← Eesti

1-11-3114/25

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. novembril 2012. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-11-3114 Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Heli Nurmoja Kriminaala

§ 209

lg 2 p 3 alusel 1-aastase vangistusega tingimisi 1 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga; - Võru Maakohtu 22. oktoobri 2003.

§ 199lg 1 alusel 50 päevamäära suuruse rahalise karistusega; - Võru Maakohtu 02.

juuni 2005.

§ 209lg 2 p 1, 3 alusel 1-aastase vangistusega, mida vähendati lühimenetluse kohaldamise tõttu 8-kuuliseks vangistuseks Kar

S § 74 alusel tingimisi 2-aastase katseajaga; - Võru Maakohtu 31. augusti 2005.

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 ja § 424 alusel 10-kuulise vangistusega, mille hulka arvati eelvangistus ja kandmisel kuuluvaks karistuseks mõisteti 9 kuus 27 päeva vangistust, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud 27 päeva vangistust, lisakaristusena mõisteti sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 10 kuuks; - Tartu Maakohtu 19. jaanuari 2006.

§ 199lg 2 p 4, 7, § 424 ja § 329 alusel 4-kuulise vangistusega, mida suurendati Kar

S § 65 lg 2 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistusega ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 8 kuud 10 päeva vangistust, mille kandmiselt ta

  1. mail
  2. a tingimisi ennetähtaegselt vabastati, kuid Tartu Maakohtu
  3. juuni
  4. a otsusega pöörati vangistus uuesti täitmisele, lisakaristusena mõisteti otsusega sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 12 kuuks; - Tartu Maakohtu
  5. oktoobri 2009.

§ 331, § 121, § 329, § 201 lg 2 p 1, 4, § 213 lg 1 ja § 209 lg 2 p 1, 3 alusel 2 aasta 2 kuu pikkuse vangistusega Kar

S § 74 alusel tingimisi 2-aastase katseajaga. T.U on korduvalt karistatud ka väärtegude eest. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on T.U uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 61% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 32%. Tartu Vangla ei toeta süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt soovib süüdimõistetu vabanedes asuda elama oma vanaema, vanaisa ja abikaasa juurde XXX valda XXX külla XXX tallu. Kriminaalhooldaja ei ole nõustunud T.U ennetähtaegse vabastamisega elektroonilise valve alla, põhjendades seda elektroonilise valve võimaliku tehnilise puudulikkusega XXX a vallas XXX külas, kus tihti on elektrikatkestusi, esineb mobiilside häireid ning elamispind XXX talus on ülerahvastatud. Kohtumenetluse poolte seisukohad T.U kinnitas kohtuistungil 23.11.2012, et soovib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vabaneda ning on nõus täitma sellega kaasnevaid tingimusi. Tema sõnul on tema elukohas XXX a vallas XXX talus eluruum piisava suurusega, kuhu elama asuda- seal on 2 tuba. Vanavanemad elaksid ühes toas , tema abikaasa ja lastega teises toas. Elukohas on telefoniühendus. Prokurör Ruti Kilg kohtule esitatud kirjalikus arvamuses T.U katseajaga tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega ei toeta. Elukohas, kuhu T.U elama asuks, ei ole täidetud elektroonilise järelevalve tehnilised tingimused, esineb mobiilside häireid. Samuti on elukoht ülerahvastatud. 2 Kaitsja Sirje Must toetas süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega ja leidis, et süüdimõistetule tuleks anda võimalus ennast vabaduses seadusekuulekana tõestada. Eluruum on olemas kuhu elama asuda, samuti ka isikud , kes teda toetavad ning isik ise soovib õiguskuulekalt oma elu jätkata. Kohtu seisukoht ja põhjendid KarS § 76 lg 1 p 1 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on T.U kandnud ära enam kui 1/3 temale mõistetud karistusajast ning ta nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. T.U puhul on positiivne vangistuses distsiplinaarkaristuste puudumine, sõltuvusvõõrutusprogrammi „Usk ja teadmine“ läbimine, majandusabitöödel töötamine ja asjaolu, et ta on asunud keevitaja eriala omandama. Samuti on positiivne vabaduses kindla eluja töökoha ning lähisuhete olemasolu. Arvestada tuleb aga seda, et kuigi formaalselt on tema vabastamisjärgne elukoht elektroonilise järelevalve kohaldamiseks sobilik, siis nähtub kriminaalhooldaja materjalidest, et seal elukohas esineb elektrokatkestusi ja mobiililevi häireid, mis võib oluliselt elektroonilise järelevalve kohaldamist raskendada ja ka takistada. Samuti võib elupind olla üle rahvastatud, sest seal kahes eluruumis elavad ka vanavanemad, T.U abikaasa ja lapsed. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtul tekkinud piisavat veendumust, et süüdimõistetu elukoht tema elektroonilise järelevalve alla ennetähtaegset vabastamise tingimustele vastab. Eluruum kuhu süüdimõistetu elama asuks on kriminaalhooldaja poolt toodud iseloomustuse järgi väike ning ülerahvastatud; see omakorda võib tekitada süüdimõistetule ja tema perele lisapingeid. Samuti tuleb kohtul arvestada, et süüdimõistetut on juba seitsmel korral kriminaalkorras karistatud ning reaalset vangistust kannab ta kolmandat korda. Ühel korral on teda vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt ka vabastatud, kuid hiljem karistus siiski täitmisele pööratud ning samuti on temale mõistetud vangistust jäetud tingimisi katseajaga täitmisele pööramata ja teda on karistatud rahalise karistusega. Varasematest eriliigilistest karistustest ja nende kandmiseks antud kergematest võimalustest hoolimata on aga süüdimõistetu oma õigusvastast käitumist pidevalt jätkanud. Käesoleva vangistuse aluseks oleva kuriteo kohta on süüdimõistetu materjalidest nähtuvalt selgitanud, et kuriteo toimepanemisele sattus ta tegelikult tahtmatult, kuigi sai hiljem selle eest raha, mis viitab mõningale kalduvusele oma tegevust õigustada ning eitada oma tegelikku rolli valikute tegemisel. Seega tuleb järeldada, et varasemad kuriteod ja nende eest mõistetud karistused ega ilmselt ka käesolev vangistus ei ole süüdimõistetule piisavat mõju avaldanud ning ta ei ole oma suhtumises vajalikke muutusi veel teinud. Kuigi süüdimõistetu on kinnitanud, et ei soovi enam vangistusse sattuda ning soovib elada seadusekuulekalt ja oma perele pühenduda, siis puudub kohtul eeltoodu põhjal siiski piisav veendumus, et süüdimõistetu ka tegelikult vabaduses õigusvastasest käitumisest hoiduda suudaks ning järgiks nõuetekohaselt temale ennetähtaegse vabastamisega kaasneva elektroonilise valve ning kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et T.U katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise järelevalve alla ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Kohtul ei ole tekkinud piisavat veendumust, et isik suudab nõuetekohaselt kriminaalhoolduse ja katseaja 3 nõudeid ja kohustusi täita ning et tema vabastamisjärgsed elutingimused sobivad elektroonilise järelevalve kohaldamiseks. Süüdimõistetu on ka varasemalt kahel korral kandnud reaalset vangistust, kuid see talle kuritegelikku käitumist välistavat mõju ei avaldanud. Seega ei ole tõenäoline, et ka praeguseks ärakantud lühiajalisem vangistus oleks oma eesmärgi täitnud. Kohus peab vajalikuks märkida, et ennetähtaegset vabastamist saab siiski kohaldada vaid nende isikute suhtes, kes on riigi poolse usalduse ära teeninud ega ole seda varasemalt korduvalt kuritarvitanud. Kohus leiab, et T.U puhul sellise isikuga tegemist ei ole, arvestades seejuures temale korduvalt antud võimalusi seadusekuulekalt käitumiseks ja enese positiivseks tõestamiseks, kuid sellest hoolimata õigusvastase käitumise jätkumist. Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.