KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. veebruaril 2019 Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-18-6243 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu, Olga Nõmmemees Kohtuasi Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna nooremametnik Tatjana Soldatenko 22.02.2019 erakorraline ettekanne I.V-le Viru Maakohtu 21.12.2018 kohtuotsusega nr 4-18-36243 mõistetud asenduskaristuse täitmisele pööramiseks Võlgnik I.V, isikukood XXX, elukoht xxx, vahistatud alates 03.02.2019 kriminaalasja 1-19-1497 raames RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 2101 ja KarS § 69 lg 6, kohus MÄÄRAS Jätta Viru vangla kriminaalhooldusosakonna nooremametnik Tatjana Soldatenko 22.02.2019 erakorraline ettekanne I.V-le mõistetud asenduskaristuse täitmisele pööramiseks rahuldamata. Pikendada I.V-le Viru Maakohtu 21.12.2018 kohtuotsusega määratud ÜKT sooritamise aega kuni 10.04.2019 Määruse ärakiri edastada I.V-le ja Viru vangla kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus esitatakse Viru Maakohtule. 1
(4)Asjaolud ja menetluse varasem käik Viru Maakohtu 21.12.2018 kohtuotsusega väärteoasjas 4-18-6243 (2440,18,006090) mõisteti I.V-le KarS § 218 lg 1- § 199 lg 1 järgi karistuseks arest 7 päeva, mis KarS § 69 lg 1 alusel asendati üldkasuliku tööga ulatuses 7 tundi. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 1 kuu, mida arvestada alates kohtumääruse jõustumise tähtajast. Kohtumäärus jõustus 24.01.
- 22.02.2019 esitas Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna nooremametnik Tatjana Soldatenko Viru Maakohtule taotluse I.V-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks. ÜKT tegemise tähtaega on 24.02.
- Kriminaalhooldusametnik on esitanud erakorralise ettekande põhjusel, et käesolevaks hetkeks ei ole I.V talle määratud 7 tundi ÜKT-d sooritanud. Taotluse kohaselt, ei ole kriminaalhooldusaluselt kirjaliku seletust võimalik võtta, kuna hooldusalune on vahistatud 03.02.2019-03.03.
- Kriminaalhooldusametnik märgib erakorralises ettekandes, et 24.01.2019 oli saadetud hooldusalusele kutse kohtumisele 30.01.2019, kuhu hooldusalune tuli kohale. Kohtumise käigus oli kontrollitud isikuandmed, edastatud ametniku kontaktandmed, kriminaalhoolduse põhimõtete ja töökorralduse tutvustamine, selgitatud ÜKT eesmärki ja tingimusi, tutvustatud üldkasuliku töö tegemise kohti, selgitatud süüdlase õigusi ja kohustusi ning allkirjastatud arusaadavad, selgitatud üldkasuliku töö tegemist takistavatest asjaoludest teavitamise korda, millised on üldkasulikust tööst kõrvalehoidmise tagajärjed ning kuidas käituda probleemide ilmnemise korral. Selgitatud millal teeme erakorralise ettekande ja tagajärjed. Tutvustatud töötamise kohti. Selgitatud erakorralise ettekande koostamise ja läbivaatamise korda. Isik andis nõusoleku üldkasulikku tööd tegema asuda. Ametnik teavitas tööandjat. ÜKT ajakava koostatud perioodiks 04.02.201906.02.2019 Kohtla-Järve Sotsiaalhoolduskeskuses. 06.02.2019 ametnik sai teada, et I.V on vahistatud perioodil 03.02.2019 - 03.03.2019 ja paikneb Jõhvi arestimajas ning sellepärast ajakava järgi tunde sooritada ei saanud. Kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et I.V hoidub kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 210´1 lg 1, KarS § 69 lõikest 6 kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata Viru Maakohtu 21.12.2018 kohtumäärusega väärteoasjas nr 4-18-6243 süüdlasele I.V-le mõistetud karistus täitmisele. Menetlusalune isik I.V selgitas kohtuistungil, et kõik asjaolud on õiged ja ta sooviks sooritada talle määratud ÜKTd. Ta vabaneb märtsis alguses ja on allutatud kriminaalhooldusele. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud käesoleva asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendamata ja ei kuulu rahuldamisele. Viru Maakohtu 21.12.2018 kohtumäärusega väärteoasjas 4-18-6243 (2440,18,006090) mõisteti I.V-le KarS § 218 lg 1- § 199 lg 1 järgi karistuseks arest 7 päeva, mis 2
(4)KarS § 69 lg 1 alusel asendati üldkasuliku tööga ulatuses 7 tundi. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 1 kuu, mida arvestada alates kohtumääruse jõustumise tähtajast. Kohtumäärus jõustus 24.01.
- Viru vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse noorem ametnik Tatjana Soldatenko esitas Viru Maakohtule 22.02.2019 taotluse, milles palus I.V-le mõistetud tegemata üldkasulik töö pöörata täitmisele. I.V on sooritamata 7 tundi üldkasulikku tööd, mille taotleb kriminaalhooldusametnik asendada arestiga. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2101 lg 2 sätestab, et üldkasuliku töö kohaldamise tühistamise ja süüdlasele kohtuotsusega mõistetud aresti täitmisele pööramise Karistusseadustiku § 69 lõike 6 järgi otsustab süüdlase elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. Vastavalt Karistusseadustiku § 69 lg 6 kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Asja materjalide ja menetlusosalise seletuse kohaselt maakohtu istungil selgus, et menetlusalune isik ei ole sooritanud temale Viru Maakohtu 21.12.2018 kohtuotsusega mõistetud üldkasulikku tööd ulatuses 7 tundi. Kriminaalhooldusametniku taotlusest nähtub, et isik on 30.01.2019 ilmunud kriminaalhooldusametniku juurde registreerimisele, kus on talle on selgitatud üldkasuliku töö sooritamise korda ja tagajärgi. Kohtumise käigus koostati ÜKT ajakava perioodiks 04.02.2019-06.02.
- I.V vahistati 03.02.
- Seega kohus ei nõustu kriminaalhooldusametniku seisukohaga, et I.V hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Kohtu hinnangul, kui kohus andis isikule aega üldkasuliku töö tegemiseks aega üks kuu ning isik viibis sellele ajal vahi alla, siis esines objektiivne põhjus üldkasuliku töö tähtaja möödalaskmiseks. Kriminaalhooldusametnikule sai 06.02.2019 teatavaks, et isik viibib vahi all, kuid ta ei taotlenud üldkasuliku töö tegemise tähtaja pikendamist vaid lasi üldkausliku töö tegemise tähtaja mööda. Seega ka ametnik teadis, et isik ei hoidu ÜKT sooritamisest kõrvale, vaid ei saa neid sooritada objektiivsel põhjusel, talle on tõkendiks muus süüasjas valitud tähtajaliselt vahistamine. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kuna esineb objektiivne põhjus üldkasuliku töö mitte sooritamiseks I.V poolt perioodil 04.02.2019-06.02.2019, siis tuleb kriminaalhooldusametniku taotlus jätta rahuldamata. ÜKT sooritamisega on võimalik jätkata peale seda, kui isik on taas vabaduses. Kohus selgitab, et isiku suhtes on 28.02.2019 arutatud kriminaalasja kokkuleppemenetluse korras ja tehtud ka kohtuotsus 1-19-1497, milles on talle karistus 6 kuud vangistust, millest on 1 kuu reaalselt alates 03.02.2019, ja ülejäänud osa tingimisi kriminaalhooldusele allutamisega. Kohus ei näe ühtki takistust, miks isik ei saa 3
(4)jätkata üldkasuliku töö sooritamisega ja miks kriminaalhooldusametnik ei saaks taotleda ÜKT tegemise aja pikendamist. Vastatavalt KarS § 69 lg 6 pikendab kohus ÜKT tegemise aega kuni 10.04.2019. Inna Kirsipuu kohtunik 4
(4)