1-11-13699/26

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-13699 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maili Lokk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. juuni 2013 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu T.T (T.T) kaitsja advokaat Anne Vissaku määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 1 p-st 1 ringkonnakohus määras: jätta Tartu Maakohtu
4. juuni 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu T.T kaitsja advokaat Anne Vissaku määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must kaudu 64,80 eurot, sh käibemaks 10,80 eurot, advokaat Anne Vissakule tema poolt T.T-le määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel välja mõista T.T-lt menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Anne Vissaku poolt osutatud õigusabi eest 64,80 eurot riigituludesse.
7. T.T tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011, Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „T.T 1-1113699 kohtukulud“. Kohtukulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
9. Tartu Maakohtu 18.06.
10. a otsusega tunnistati T.Tsüüdi KarS § 121 ja § 199 lg 2 p 5, 9 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele T.T-le Tartu Maakohtu 28.06.2011 otsusega mõistetud karistus osaliselt ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 10 kuud vangistust, millest arvati maha Tartu Maakohtu 28.06.2011 otsuse järgi ärakantud karistuse osa ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 7 kuud 27 päeva vangistust. 1.
11. Karistuse kandmise algus on 18.06.2012 ja lõpp 14.02.
13. Tartu Maakohtu 05.06.2013 määrusega jäeti T.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu
14. Maakohus leidis, et T.Tpuhul on positiivne vabaduses kindla elukoha ning lähisuhete olemasolu. Samuti on positiivne, et vangistuses puuduvad tal distsiplinaarkaristused, ta on läbinud sotsiaalabiprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Õige hetk“, omandanud puidupingitöölise eriala ning käinud psühholoogi/psühhiaatri vastuvõttudel. Samas rõhutas maakohus, et kohtul tuleb arvestada, et süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud juba kuuel korral ning reaalset vangistust kannab ta neljandat korda. Samuti on temale mõistetud vangistust varasemalt jäetud tingimisi katseajaga täitmisele pööramata ning teda on vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, kuid sellest hoolimata on ta oma õigusvastast käitumist jätkanud ega ole suutnud kinni pidada ka katseajaga kaasnevatest nõuetest. Seega järeldas maakohus, et varasemad karistused ja nende kandmiseks antud kergemad võimalused ei ole süüdimõistetule piisavat õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud ning lisas, et käesolevalt kannab T.T karistust, mis on moodustatud talle varasema kohtuotsusega mõistetud vangistuse liitmise teel, kusjuures varasema otsusega mõistetud karistuse kandmisele asumisest kõrvalehoidumise tõttu oli ta ka tagaotsitavaks kuulutatud. 3.
15. Eeltoodud asjaoludel leidis kohus, et T.T katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud ja oleks liigselt ennatlik, kuna kohtul ei tekkinud piisavat veendumust, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudab nõuetekohaselt ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi täita. Kohus pidas vajalikuks märkida, et ennetähtaegset vabastamist saab siiski kohaldada vaid nende isikute suhtes, kes on riigi poolse usalduse ära teeninud ega ole seda varasemalt korduvalt kuritarvitanud. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
16. T.T kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja T.T vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 4.
17. Kaitsja rõhutab, et T.T-le on vangistus avaldanud positiivset mõju tema õiguskuulekaks kodanikuks kasvatamisel. T.T puuduvad vangistuses viibimise ajal distsiplinaarkaristused ja tal on olemas vabaduses elukoht ja lähisuhte olemasolu. Lisaks on ta läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Õige hetk“, ning omandanud pidupingitöölise eriala. 4.
18. Kaitsja ei ole nõus, et maakohus on enda määruses negatiivse asjaoluna välja toonud kahtluse selle kohta, et kas T.T jääb elama oma ema juurde. T.T on kohtuistungil korduvalt seletanud, et vabanedes soovib asuda elama ema juurde ning plaanib seal elada määratud katseaja jooksul. -2- 4.
19. Samuti on kaitsja arvates maakohus täiesti põhjendamatult seadnud kahtluse alla T.T tulevase tööandja lubaduse, et ta garanteerib T.T-le töökoha. Kriminaalhooldaja on tööandjaga suhelnud ja veendunud, et tööleasumise võimalus on olemas ning seega ei ole selles mingit põhjust kahelda. 4.
20. Kaitsja leiab, et maakohtu kahtlus selles, kas süüdimõistetu ikka mõistab täielikult alkoholi rolli oma väärkäitumises ning on motiveeritud selle vabanemisest loobuma, ei ole põhjendatud, kuna T.T on kinnitanud, et ta on valmis täitma kõiki kriminaalhooldaja ja Tartu Vangla poolt talle pandud lisakohustused, sh ka kohustuse mitte tarvitada katseajal alkoholi ja narkootikume. 4.5 Kaitsja hinnangul on maakohus jätnud arvestamata positiivsete asjaoludena ka vangla poolt välja toodu, et T.T on vanglateenistuse ametnikega viisakas.
21. Ringkonnakohus tegi 19.06.2013 määruse, mille kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses ning määruskaebemenetluse pooltel on õigus esitada oma seisukohti määruskaebuse osas kuni 28.06.
22. Määratud tähtajaks ringkonnakohtule seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
23. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et T.T vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on T.T tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid.
24. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses välja toodud asjaolud alust maakohtu määruse tühistamiseks ja T.T vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Maakohtu määruses esitatud arutluskäik ja põhjendused ning seeläbi veendumuse kujunemine, miks ei T.T karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastada on selgelt ja veenvalt arusaadavad. Määruses on seejuures isegi põhjendatud seisukohta, miks kohus leiab, et tõsikindlalt ei saa uskuda T.T lubadust asuda elama ema juurde. Väheoluline pole maakohtu määruses märgitud T.T karistuse kandmiselt varasem kõrvalehoidumine. Ringkonnakohtu hinnangul ei piisa kaitsja poolt väljatoodud T.T positiivselt iseloomustavatest asjaoludest tema ennetähtaegseks vabastamiseks, kuna süüdimõistetu varasem elukäik viitab sellele, et ta võib vabaduses kuritegude toimepanemist jätkata. Määruskaebuses väljatoodud T.T nõusolek täita kõik temale kriminaalhooldusametniku poolt pandavad lisakohustused, soov läbida sotsiaalprogramme, samuti head suhted lähedastega ning olemasolev elukoht ja garanteeritud töökoht, ei taga ringkonnakohtu hinnangul veel seda, et T.T suudaks vabanedes koheselt õiguskuulekalt käituma hakata. Kuna varasemalt mõistetud karistused ja kohtu poolt antud korduvad võimalused vabaduses õiguskuulekalt käituda ei ole T.T suutnud siiski küllaldaselt mõjutada, puudub ringkonnakohtul sarnaselt maakohtuga veendumus süüdimõistetu lubaduste ja kavatsuste siiruses.
25. Ringkonnakohus rõhutab, et reeglina tulebki süüdimõistetul karistus lõpuni kanda ning üksnes erandlikud asjaolud õigustavad isiku ennetähtaegset vabastamist. Tähtaegseks vabanemiseks on süüdimõistetul oluline selle aja jooksul oma käitumise ja hoiakute muutumisega vangistuses edasi tegeleda, et luua eeldused edaspidiseks õiguskuulekaks eluks ja saavutada määruskaebuses nimetatud eesmärk oma edaspidise elu parandamiseks. -3-
26. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et T.T tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ja kaitsja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
27. T.Tkaitsja advokaat A. Vissak on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja poolt esitatud taotluse kohaselt T.T-le riigi õigusabi andmisele kulunud aeg, s.o 1,5 tundi, põhjendatud ning kaitsja tasuna taotletud summa 64,80 eurot, sh käibemaks 10,80 eurot, vastavuses RÕS §-st 22 tulenevate nõuete ning Eesti Advokatuuri poolt kehtestatud korraga riigi õigusabi kulude hüvitamise kohta. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus advokaat A. Vissakule Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt väljamaksmisele kaitsja tasu summas 64,80, sh käibemaks 10,80 eurot, T.T-le määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest ning juhindudes KrMS § 187 lg-st 2 mõistab vastava menetluskulu T.T-lt välja Tiit Lõhmus Mati Kartau -4- Maili Lokk