← Eesti

1-08-6381/3

1-08-6381 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuli 2009.a, Narva kohtumaja Kirjalik menetlus Toimiku number 1-08-6381 Kohtunik Aleksei Kovalenko Kriminaalhooldusasi Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva talituse kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne nr 19806 R.U suhtes Kriminaalhooldusalune R.U isikukood XXX, elukoht xxx Süüdi mõistetud Viru Maakohtu 21.05.2008.a otsusega. Katseaja algus: 21.05.2008.a, lõpp: 20.11.2009.a. RESOLUTSIOON
  2. Rahuldada kriminaalhooldusametniku taotlus.
  3. Määrata R.U-le sotsiaalabiprogrammis. täiendav kohustus katseajaks – osaleda Määrus saata R.U-le ja Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva talitusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisele järgnevast päevast esitada määruskaebuse Narva kohtumajale. Maakohtu poolt tuvastatud asjaolud Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik Ülle Siig esitas erakorralise ettekande R.U suhtes, seoses sellega, et hooldusalune rikkus talle käitumiskontrolli ajaks määratud kohtustust - mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Ettekande kohaselt vastavalt 29.06.2009.a EV Politseiameti Karistusregistri andmetele kriminaalhooldusalune R.U tarvitas ilma arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet. Ida Politseiprefektuuri 18.05.2009.a otsusega väärteoasjas nr 233009006058007 NPALS § 151 alusel mõisteti talle rahatrahv 3000 krooni. Materjalidest, mis laekusid talitusesse nähtub, et hooldusalune R.U oli 22.04.2009.a tarvitanud narkootilist ainet, aga nimelt amfetamiini ilma arstki ettekirjutusega. 03.06.2009.a seletuses kirjutas R.U, et 1-08-6381 piiriületusel peeti ta kinni politsei poolt ja viidi ekspertiisi. Positiivse tulemuse põhjuseks arvab asjaolu, et jõi kohvi, milles oli narkootikum. Seetõttu leitigi amfetamiini. Käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid täidab korralikult- registreerimisrežiimi rikkumisi ei ole, elukoha vahetamiseks on taotlenud luba, samuti on esitanud dokumendid töötamisest. Katseaja kulgedes on tekkinud probleem seoses hooldusaluse arusaamadega ühiskonna seaduslikest normatiividest ning narkootikumide ja nende tarvitamisega seonduvatest rikkumistest. R.U eluviisi muutuste sodustamiseks on vestlustest kriminaalhooldusalusega ilmnenud, et hooldusaluse põhiprobleemi – narkosõltuvuse lahenduseks võib olla sotsiaalporgrammi läbimine. Hooldusalune on andnud nõusoleku sotsiaalprogrammi läbimiseks. Kriminaalhooldusametniku arvamusel ei ole praegu otstarbekas R.U suhtes vangistuse täitmisele pööramine ning teeb kohtule ettepaneku – määrata R.U-le täiendava kohustuse, mida ta on ise nõus võtma endale täitmiseks: sotsiaalabiprogrammis. Riskide maandamiseks on sotisaalabiprogrammi läbimine üks võimalusi kriminaalhooldusalusel toetada mõtlemise ja käitumise muutusi seadusekuulekale elule. Maakohtu seisukoht Karistusseadustiku (KarS) § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt sama seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. KarS § 75 lg 3 alusel võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel kergendada või tühistada süüdimõistetule käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi või panna süüdimõistetule täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule. KarS § 75 lg 2 p 8 sätestab, et arvestades kuriteo toimetanemise ajsolusid ning süüdimõistetu isikut, võib kohus määrata, et süüdimõistetu on kätimiskonrtooli ajal kohustatud osalema sotsiaalabiprogrammis. Kohus võttes arvesse kriminaalhooldusaluse rikkumisi, katseaja kulgemist tervikuna ja kriminaalhooldaja hinnangut katseajale nõustub kriminaalhooldusametniku seisukohaga, et R.U-le täiendava kohustuse määramine on põhjendatud. Kohus on seisukohal, et täiendava kohustuse määramine annab kriminaalhooldusametnikule võimaluse saavutada hooldusaluse mõjutamise, korrale kutsumise ja selgitamise kaudu kriminaalhoolduse eripreventiivse eesmärgi, milleks on hooldusaluse mõjutamine selliselt, et viimane jääks seaduskuulekale teele ja hindaks ümber oma senise käitumise ning mõtlemise. Kohus määrab R.U-le kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustuse. Kohus teeb määruse eeltoodule tuginedes ja juhindudes KarS §-st 74 lg 4, 75 lg 2 p 8, lg 3 ja KrMS §-st 427 lg-st
  4. Aleksei Kovalenko Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.