MS § 427 lg 2 Tühistada vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ja pöörata täitmisele J.B-le Tartu Maakohtu 20.06.
lg 2 p 7, 9 järgi ja
lg 2 p 4, 5, 7, 8 järgi.
lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja J.B-le mõisteti liitkaristuseks 4 aastat vangistust.
alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 13.-14.04.2005.a, s.o. 2 päeva, lugedes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 (kolm) aastat, 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 1 alusel arvati Tartu Maakohtu 15.04.2005.a otsusega J.B-le mõistetud 1 aasta ja 6 kuu pikkusest vangistusest maha ärakantud karistus 1 aasta 2 kuud ja 5 päeva vangistust ja lõplikuks liitkaristuseks mõista 2 aastat ja 9 kuud ja 23 päeva vangistust. Karistuse kandmise aega arvestati J.B alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 20.06.2006.a. Veel mõisteti J.B süüdi
järgi ja mõisteti karistuseks 30 päevamäära, s.o 1500 krooni, mis kuulub täitmisele iseseisvalt. 16..02.
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid järgmiselt: - elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel Kalda tee 22-68, Tartus; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lg 2 p 2, 4 ja 7 alusel määrati J.B-le kontrollkohustused: - katseajaks järgmised mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; asuma tööle hiljemalt ühe kuu jooksul peale vabanemist või võtma ennast nõuetekohaselt arvele Töötukassas; mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata. J.B lmus kriminaalhooldusosakonda esimesele kokkulepitud kohtumisele 03.03.2011. a olles seejuures ilmselgete alkoholi tarvitamise tunnustega. Esmalt väitis kriminaalhooldusalune, et ta ei ole alkoholi tarvitanud. Alkomeetrit nähes, tunnistas J.B, et pärast vanglast vabanemist (vabanes 01.03.2011) tulid sõbrad külla ning siis tarvitas koos nendega paar pitsi viina. Alkomeetri näit 03.03.2011.a. kella 13:00 paiku oli 0,51 mg/l. Seletuskirja kirjutades üritas J.B kriminaalhooldusametnikule selgeks 2 teha, et selline käitumine on põhjendatav vanglast ennetähtaegse vabanemisega. Enne lahkumist lubas J.B ettekande koostajale, et järgnev katseaeg on ta
klane. 04.03.2011.a. toimus kontrollvisiit hooldusaluse elukohta aadressil xxx, mida viisid läbi Tartu Vangla julgeolekuosakonna töötaja Marko Kartau ja vanemkriminaalhooldusametnik Hille Deede. Eesmärk oli kontrollida J.B-le määratud kohustuse - mitte tarvitada alkoholi täitmist. H. Deede esitatud ettekandest nähtub, et korteris viibinud isikud ei avanud ust. Antud korter kuulub hooldusaluse isale (A. A.), kes samuti palus pojal end korterisse lasta, kuid tulutult. J.B ei ilmunud 14.03.2011.a. kokkulepitud kohtumisele. Kriminaalhooldusalune helistas 14.03.2011.a. hommikul ja teatas, et tal ei ole võimalik kohtumisele ilmuda, kuna viibib Tallinnas tööl. Kriminaalhooldusametnik selgitas J.B-le korduvalt kohtumisvajadust, kuid viimane katkestas selle peale vestluse. Väidetavalt läks hooldusalune Tallinnasse tööle juba eelmisel nädalal. Telefonivestlusest ilmnes, et J.B elab ja töötab viis päeva nädalas Tallinnas, kuid dokumente töötamise kohta esitada ei ole. J.B esitas ennetähtaegselt vangistusest vabastamise ettevalmistuse käigus garantiikirja, et tal on võimalik asuda tööle OÜ-sse xxx, mis on märgitud ka Tartu Maakohtu 16.02.2011.a. määruses. 03.03.2011.a. toimunud kohtumisel kinnitas J.B ametnikule oma soovi asuda tööle eelmainitud osaühingusse. 14.03.2011.a. toimunud telefonivestlusest J. T.-ga (xxx juhatuse esimees) ilmnes, et J.B ei ole ühendust võtnud. J. T. sõnade kohaselt on tal võimalik J.B koheselt tööle rakendada, kuid tal puudus informatsioon isegi selle kohta, et J.B on kinnipidamiskohast vabanenud. Kriminaalhooldusalune ei ole taotlenud ametnikult luba elu- ja töökoha muutmiseks. J.B seletus enda käitumise kohta, mis puudutab alkoholi tarvitamist, on ennastõigustav. Kontrollnõuete rikkumiste kohta on hooldusaluse selgitused vastuolulised ja ennastõigustavad. Sisuliselt ei ole siiani olnud võimalust kriminaalhooldust teostada, kuna J.B on vastutustundetult käitunud ilmudes alkoholijoobes kriminaalhooldusosakonda ning mitte alludes kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas. Enne kinnipidamiskohast vabanemist jätsid nii J.B kui ka ta vanemad kriminaalhooldusametnikule teadlikult vale mulje, et nad elavad kõik koos kõnealuses A. A.le kuuluvas korteris. Rõhuasetus oli seejuures asjaolul, et ennetähtaegselt kinnipidamiskohast vabanemine on vajalik, kuna J.B peab oma eakaid vanemaid hooldama. Käesolevaks ajaks on ilmnenud, et 2-toalises korteris aadressil xxx elab J.B üksinda ning ta vanemad elavad omaette. J.B on käesolevaks ajaks kriminaalkorras karistatud kokku kaheksal korral ning viimased kolm kuritegu sooritas ta eelmisel katseajal, olles seejuures alkoholijoobes. Kokkuvõtvalt võib väita, et alkoholitarbimine ja J.B poolt seni toimepandud õigusrikkumised on olnud omavahelises otseses seoses. Arvestades kriminaalhooldusaluse senist käitumist käesoleval katseajal, võib oletada, et uue kuriteo sooritamise risk antud isiku poolt on jätkuvalt kõrge. Neil põhjustel taotleb kriminaalhooldusametnik pöörata karistus täitmisele Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik esitatud taotluse juurde. Ta leiab, et rikkumised on sagedased ja seetõttu ei ole kriminaalhoolduse jätkamine enam võimalik. J.B seletus, et talle tulid sõbrad külla ja ta tarvitas alkoholi. Kahetseb seda väga ja lubab edaspidi kontrollkohustust täita. Ta on otsinud tööd ja olnud seoses tööga Tallinnas Sauel. Tõendeid selle kohta kriminaalhooldusametnik ei tahtnud ja seetõttu neid esitanud ei 3 ole. Esialgne töökoht xxx saab tööd anda alles kuu aja pärast kui lumi ära sulab. Ta oli sel ajal Tallinnas kui kriminaalhooldaja käis elukohas. Ta lubas tuttavad enda juurde, et neil oleks kus istuda. Nemad ei lasknud ametnikku sisse. Prokurör leiab, et
J.B ei ole isik, kes sobib kriminaalhooldusele. Täitmiskohtunik asub seisukohale, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja J.B kandmata karistus tuleb täitmisele pöörata.
lg 5 järgi kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele. Eeltoodud sättest tulenevalt ei ole kohtul kaalutlusõigust. Süüdimõistetu on katseajal jätnud täitmata temale täitmiseks kohustusliku kontrollkohustuse. Vaatamata sõnades väljendatud kahetsusele ei ole kahetsus siiras. Kriminaalhooldusametniku esitatud andmetest järeldub, et elukohas toimunud kontrollreidi ajal olid korteris isikud, kelle väljenduusviisist oli alust järeldada alkoholi tarvitamist. Sellest omakorda järeldub, et Peeter Kaares suhtleb alkoholi tarvitavate isikutega ja see tuleneb tema eluviisist.
Kokkulepitud kohtumisele on J.B jäänud ilmumata ja seda temast endast olenevatel põhjustel. J.B poolt alkoholi tarvitamine on tõendatud. Ta rikkus katseajal temale
Alkoholi tarvitamise keeld on absoluutne. Kui süüdimõistetu rikub katseajal kontrollnõudeid või –kohustusi, tuleb karistuse kandmata osa täitmisele pöörata. J.B-le tuleb kohaldada tõkend elukohast lahkumise keeld, tagamaks kohtumääruse täitmist. Ene Muts täitmiskohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.