1-13-586/33

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-586 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. augusti 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu B.V (B.V) kaitsja vandeadvokaat Tambet Laasiku määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 337 lg-st 1 ja § 390 jätta Tartu Maakohtu
3. augusti 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu B.V kaitsja vandeadvokaat Tambet Laasiku määruskaebus rahuldamata. Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud
4. Tartu Maakohtu 29.08.2013 määrusega jäeti B.V tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. B.V kannab karistust Tartu Maakohtu 19.02.2013 otsuse alusel, millega ta tunnistati süüdi KarS § 424 järgi ning karistati vangistusega 8 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. B.V kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 7 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõisteti karistust Tartu Maakohtu 22.11.2011 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 1 aasta 2 kuud 17 päeva vangistust võrra. B.V lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 10 kuud 14 päeva vangistust. Esimese astme kohtu määruse sisu
5. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tema kaitsja ning tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid ja täiendavalt esitatud dokumente, leidis, et B.V tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätta. Kohus põhistas otsustust järgmiselt. 2.1 Süüdimõistetu B.V on teise astme kuritegude eest mõistetud karistusest ära kandnud rohkem kui ühe kolmandiku ja rohkem kui 6 kuud. Seega on olemas KarS §-st 76 lg 1 p 1 tulenev formaalne alus süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Ka on kriminaalhooldusosakonna arvamuses kinnitatud elektroonilise valve kohaldamise eelduste olemasolu – B.V on olemas kindel elukoht, kus on tingimused valveseadmete paigaldamiseks ja asjassepuutuvate isikute nõusolek elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. 2.2 B.V isiklikus toimikus olevast karistusregistri teatisest ja kohtulahenditest nähtuvalt on teda aastatel 2006-2013 viiel korral kriminaalkorras karistatud. Seega on B.V viimastel aastatel olnud kuritegelikult üsna aktiivne. Korduvalt on kohus B.V-le andnud võimaluse jätkata elu vabaduses. Kahel viimasel korral (Tartu Maakohtu 19.10.2010 otsuse ja Tartu Maakohtu 22.11.2011 otsuse täitmise ajal) on B.V kohtu poolt ülesnäidatud usaldust kuritarvitanud, pannes toime uusi kuritegusid. Kuigi kriminaalhooldusosakond iseloomustab B.V isikuna, kes kontrollnõudeid täitis ega hoidunud kõrvale ka üldkasuliku töö tegemisest, osutab uute kuritegude toimepanemine kriminaalhoolduse ajal, et allutamine kriminaalhooldusele ei täitnud oma peamist eesmärki - ära hoida uute kuritegude toimepanemist. Selline B.V varasem käitumine teeb äärmiselt kaheldavaks uue määratava katseaja edukuse. Seda enam, et tegemist on alkoholi kuritarvitava isikuga, millele viitab korduv karistatus alkoholi tarvitamisega seonduvate süütegude eest. Ka ei ole kantav vangistus B.V esmakordne. Ta on ka varem vanglakaristust kandnud. Sellise isiku puhul ei ole eriti veenev süüdimõistetu poolt kohtuistungil avaldatu, et just nüüd on ta teinud vajalikud järeldused. 2.3 Sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimine, distsiplinaarkaristuste puudumine, kindel elukoht, võimalus asuda tööle xxx OÜ-s, lähedaste toetus, soov elada edaspidi seadusekuulekalt on B.V positiivselt iseloomustavad asjaolud, mis aga ei kaalu hetkel veel üle seda negatiivset, millel kohus eelnevalt peatus. Karistusaja pikkus võimaldab B.V vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise asja kohtul läbi vaadata edaspidigi. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
6. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse kaitsja, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja B.V vabastamist vangistusest katseajaga tingimisi ennet tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised. 3.1 B.V on vanglas viibides käitunud korrektselt, tal puuduvad distsiplinaarkaristused ja probleemid vangla korraga. Tartu Vangla on seda ka toonitanud ja toetanud B.V vabastamist. B.V ainus risk vanglast vabanemisel seisneb eelnevalt aset leidnud alkoholi kuritarvitamises. Samas leidis vangla, et muudes kategooriates puudub B.V igasugune risk või ohtlikkus. Kaitsja rõhutab, et isikul puuduvad iseloomustuse kohaselt kuritegelikud hoiakud, ta on mõistnud senise eluviisi ekslikkust ning tahab ja soovib muuta oma elukäiku. 3.2 Kriminaalhooldajagi on leidnud, et B.V tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks on eeldused täidetud. Samas on nii vangla kui ka kriminaalhooldusametnik leidnud, et koos vabastamisega tuleks B.V-le panna kohustus mitte tarvitada alkoholi. Nimetatud 2 seisukohale ei ole ka B.V ise vastu vaielnud - ta on leidnud, et see tagab edasise õiguskuuleka käitumise. Kaitsja rõhutas ka maakohtus, et B.V on karistuse kandnud ning teinud sellest vajalikud järeldused õiguskuulekasse ellu naasmiseks. Ta ei vaja praegu mitte täiendavad karistust, vaid abi sõltuvuse ja sellega seotud probleemide lahenduseks. Vangistuses on ta läbinud programmi Eluviisitreening ja seda mitte isikliku täitmiskava raames, vaid omal initsiatiivil. 3.3 B.V on vabanedes töö- ja elukoht ning lähedaste ring, kes on teda igati valmis resotsialiseerimisel aitama. Mida pikemaks kujuneb reaalselt kantav karistus, seda tõenäolisem on see, et vanglast vabanedes ei ole B.V ei töökohta ega ka lähedasi. Sellisel juhul on karistus kandnud oma formaalse eesmärgi, kuid rehabilitatsiooni ja resotsialiseerimise eesmärgid jäävad suurema tõenäosusega täitmata. 3.4 Kohus on liialt rõhutanud süüdimõistetu varasemat karistusajalugu, leides põhjendamatult, et see kaalub üle kõik süüdimõistetut positiivselt iseloomustavad andmed. Süüdimõistetu kannab tõepoolest kolmandat reaalset karistust ja on varem rikkunud ka katseaja nõudeid, ent tema käitumine vangistuses kinnitab, et ta on oma senisest käitumisest vajalikud järeldused teinud ning suudab ja soovib õiguskuulekalt käituda, olles toeks elukaaslasele ja väiksele pojale. Ehkki kohtu diskretsioon KarS § 76 lg 3 kohaldamisel on suur, on õiguse praktika kohaldamise seisukohast erakordne olukord, kus isiku taotlus tingimisi vabastamiseks jääb rahuldamata hoolimata sellest, et seda toetavad nii kinnipidamisasutus kui ka kriminaalhooldusametnik. Viimased omavad kõige rohkem informatsiooni ning oskavad kõige paremini hinnata, kas süüdimõistetu on ühiskonda naasmiseks valmis. 3.5 Kohtul on küll õigus jõuda vangla ja kriminaalhooldusametnikuga teistsugusele arvamusele, ent selline otsustus vajab selget ning konkreetset põhjendust, miks vangla ja kriminaalhooldusametnik eksivad ning miks nende poolt osundatud asjaolud ei ole piisavad isiku vabastamiseks. Antud juhul selliseid põhjendusi ei ole. Veelgi enam – tingimisi on vabastatud ka isikuid, kelle vabastamist vangla ja kriminaalhooldusametnik ei toeta – sellise praktika valguses vajab süüdimõistetu taotluse rahuldamata jätmine veel kord erilist põhjendamist, mida aga määrusest ei nähtu. 3.5 Kokkuvõtvalt on kaitsja seisukohal, et süüdimõistetu eluhoiakud on muutunud, ta on oma eksimusi mõistnud, ning ühiskonnale ohtu ei kujuta. Elektroonilise valve ning käitumiskontrolli meetmetega on võimalik viia igasugune korduskuritegevuse risk miinimumini. Vastav risk ei tarvitse aga enam olla minimeeritav isiku tähtaegsel vabanemisel, kuivõrd selleks ajaks ei tarvitse süüdimõistetul enam olla ei töökohta ega toetavat lähedaste ringi.
7. Tartu Ringkonnakohtu kohtunik määras edasikaebuse lahendamisele kirjalikus menetluses, andes süüdimõistetule ja prokurörile seisukohtade esitamiseks tähtaja
8. septembrini. B.V esitas kirjaliku seisukoha, milles leiab, et esinevad eeldused tema vabastamiseks. Ta on teinud kõik endast oleneva, et muutuda ja elada seaduskuulekalt, samuti tunneb B.V, et on saanud karistuse ja õppetunni. Nüüd vajab ta alkoholisõltuvusega seoses ravi ja perekonna toetust, mida hiljem ei pruugi enam saada. Vangistuses on ta psühholoogi abil teinud järeldused, et nii enam edasi ei saa ega tohi minna. Suureks abiks on olnud ka programmi Eluviisitreening läbimine ja AA tugigrupiga liitumine, mis on suurendanud tahtejõudu alkoholiprobleemiga võitlemiseks. B.V soovib edasi elada kainena ja kasvatada oma 5aastast poega. B.V leiab, et ta on nüüd valmis ja ei vaja täiendavat karistust, vaid üksnes abi alkoholisõltuvusest vabanemiseks. 3 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
9. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole võimalik B.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. 5.1 Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega ning tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 ei pea vajalikuks neid korrata, märkides üksnes, et esimese astme kohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis ning jõudnud õigustatud järeldusele, et isiku vabastamine, kelle kuritegelikku aktiivsust võib lugeda kõrgeks ja kes on kohtu poolt näidatud usaldust kuritarvitanud, pannes katseajal toime uusi kuritegusid, ei oleks põhjendatud karistuse kandmiselt vabastada, kuna puudub veendumus, et ta on karistusest järeldused teinud. 5.2 Kaitsja on maakohtu määrusele ette heitnud piisava motiveerimise puudumist. Ringkonnakohus sellega ei nõustu - riimuvalt Riigikohtu mitmes lahendis (vt nt 3-1-1-1-03 ja 3-1-1-139-05) märgituga, tuleb motiivide puudumisena käsitada olukorda, kus mõnes olulises küsimuses motiive üldse ei esitata, mitte aga seda, kui motiivid tunduvad ebapiisavatena. Maakohus on analüüsinud nii riskifaktoreid (korduv karistatus, kuritegude toimepanemise asjaolud) kui ka positiivseid asjaolusid (osalemine sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, eluja töökoha olemasolu, perekonna toetus ning distsiplinaarkaristuste puudumine). Positiivsed asjaolud on kaitsja esitanud juba maakohtule (tlk 17-18). Maakohus on sellele vaatamata sedastanud, et käesoleval juhul ei kaalu isikut positiivselt iseloomustavad asjaolud üle negatiivset. Ringkonnakohus märgib, et süüdimõistetul oli ka varem perekonna toetus ja kindel elukoht, samuti teadis ta varem korduvalt karistatud isikuna, millised õiguslikud järelmid uue süüteo toimepanemisega kaasnevad, kuid see ei takistanud tal uut kuritegu toime panna. Ehkki B.V ja tema kaitsja väidavad, et süüdimõistetu on karistusest järeldused teinud ja ei soovi enam uusi kuritegusid toime panna, tuleb KarS § 76 lg-st 3 asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu nõustub kohtukolleegium käesoleval juhul maakohtuga, et B.V vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. 5.4 Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on põhjendatult arvestanud süüdimõistetu isikuga ja tema varasema elukäiguga ning leidnud, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul on õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest seoses nimetatud asjaoludega, on maakohtu määrus seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Vastavalt Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-91-06 avaldatule on kinnipeetaval küll subjektiivne õigus nõuda enda ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist, kuid ei ole subjektiivset õigust nõuda enda vangistusest ennetähtaegset vabastamist.
10. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 4 Aarne Sarjas