Obsah (4)

§ 63§ 2§ 56§ 64

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Väärteoasja number 4-18-2147 Otsuse tegemise aeg ja koht 24.05.2018, Rakvere kohtumajas Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Väärteoasi F

§ 63

lg 2 ja § 64 alusel moodustada liitkaristus, viies põhikaristusena mõistetud juhtimisõiguse äravõtmise täide iseseisvalt. Liiklusseaduse § 127 alusel kohustada F.M 5 (viie) päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile Mõistetud arest määrata kandmisele koheselt peale Viru Maakohtu 11.04.2018 otsusega väärteoasjas nr 4-18-268 määratud karistuse, s.o 7 päeva aresti ära kandmist. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool võib loobuda apellatsiooniõigusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumene tluse pooltele 08.06.2017 Viru Maakohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski neist ei teata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, kohtuotsuse põhiosa ei vormistata. VÄÄRTEO ASJAOLUD 01.04.2018 koostas Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna xxxx J S väärteoprotokolli nr AB 1494471 selle kohta, et F.M juhtis 01.04.2018 kell 19.16 Lääne-Virumaal Rakke vallas Rakvere - Väike-Maarja – Vägeva maantee 39.km-l, liikudes Väike-Maarja suunas, mootorsõidukit 1 xxxx reg nr xxxx asulavälisel teel kiirusega 116 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h. Antud teelõigul lubatud suurim sõidukiirus 90 km/h. Lõppkiirus 112 km/h. Kiirus mõõdetud seadmega Stalker II MDR nr AS

1. Oma tegevusega rikkus F.M liiklusseaduse § 15 lg 1 p 1 nõudeid, pannes seega toime liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. 05.04.2018 koostas Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna xxxx A K väärteoprotokolli nr AB 1494286 selle kohta, et F.M juhtis 05.04.2018 kell 15.40 Lääne-Virumaal VäikeMaarja vallas Kapu-Rakke-Paasvere maantee 12.km-l, liikudes Liigvalla suunas mootorsõidukit xxxx reg nr xxxx väljaspool asulat kiirusega 147 km/h, Antud teelõigul suurim lubatud sõidukiirus liikluskorraldusvahendiga on 70 km/h. Seega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 72 km/h. Kiirus mõõdetud kiirusmõõteseadmega Stalker II MDR nr AS
2. Oma tegevusega rikkus F.M liiklusseaduse § 15 lg 1 p 1 nõudeid, pannes seega toime liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Juhindudes VTMS § 84 sätetest, saatis Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskond 24.04.2018 mõlemad väärteoasjad F.M süüdistuses LS § 227 lg 2 ja LS § 227 lg 4 järgi arutamiseks maakohtule, mille kohta on alustatud menetlus kohtuasjadena nr 4-18-2147 ja 4-18-
3. Juhindudes VTMS § 63 lg 1 ja 3 ühendadas kohus 04.05.2018 kohtumäärusega kohtuasjad ühiseks menetlemiseks kohtuasjana nr 4-18-
4. 24.05.2018 kohtuistungil tunnistas F.M end temale süüks arvatud väärtegudes täielikult süüdi, andes ütlusi, et 01.04.2018 ületas kiirust hajameelsusest ja oma lollusest. Autol on küll olemas püsikiirusehoidja, aga ta ei kasutanud seda ja ei osanud ka vastata, miks ta seda ei teinud. Seletas, et tahtlikult ta kiirust ei ületanud. Teine kiiruseületamine 05.04.2018 juhtus seetõttu, et tuli koeraga arsti juurest ja pidi kiirustama metsa meestele järgi. Palus kohtul määrata kergem karistus, s.o mitte pikaajalist aresti või alternatiivina pikemaks ajaks juhiload ära võtta. Seletas, et on pere ainuke ülalpidaja. Kohtuvälise menetleja esindaja taotles F.M karistamist arestiga, kuna isik on varem korduvalt liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud, sealhulgas nii rahalise karistuse kui juhtimisõiguse äravõtmisega, kuid määratud karistused ei ole temale mõju avaldanud. Menetlusalusel isikul on 12 kehtivat väärteokaristust, millest 6 on s amaliigiliste rikkumiste eest. Nimetatud asjaolu annab aluse järeldada, et isikul puudub vähimgi tahtmine õiguskorrast kinni pidada. Kui juht ei soovi kohandada enda liiklusalast käitumist vastavalt kehtivatele liiklusseaduse sätetele, tuleb ta juhtimiselt kõrvaldada, kuivõrd ta on oma suhtumiselt teistele liiklejatele ohtlik. Kohtuvälise menetleja esindaja taotles kohtul määrata menetlusalusele isikule karistuseks reaalne arest 30 päeva ja lisakaristusena taotles võtta ära mootorsõiduki juhtimisõiguse 6 kuuks. Selline karistus tuletab ennast igapäevaselt süüdlasele meelde ning selle kehtivuse aja on isik sunnitud mõtlema ebameeldiva situatsiooni kordumisele uute süütegude toimepanemisel. Kohtus uuritud dokumentaalsed tõendid: - Kiirusmõõturi kasutamise protokoll 01.04.2018 /tl 5/; - Kiirusmõõturi kasutamise protokoll 05.04.2018 /tl 14/; Karistusregistri registriteate kohaselt on F.M kehtivat väärteokaristust /tl 22-23/. 16.04.2018 seisuga 12 KOHTU PÕHJENDUSED Kuivõrd väärteoasjas puudub vaidlus selles, et F.M ületas korduvalt suurimat lubatud sõidukiirust, ei hakka kohus üksikasjalikult väärteotoimikus olevaid tõendeid lahti kirjutama, kuna see ei ole käsitletav tõendite analüüsina. Sellist seisukohta kinnitab ka Riigikohus 26.05.2010 otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-22-10, mille kohaselt kohtuliku uurimise esemeks 2 olnud tõendite sisu üksikasjaliku kordamise järele kohtuotsuses puudub vajadus, sest see ei ole käsitletav tõendite analüüsina. Kohus leiab, et F.M rikkus seadust teadlikult ja tahtlikult, kuna ta ületas korduvalt suurimat lubatud sõidukiirust, kuigi tema enda sõnul hajameelsusest. Lubatud sõidukiiruse ning mootorsõiduki reaalse kiiruse sedavõrd suur vahe pidi olema temale tajutav n ing ei saanud jääda märkamatuks. Olles korduvalt liiklusalaste rikkumiste eest karistatud, otsustas ometi ta jätkata lubatud kiirusest kiiremini liikumist, mis annab aluse järeldada, et varasemad karistused ei ole mõjutanud teda liiklusõuete täitmisesse vastutustundlikumalt suhtuma. Kohtu hinnangul on F.M liikluses püsivalt hoolimatu käitumismuster. Varasemad väärtegude eest määratud arvukad karistused trahvide näol, ei ole mõjutanud teda liikluses seaduskuulekalt käituma. Määratud trahvid on karistusregistri andmetel tasumata, mis annab üheselt tunnistust isiku hoolimatust suhtumisest temale määratud karistustesse. Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid ning leiab, et menetlusalust isikut tuleb toimepandu eest karistada. Varem määratud karistused ei ole suutnud mõjutada F.M õiguskuulekalt käituma ning seetõttu peab kohus põhjendatuks karistada teda rangemalt kui varasemate väärteokaristuste puhul.

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid

§-de 57 ja 58 järgi. Menetlusaluse isiku käitumises kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. F.M küll tunnistas kohtuistungil oma süüd, kuid ei avaldanud korduvalt lühikese aja jooksul toime pandud süütegude osas kahetsust, mida oleks kohtul võimalik hinnata kergendava asjaoluna. Menetlusalune isik taotles kohtult vaid kergemat karistust. Kohus on seisukohal, et F.M poolt 01.04.2018 toimepandud väärtegu on tuvastamist leidnud ning tema süütegu vastab LS § 227 lg 2, mille kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. F.M poolt 05.04.2018 toimepandud väärtegu on tuvastamist leidnud ning tema süütegu vastab LS § 227 lg 4, mille kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiseltvõetavus ning kogukonna usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritakse õiglaselt. Heites isikule ette õigusvastaseid tegusid, võetakse ta vastutusele üksnes tema poolt toimepandud tegude eest ja nende piirides. Kuigi karistusseadustik on loobunud süüdlase isiku arvestamisest iseseisva alusena karistuse mõistmisel, tuleb süü arvestamisel, karistuspiiride määramisel silmas pidada ka isikut, kuna süü hõlmab mitte üksnes hetkelisi ajendeid, vaid ka püsivamaid isikuomadusi. Süüdlase isik on määrav karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks. Mootorsõiduk on kõrgendatud ohu allikas, mistõttu selle juhtimine nõuab juhilt erilist vastutustunnet ja hoolsust liiklusohutust tagavate eeskirjade järgimisel. Juhi hoolimatus liiklusseaduse täitmise suhtes võib varem või hiljem viia traagiliste tagajärgedeni nii juhi enda kui 3 ka kaasliiklejate suhtes. Seetõttu on ka avalikkuse taluvuspiir liikluseeskirju korduvalt eiravate mootorsõiduki juhtide suhtes põhjendatult madal ning nendele isikutele mõistetud karistusel on laiem tähendus, kui ainult konkreetse süüdlase teole riikliku hukkamõistu avaldamine. Kohus on seisukohal, et F.M-ile mõistetav karistus peab ka avalikkusele näitama kaitstava õigushüve kõrget väärtust ja kaitsma õiguskorda kõigi ühiskonnaliikmete huvides. Arvestades seda, kuivõrd ulatuslikult F.M rikkus liiklusseaduse nõudeid, ületades lubatud suurimat sõidukiirust korduvalt ja olulisel määral, on tema süü suurus piisav õigustamaks talle karistuse mõistmist LS § 224 lg 2 ettenähtud sanktsiooni maksimaalses määras juhtimisõiguse äravõtmisega kuueks kuuks. Mõistes karistust LS § 224 lg 4 järgi kvalifitseeritava süüteo eest, on kohus seisukohal, et kergemaliigilise karistusega järjekordse rahatrahvi näol ei ole võimalik F.M liikluses õiguskuulekalt käituma mõjutada. Seetõttu määrab kohus temale karistuseks aresti. Kuna tegemist on esmakordse aresti määramisega, siis peab kohus põhjendatuks mõista arest selle keskmises määras, s.o 15 päeva, pidades seda isiku mõjutamisel käesoleval ajal piisavaks.

§ 63

lg 2 kohaselt, kuna F.M on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri süüteokoosseisule ja teda ei ole nendest ühegi eest varem karistatud, mõistab kohus eraldi karistuse iga teo eest ning moodustab liitkaristuse

§ 64järgi.

Põhikaristusena mõistetud juhtimisõiguse äravõtmine viiakse täide iseseisvalt. Kuna käesoleval ajal ei ole kohtul alust arvata, et F.M hakkaks kõrvale hoidma temale mõistetud aresti kandmisest, ei kohusta kohus teda asuma aresti kandmisele koheselt, vaid võimaldab temal eelnevalt korraldada oma igapäeva elu ning tööga seotud küsimused ning kohustab F.M asuma aresti kandmisele koheselt peale temale Viru Maakohtu 11.04.2018 otsusega väärteoasjas nr 4-18-268 LS § 201 lg 2 järgi määratud karistuse, s.o 7 päeva aresti ära kandmist. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 22.08.2018 kohtuotsuse RESOLUTSIOON: 1. Viru Maakohtu 24. mai 2018. a otsus jätta muutmata. 2. F.M apellatsioon jätta rahuldamata. Riigikohtu 01.10.2018 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Jätta F.M kassatsioon läbi vaatamata. 24.05.2018 kohtuotsus 4-18-2147 jõustus 01. oktoobril 2018. a Riigikohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent 4