(alates 01.01.2015 kehtiva Karistusseadustiku § 121 lg 1) järgi ja talle mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust.
2 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele 2 kuud vangistust Viru Maakohtu 16.11.2012 otsusega mõistetud karistus 3 aastat vangistust ja liitkaristuseks mõisteti I.F-ile 3 aastat 2 kuud vangistust. I.F karistuse kandmise algus on 08.11.2012. I.F on kriminaalkorras karistatud 7-l korral, vanglakaristust kannab ta neljandat korda. Käesolev kuritegu on toime pandud vangistuses
Varasemalt on isikut karistatud
lg 1 (mootorsõidukit juhtiva isikuna liiklusnõuete rikkumine, millega tekitas ettevaatamatusest inimesele raske kehavigastuse),
lg 2 p 1 (võõra vallasasja omavoliline kasutamine, olles isik, kes on varem toime pannud varguse) tunnustel toimepandud kuritegude eest. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine, ehkki viimase kuriteo puhul alkohol rolli ei mänginud. Vangistuse jooksul on kinnipeetav läbinud usulised sõltuvusvõõrutusprogrammid Usk ja teadmine ning 12 sammu. Alates 23.07.2014 töötab kinnipeetav koristajana. Kinnipeetav keeldus 15.06.2015 ja 29.06.2015 vestlemast kriminaalhooldusametnikuga ning ütles, et ta ei vaja midagi. Ta oli seisukohal, et vabaneb ja hakkab ise oma elu korraldama vastavalt oma soovidele ja nägemusele. Vabanemiseelsel nõustamisel kriminaalhooldusametnikuga 30.09.2015 oli kinnipeetav valmis vabanema täisväärtusliku ühiskonnaliikmena. Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus ametnike korraldustele mitteallumise eest. Kinnipeetava vabanemisjärgseks elukohaks on taotluses märgitud xxxx. Kinnipeetava ema T K elab sellel pinnal koos oma abikaasaga, kes on voodihaige. See on kahetoaline korter. Ema on nõus andma kinnipeetavale elamispinna, kuni viimane ise endale elamispinna leiab. Rahvastikuregistri andmetel puudub kinnipeetaval kindel elukoht. Kinnipeetav on omandanud keskhariduse xxxx. koolis, Narva KKK-s on ta omandanud keevitaja eriala. Töökogemust sellel alal on tal kuskil pool aastat. Vajadusel on kinnipeetav valmis omandama ameteid, mille järele on tööturul vajadus. Riigikeelt isik ei valda ning omandada ei soovi. Tööalasesse täiendamisse suhtub kinnipeetav positiivselt. Enne vangistust on kinnipeetav töötanud xxxx erinevates ettevõtetes: xxxx, xxxx ja xxxx. Samuti on ta töötanud xxxx, xxxx ja xxxx erinevatel ehitusobjektidel. Juhutööde korras on ta teinud korterites remonti. Töötamist isik ei pelga. Enne vangistust töötas isik mitteametlikult ning ta seostas seda sellega, et sel ajal oli raskusi saada ametlikult tööle. Kinnipeetav on valmis tööle asuma. Majanduslikku olukorda vabaduses hindas isik rahuldavaks, liigseid kulutusi ei teinud. Varalise kasu saamise eesmärgil toimepandud varavastaseid kuritegusid seostab isik impulsiivsuse ja joobeseisundiga. Vangistuses on kinnipeetav töötanud koristaja ning jäätmekäitlejana, tööst keeldunud ei ole. K-raha andmetel omab isik võlgnevusi, mida on tasunud saadavast töötasust ning lähedaste materiaalsest abist. Vabanemisel isikul garanteeritud töökoht puudub. Kinnipeetava lähedased pereliikmed on ema T K, isa E K ja vend S K. Kinnipeetaval on tütar K K, kes elab xxxx ja kellega kinnipeetav ei suhtle. Kinnipeetav on proovinud vennaga suhtlemist alustada, ent tulutult. Vestluses tunnistas kinnipeetav, et ei pea suhteid teiste lähikondlastega oluliseks. Kinnipeetav on varavastase kuriteo toime pannud oma lähikondlaste vara suhtes. Isik on lahutatud. Puuduvad andmed selle kohta, et isiku suhtlusringis oleks hetkel kriminaalse minevikuga isikuid, ent varasemad grupis toime pandud kuriteod viitavad sellele, et isikul on olnud suhtlusringis kriminaalkorras karistatud isikuid. Korduv karistatus viitab riskivale, hoolimatule elustiilile. Vestluses isik tunnistas, et on teatud isikutega suheldes mõjutatav. Kinnipeetav tunnistas, et tarvitas alkoholi, samas ei oska seostada oma alkoholitarbimist kuritarvitamisega - ei pea õlle tarbimist probleemiks, peab seda normiks. Joobes on isik toime pannud kuritegusid. Kinnipeetav ei ole mõelnud selle peale, et osaleda rehabilitatsioonis, kuna ei näe alkoholitarbimisest loobumiseks mingit 3 vajadust. Isik on arvamusel, et alkohol ei ole olnud probleemiks. Isiku sõnul on päevi olnud, kus ta on tarvitanud 8 liitrit õlut päevas. Vangla andmetel on isik kuritarvitaja, dgn F.10.1. Kuritegelikke hoiakuid isik ei väljenda, ametiisikutesse suhtub rahulikult. Rohked seaduserikkumised näitavad ühiskonnast eemaldumist, ühiskonnareeglite ja normide eiramist. Kriminaalhoolduse nõudeid isik rikkunud ei ole. Korduv karistatus kriminaalkorras viitab motivatsiooni vähesusele. Isik soovib muutusi, ent reaalsed ja teostatavad strateegiad puuduvad. Taasühiskonnastavatest tegevustest on motiveeritud osalema vaid usulistes programmides, mida ta on ka teinud. Isik eitab kroonilisi ja psühhiaatrilisi probleeme. Vestluses on isik avatud, rääkides palju ja omades kindlaid seisukohti. Vangistuses on isik toime pannud vägivallakuriteo kaaskinnipeetava suhtes. Puudulik probleemide lahendamise oskus on viinud impulsiivsete otsusteni. Isiklikud eesmärgid on olemas, kuid puudub tahtejõud. Isiku ohtlikkus seisneb varalise kahju ja tervisekahjustuse tekitamises. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 28%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 18%. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks I.F-ile karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist, teeb vangla ettepaneku määrata talle karistusjärgse käitumiskontrolli pikkuseks 12 kuud ning
Kriminaalhooldaja oma arvamuses märgib, et I.F toetavasse sotsiaalvõrgustikku kuulub xxxx linnas tema ema T K, kes suhtleb kinnipeetavaga kirjade vahendusel. Isa E K on insuldijärgne voodihaige, vend S K suhtlemise kohta ei osanud kinnipeetava ema midagi arvata. T K kasvatas kinnipeetava tütart K (sündinud xxxx), kinnipeetava abikaasa N K suri 1997. aastal. T K avaldas arvamust, et üks peamisi põhjuseid, mis I.F elu ära rikkus, oli alkoholi kuritarvitamine. Kriminaalhoolduse järelevalve alla on isik määratud kahel korral. Kriminaalhooldusametnike katseaegade kokkuvõtetest nähtub, et I.F sooritas ÜKT täies ulatuses, käitumiskontrolli ajal suhtus ta katseaega täie tõsidusega, rikkumisi ei olnud. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks I.F-ile karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle karistusjärgse käitumiskontrolli pikkuseks 12 kuud ning
I.F avaldas kohtuistungil, et tal on ükskõik, kas karistuse kandmise järgselt kohaldatakse tema suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli või mitte. Abiprokurör Enn Pustak leidis kohtuistungil, et I.F suhtes ei ole võimalik kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. Karistusregistri õiendist nähtub, et I.F on karistatud 29.05.2015 2 kuulise vangistusega, mida suurendati 16.11.2012 mõistetud vangistuse 3 aasta võrra ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 2 kuud vangistust, st isik vastab
lg 1 p 1 toodud nõudele, mis tal tuleb karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks lõpuni kanda. Karistusregistri õiendist nähtub, et I.F on kriminaalkorras 2-l korral karistatud, ülejäänud karistused on karistusregistrist kustutatud ja seega ei oma õiguslikku tähendust. Kantav karistus on liitkaristus, mis moodustub kahest karistusregistrisse kantud karistusest. I.F on küll karistatud kuriteo eest, mis on seotud vägivallaga, kuid kuna see jääb alla vähemalt kaheaastast vangistust (
See, kas I.F vastaks tema kohta esitatud andmete järgi
lg 1 p 3 nõuetele, ei oma tähtsust, kuna karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks peavad olema täidetud kõik 3 kriteeriumit. Prokurör tegi ettepaneku jätta I.F suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. 4
lg 1 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.
peatüki 1., 2.,
lg 3 kohaselt määratakse karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks kaksteist kuud kuni kolm aastat.
lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri ja tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et karistusjärgne käitumiskontroll süüdimõistetu I.F suhtes tuleb jätta kohaldamata. I.F on kehtivaid kriminaalkaristusi karistusregistri andmetel kaks. I.F kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 29.05.2015 kohtuotsusega nr 1-15-899 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi
(alates 01.01.2015 kehtiva Karistusseadustiku § 121 lg 1) järgi ja talle mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust.
lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele 2 kuud vangistust Viru Maakohtu 16.11.2012 otsusega
lg 1 ja § 215 lg 2 p 1 järgi mõistetud karistus 3 aastat vangistust ja liitkaristuseks mõisteti I.F-ile 3 aastat 2 kuud vangistust. Eeltoodust järeldub, et I.F kannab liitkaristust, mis moodustub kahest karistusregistrisse kantud karistusest. I.F on küll Viru Maakohtu 29.05.2015 otsusega karistatud kuriteo eest, mis on seotud vägivallaga (kehaline väärkohtlemine), kuid mõistetud karistus – 2 kuud vangistust on väiksem kui
Arvestades eelnevat, tuleb kohtu hinnangul käesoleval juhul asuda seisukohale, et alused I.F suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks
Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS § 4261, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.