lg 2 järgi Kaebuse esitanud isik Z.K , isikukood XXX, elukoht xxx, e-post xxx Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada kaebus osaliselt ja tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 23.05.2018.a otsus väärteoasjas 2316,18,001905 lisakaristuse määramise osas ja teha uus otsus, mille kohaselt
lg 3 p 2 alusel võtta Z.K-lt lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus ära 3 kuuks. Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab otsuse jõustumise päevast. Vastavalt
tuleb juhiluba 5 tööpäeva jooksul pärast mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumist loovutada Maanteeameti liiklusregistri büroole.
S § 66 lg 1,3 alusel kuulub rahatrahv summas 900 eurot tasumisele 12 kuu jooksul (s.o igakuiselt vähemalt 75 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE403300333416110002 Danske pangas või arvele EE701700017001577198 Luminor pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220185058695. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata kassatsiooni korras Riigikohtule, teatades sellest seitsme päeva jooksul Harju Maakohtule arvates otsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades advokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse Riigikohtule kolmekümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vaidlustatud otsuse sisu: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 23.05.2018.a otsuse väärteoasjas 2316,18,001905 kohaselt juhtis menetlusalune isik 05.05.2018.a kl 09:06 Vanaturu kaela ja Vana Turg ristmikul suunaga Viru tn poole Tallinnas mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,28 mg. Oma sellise tegevusega rikkus menetlusalune isik
lg 3 ja pani toime
Z.K karistati rahatrahviga 225 trahviühiku ulatuses, s.o 900 eurot ning lisakaristusena võeti ära mootorsõiduki juhtimisõigus 6 kuuks. Kaebuse sisu: Kaebaja leidis, et
lg 3 p 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks on ülekohtune. Kaebaja põhjendas oma kaebust sellega, et ta rendib sõidukit ning sõiduki juhtimisega seondub tema jaoks alkoholist eemale hoidmise kohustus. Lisakaristuse kohaldamise korral väheneb tema motivatsioon alkoholist eemale hoida, ning seetõttu on raskendatud ka tulevikus uue sissetulekuallika leidmine. Kaebaja xxx (xxx), mille tõttu on xxx. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kaebusele on lisatud sõiduki rentimist tõendavad dokumendid ning xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kaebaja hinnangul on ka rahalise karistuse täitmine raskendatud. Kohtuvälise menetleja seisukoht: Kohtuväline menetleja, tutvunud Z.K kaebusega ja väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et alused kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks lisakaristusena määratud juhtimisõiguse tühistamiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. Kohtuväline menetleja vaidleb kaebaja sellisele taotlusele täies ulatuses vastu. Menetlusaluse isiku süüline käitumine
lg 2 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ning isiku süü on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Kaebuses toob Z.K välja, et kohustus juhtida mootorsõidukit motiveerib teda alkoholi mitte tarbima ning lisakaristusena juhtimisõiguse ära võtmise korral ei ole mõtet alkoholi tarbimisest loobuda, uue sissetuleku leidmine on raskendatud. Kaebuses toodud põhjendused ei ole sellised, mis tingiksid karistuse vähendamist ja kergendamist. Seda enam, et Z.K pani käesoleval juhul toime
Sellist 2 tegu saab toime panna üksnes mootorsõidukit juhtides. Kaebaja käitumisest saab järeldada vaid seda, et liiklusalase väärteo toimepanemine oli tema jaoks olulisem, kui võimalus säilitada stabiilne majanduslik olukord ja mootorsõiduki juhtimisõigus. Z.K on toime pannud väärteo, mis kujutab kõrgendatud ohtu nii temale endale kui ka kaasliiklejate elule ja tervisele. Karistuse eesmärk ei ole võimalus anda isikule valida temale meelepärasem ja sobivaim karistus. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina on politsei kohustatud kõigile liiklejatele näitama, et liiklusreeglite eiramine ei ole kuidagi põhjendatud ning selline tegu saab karmilt karistatud. Karistuse eripreventiivne eesmärk on menetlusaluse isiku mõjutamine edaspidi õigusrikkumisi mitte toime panema. Kaebaja poolt toimepandud liiklusalase väärteo iseloom viitab sellele, et ta on liikluses nii iseendale kui ka teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada, tagamaks nii temale endale kui teistele liiklejatele ohutuma liikluse vähemalt selleks ajaks, kui temalt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud ja ta aktiivselt mootorsõidukijuhina liikuses ei osale. Kaebaja ohtlik käitumine näitab ilmselgelt tema ükskõikset suhtumist võimalikku saabuvasse tagajärge, s.o rahatrahvi ja võimalikku juhtimisõiguse äravõtmisse. Samuti näitab selline käitumine tema üleolevat suhtumist liiklusohutusse ja enda ning kaasliiklejate elule, tervisele ja varasse. Kaebusest ei nähtu, et kaebaja oleks teo ohtlikkusest ja sellega kaasneda võivatest tagajärgedest aru saanud. Väärteo toimepanemise hetkel oli menetlusalusel isikul 6 kehtivat väärteokaristust, sh 26.12.2016 toime pandud samaliigiline rikkumine
Põhjendatud on normi rikkumisele rangemalt reageerimine, et kinnitada isikus keelunormi kehtivust. Üksnes rahatrahvi kohaldamine ohtliku liiklusalase väärteo toimepanemise eest ei ole ilmselgelt avaldatud isikule mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses, sest ta on jätkanud enamohtlike liiklusalaste väärtegude toimepanemist. : Kohus, tutvunud kaebuse sisu ja menetlusosaliste seisukohtadega ning uurinud antud asjas olevaid materjale ja tõendeid, leidis, et Z.K-ni kaebus kuulub osaliselt rahuldamisele. Kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv on õigesti määratud ja õiglane, st on proportsionaalne arvestades rikkumise raskust. Kaebuse esitaja ei ole vaidlustanud mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis. Kohus leiab, et arvestades isiku varasemat liiklusalast käitumist, teda on karistatud viimati 26.12.2016
lg 2 järgi, on siiski põhjendatud lisakaristuse kohaldamine, kuid kohus peab võimalikuks seda vähendada kolme kuuni. Kohus ei pea võimalikuks tühistada lisakaristust täielikult. Vastavalt VTMS § 123 lg-le 2 kontrollib maakohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, s.o selgitab välja, kas isik on pannud toime teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. Seejuures tugineb kohus talle esitatud tõenditele, hindab tõendeid nende kogumis. Vaidlust ei ole, et menetlusalune isik pani toime
Seda kinnitavad väärteoasjale lisatud tõendid – indikaatorvahendi kasutamise protokoll, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll (keeldus ütluste andmisest), sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, tunnistaja ülekuulamise protokoll. Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud. Karistamise aluseks on süü. Juhtides mootorsõidukit, olles alkoholijoobes, seab juht reaalselt ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu, tervise ja on tahtlikult toime pandud tegu. Kohus nõustub täielikult kohtuvälise menetleja esindaja toodud seisukohaga, et kaebaja käitumisest saab järeldada, et liiklusalase väärteo toimepanemine oli tema jaoks olulisem, kui võimalus säilitada stabiilne majanduslik olukord ja mootorsõiduki juhtimisõigus. 3 Kohus leiab, et rahatrahv ja lisakaristusena juhtimisõiguse ära võtmine kolmeks kuuks on piisavalt distsiplineeriv, et kaebaja saaks aru oma teo keelatusest ning edaspidi hoiduks õigusrikkumiste, sh mootorsõiduki juhtimisest alkoholijoobes, toimepanemisest. Kaebuse esitaja, omades mootorsõiduki juhtimisõigust, on teadlik asjaolust, et alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine on karistatav. Eelnev tähendab, et isik peab oma teo tagajärgede eest kandma vastutust.
lg 2 võimaldab sellise rikkumise eest isikut karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Kohus ei pea võimalikuks kaebaja suhtes aresti kohaldamist, kuivõrd arvestades kaebaja varasemat käitumist, sh kehtivaid väärteokaristusi, ei omaks see piisavat positiivset mõju eripreventsiooni tähenduses. Kaebaja on selgitanud, et rahalise karistuse täitmine osutuks võimatuks. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et karistuse eesmärk ei ole võimalus anda rikkumise toime pannud isikule meelepäraseim, sobivaim ja mugavaim karistus. Arvestades asjaolu, et varasemalt ei ole menetlusalusele isikule lisakaristust kohaldatud, on kohtu arvates piisavaks lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks. Kohus usub, et see paneb menetlusalust isikut mõistma seadusekuuleka käitumise olulisusest. Kaebaja peab aduma, et tal tuleb teha kõik endast olenev, et järgida ühiskonnas kehtivaid norme, sh liiklusreegleid ning mitte lasta tekkida võimalusel saada väärteokorras liiklusnõuete eiramise eest karistada, sh riskida juhtimisõigusest ilma jäämisega. Samuti on oluline, et käitudes õiguskuulekalt, suudab kaebaja tagada enda majandusliku heaolu sissetuleku näol, sh rentida sõidukit jne. Kaebaja on kaebuses välja toonud, et tal on pankade ees võlad. Ehkki kaebaja pole otsesõnu taotlenud rahalise karistuse ositi tasumist, peab kohus võimalikuks määrata rahatrahvi 900 eurot – tasumist ositi 12 kuu jooksul, vältimaks olukorda, kus kaebaja satub veelgi enam rahalistesse raskustesse. Lähtudes eeltoodust, rahulda kohus kaebuse osaliselt ja tühistab Politsei - ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 23.05.2018.a otsusw väärteoasjas 2316,18,001905 lisakaristuse määramise osas ja teeb uue otsuse, mille kohaselt
lg 3 p 2 alusel võtta Z.K-lt lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus ära 3 kuuks.
900 eurot- tuleb jätta muutmata ning kaebajal tuleb see tasuda 12 kuu jooksul. Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 111; §132 p 2; § 133-135. Piret Liivo kohtunik / 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.