsiduse mitte mõistmisega ei ole asjakohane. K.E. ele oli nii kohtuotsuses kui hilisemalt kriminaalhooldusametniku poolt selgitatud nii seda, et ta peab katseajal täitma kontrollnõudeid kui sedagi, et vastasel juhul võib kohus tema karistuse täitmisele pöörata. Samuti pidi K.E. e teadlikkust kontrollnõuete järgimise kohustuslikkusest suurendama kriminaalhooldusametniku poolt juba mais 2015 esimese erakorralise ettekande esitamine ja selle tulemusena süüdimõistetu katseaja pikendamine kolme kuu võrra.
11. Eelmärgitut arvesse võttes rõhutab apellatsioonikohus, et K.E. on ise oma käitumisega andnud aluse veendumuseks, mille kohaselt ei ole tema suhtes võimalik kriminaalhooldust teostada ja ta peab karistuse ära kandma vanglas. Tema lubadused edasiselt kontrollnõudeid korrektselt täita ei ole enam usutavad. Seega, kuigi Viru Maakohus 13.06.2014 otsuses leidis, et K.E. e mõjutamiseks on kõige paremaks lahenduseks temale karistuse mõistmine tingimisi (nagu arvab ka kaitsja), ei saa praeguselt süüdimõistetu kinnipidamisasutusse paigutamist enam vältida.
12. Tulenevalt eelmärgitust ning juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus maakohtu 24.11.2015 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
13. K.E. e kaitsja G.-J. Pello esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt võttis kaitsjal määruskaebuse koostamine aega kolm tundi, mille eest ta soovib tasu summas 144 eurot (sh käibemaks 24 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Hinnates määruskaebuse mahtu ja arvestades asjaolu, et advokaat osales juba ka maakohtus toimunud istungil, peab kriminaalkolleegium kaitsja põhjendatud ajakuluks ühte tundi, mille eest tuleb temale kuuluvaks tasuks lugeda 48 eurot (sh käibemaks 8 eurot). 3 Kuna apellatsioonikohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu 48 eurot KrMS § 187 lg 2 alusel K.E. e kanda. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Tiit Lõhmus 4 /allkiri/ Maarika Kuusk