lg 2 p 7,9; § 333 lg 1, § 334 lg 1 järgi; IVAR VIISU süüdistuses
lg 2 p 7,9 järgi; H.B süüdistuses
lg 1 järgi; L.P süüdistuses
lg 1; § 333 lg 1 järgi Avaldus L.P avaldus täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr 072/2011/1016 Avalduse esitaja L.P , isikukood XXX, viibimiskoht: xxxx RESOLUTSIOON: Jätta L.P avaldus täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr 072/2011/1016 rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruse teinud kohtule määruskaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata avalduse esitajale ning kohtutäitur Risto Kütt´le. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused. Viru Maakohtu 07.10.2008.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-08-13045 mõisteti L.P süüdi
lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti talle 1 (üks) aasta vangistust,
lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 2 (kaks) aastat vangistust.
lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, mõisteti L.P ´le liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust.
lg 1 ja 3 alusel jäeti vangistus tingimisi kohaldamata 2 (kahe) aastase ja 6 (kuue) kuulise katseajaga ja L.P määrati katseajaks kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla. 2 Viru Maakohtu 18.10.2010.a. määrusega rahuldati Viru Vangla Kriminaalhoodusosakonna Rakvere talituse kriminaalhooldusametniku Getlin Klementi erakorraline ettekanne nr 23181 ning pöörati täitmisele L.P ´le Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 1-08-13045 07.10.2008
§-de 333 lg 1, 334 lg 1 järgi mõistetud liitkaristus 2 (kaks) aastat vangistust. Nimetatud määrusega mõisteti L.P ´lt välja kaitsetasu 250.00 krooni. Kohtumäärus jõustus 29.10.2010.a. Rahandusministeeriumi poolt on kohtumäärusega väljamõistetud kaitsjatasu nõue esitatud täitmiseks 08.03.2011.a. kohtutäitur Risto Kütt´le ning sissenõudja avalduse alusel on alustatud täitemenetlust täiteasjas 072/2011/1016. 28.11.2011.a. saabus kohtule süüdimõistetult L.P ´lt avaldus täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr 072/2011/1016 ™S § 45 alusel, kusjuures avalduses esitatud nõue on sõnastatud ka täitemenetluse täitmise tähtaja pikendamisena kuni 14.10.2012.a. L.P on oma avaldust põhjendanud asjaoludega, et viibib kinnipidamisasutuses ning tema isiklike rahaliste vahendite laekumine kinnipidamisasutuse arvele on minimaalne. Kohtutäitur on arestinud süüdimõistetu arveldusarve kinnipidamisasutuses. Tema vanglasisesele arveldusarvele teeb ülekandeid tema ema ning 50% sellest saab kohtutäitur. Süüdimõistetu leiab, et tema ema ja perekond ei ole kohustatud tasuma tema nõudeid kohtutäituri ees. Samuti läheb süüdimõistetu isiklikult arvelt 20% vabanemisfondi ja süüdimõistetu saab oma käsutusse vaid 30% finantsidest oma isiklikult arveldusarvelt, millest ei saa ta lubada endale vangla kauplusest isegi esmatarbekaupu. Kinnipidamisasutus ei võimalda ka tööd teha. Kriminaalmenetluse seadustiku § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse käesoleva seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. KrMS § 424 kohaselt mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Täitemenetluse seadustiku §-s 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Kohus leiab, et L.P avaldus täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr 072/2011/1016 ei ole põhjendatud. Elektrooniliselt peetava täitetoimiku andmete väljatrükist nähtuvalt on täiteasjas nr 072/2011/1016 täitmisel 18.10.2010.a. kohtumäärusega väljamõistetud kaitsjatasu nõue summas 15.98 eurot (250 krooni). Lisaks on täiteasjas täitmisel kohtutäituri tasu summas 18.60 eurot ja menetluse algatamise tasu 19.16 eurot. Nõuded on täielikult täitmata. Kohus leiab, et L.P poolt avalduses esitatud asjaoludest ei nähtu täitemenetluse ebaõiglust tema suhtes, mis annaks kohtule aluse avalduse rahuldamiseks. Avalduses esitatud asjaolu, milleks on, et L.P kannab hetkel karistust kinnipidamisasutuses, ei ole kohtu hinnangul selliseks asjaoluks, mis annaks aluse täitemenetluse peatamiseks. Täitemenetlus ei ole L.P ´i suhtes ebaõiglane, kuna ta on ise enda kriminaalse 3 käitumisega põhjustanud sellise olukorra. Asjaolu, et L.P ´i vanglasisesele arveldusarvele teeb sissemakseid tema ema ei anna alust väita nagu nõuaks kohtutäitur L.P ´i nõudeid viimase emalt. L.P on teadlik asjaolust, et isiklikult arveldusarvelt 50% läheb kohtutäiturile täitemenetluses olevate nõuete katteks. L.P ´i tahe suurendada vabanemisfondi ei anna samuti alust täitemenetluse peatamiseks. Vabanemisfondi laekub 20% kinnipeetava sissetulekust, olenemata sellest, kas kohtutäitur on arestinud kinnipeetava arveldusarve või mitte. Samuti pole kinnipeetav millegagi tõendanud asjaolu, et kinnipidamisasutus ei võimalda kinnipeetaval teha tööd. Täitemenetluse peatamise põhjendatuse üle otsustades tuleb arvestada ka sissenõudja huvisid. Täitmise peatamine ei oleks käesoleval juhul sissenõudja, s.o Rahandusministeeriumi huve arvestav. Seega, leiab kohus, et kuna L.P suhtes läbiviidav täitemenetlus ei ole ebaõiglane, ta on ise enda kriminaalse käitumisega põhjustanud sellise olukorra, siis ei ole käesoleval hetkel täitemenetluse peatamine põhjendatud, arvestades sissenõudja õigustatud huvi saada enda nõue rahuldatud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus L.P täiteasjas nr 072/2011/1016 rahuldamata. avalduse täitemenetluse peatamiseks
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.