1-09-16952/44

Kriminaalasi nr.1-09-16952 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. aprillil 2013 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-09-16952 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Riina Palmi Asja läbivaatamise kuupäev 02.04.2013 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid G.J-i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu G.J isikukood xxx viibib Viru Vanglas Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta G.J tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 12.02.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava G.J-i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. G.J tunnistati süüdi Viru Maakohtu 08.03.2012 otsusega KarS § 199 lg 2 p 5,7 ja §209 lg 2 p 1,7 järgi ning KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg1 kohaldamisega mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 24.03.2012 ja lõpp 21.07.
2. Kinnipidamisasutuses G.J-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus korraldustele mitteallumise eest. Vabanemise korral asub elama ema juurde aadressil xxx. 1 Kinnipeetaval on põhiharidus. Jätkas õpinguid 2009 Täiskasvanute gümnaasiumis
3. klassis, mis jäi pooleli. Käesoleval hetkel omandab puidupingitöölise eriala ning osaleb A2 riigikeele kursustel. Isik on motiveeritud omandama eriala ning riigikeelt. Enne vangistust töötas ametlikult xxx juures, kuhu on võimalik tööle saada ka pärast vabanemist. Isiku ema on nõus teda toetama materiaalselt ja moraalselt. Isik on mõlemad kuriteod sooritatud rahalise kasu saamise eesmärgil. Võib kasutada vägivalda oma rahalise seisu parandamiseks. Toimetulekut mõjutasid võlad ning soov hästi elada. Vanglas töötada ei soovi, kuna peab tähtsamaks eriala omandamist. Tasumata nõudeid K-raha andmeil summas: 2 066,08 EUR. Kinnipeetaval ei ole korralikke sõpru, kes teda vabaduses positiivselt mõjutaksid. Enamik kuritegude episoodidest oli sooritatud grupis. Sooritanud kelmuse. Lähtudes tema karistustest võib öelda, et isiku elustiil oli riskiv ja hoolimatu. On sooritanud varasemalt kuritegusid alkoholijoobes. Väidab, et alkoholi tarbimine on jäänud minevikku. G.J on kriminaalkorras karistatud 2 korral, reaalset vangistust kannab
4. korda. Väärteokorras on kinnipeetavat karistatud 4 korral. Käesolevat karistust kannab varguse ja kelmuse eest, mis olid kronoloogiliselt sooritatud enne esimest kriminaalkaristust (röövimisi ja avaliku korra raske rikkumist). Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda oma ema korterisse aadressile xxx. Kodukülastuse käigus selgus, et tegemist on kolme toalise korteriga. Kommunaalteenuste eest võlgnevusi ei ole. Käesoleval ajal elab korteris kinnipeetava ema, kes töötab ning on nõus G.J vanglast vabanemisel toetama materiaalselt ja moraalselt. Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt on G .J võimalus tööle asuda oma ema xxx-sse, kus ta töötas ka enne vahistamist. G.J on alates 14.01.2011 kahtlustatav uute kuritegude sooritamises KarS § 344 lg 1, §214 lg 2 p 4, § 209 lg 1, § 199 lg 2 p 4, 5, 7 järgi. Prokurör kirjalikult esitatud seisukohas ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. G.J taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja selgitused, leiab, et G.J tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt kinnipidamiskohas ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. G.J on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, mis kajastab tema suhtumist kehtestatud korda. G.J on kriminaalkorras karistatud kaks korda (varavastaste kuritegude eest muu hulgas 1 astme kuriteo eest). Väärteokorras karistatud 4 korda liiklusseaduse alusel. Jätkuv süütegude toimepanemine räägib sellest, et ta ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. 2 Viru Maakohtu 09.04.2010 määruse alusel G.J oli vabastatud tingimisi ennetähtaega katseajaga kuni 17.08.2011 ja määratud kriminaalhooldusele, mis ei olnud tulemuslik kuna isik katseajal jätkas kuritegeliku käitumist ja hilisemale otsusele liideti ärakandmata karistuse osa. Kõik püstitatud eesmärgid jäid täitmata. 30.04.2013 on määratud kohtuistung Viru Maakohtus, kus kokkuleppemenetluses on G.J antud kohtu alla süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1 ja 3 järgi ja KarS § 348 järgi. Kohus leiab, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine vangistusest ei ole küllaldaselt põhjendatud, kuna G.J on näidanud oma varasema käitumisega, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemise. Kinnipeetav pani toime varavastased kuriteod materiaalse kasu saamise eesmärgi. Kinnipeetava sõprusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, kes võivad avaldada isikule negatiivset mõju. G.J-i elustiil on riskiv ja hoolimatu. Seega võib järeldada, et G.J-i puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varasem isiku allutamine käitumiskontrollile ei avaldanud kinnipeetavale mõju kuna ta ei suutnud hoiduda kuritegude toimepanemisest. Eeltoodust tulenevalt ei ole kinnipeetav ilmselgelt isik, kes suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist katseajal puudub kohtul käesoleval ajal igasugune veendumus, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks G.J uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elu- ja töö koha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuriteo iseloomu ning käitumist eelneval katseajal ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu G.J-i vabastamata temale mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Loretta Pikma Kohtunik 3