← Eesti

4-19-2314/23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. november 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-19-2314 Kohtukoosseis Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
  2. septembri
  3. a määrus J.U-le (J.U, isikukood: XXX) asenduskaristuse kohaldamise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdlase J.U kaitsja vandeadvokaat Robert Sarv, määruskaebus RESOLUTSIOON
  4. Jätta Tartu Maakohtu
  5. septembri
  6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
  7. Jätta kaitsja taotlus menetluskulude riigi kanda jätmiseks rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politsei- ja Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri
  9. augusti
  10. a otsusega väärteoasjas nr 2316,16,008492 määrati J.U-le liiklusseaduse § 201 järgi rahatrahv 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot. Otsus jõustus
  11. septembril
  13. PPA
  14. oktoobri
  15. a otsusega väärteoasjas nr 2316,16,008503 määrati J.U-le narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 lg 1 järgi rahatrahv 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120 eurot. Otsus jõustus
  16. oktoobril
  18. PPA esitas
  19. aprillil 2019 Tartu Maakohtule taotluse väärteoasjas nr 2316,16,008492 J.U-le asenduskaristuse kohaldamiseks ning
  20. aprillil 2019 analoogse taotluse väärteoasjas nr 2316,16,
  21. Kohtuväline menetleja leidis, et kuna süüdlane ei ole alates otsuse jõustumisest kuni käesoleva ajani rahatrahvi sissenõudjale tasunud ning ka kohtutäituril ei ole õnnestunud nõuet täita, on alust arvata, et isik hoidub kõrvale talle kohaldatud karistuse tasumisest KarS § 82 lg 2 p 1 mõttes. Kohtuväline menetleja taotles tasumata rahatrahvide asendamist arestiga. MAAKOHTU MÄÄRUS
  22. Tartu Maakohus rahuldas
  23. septembri
  24. a määrusega Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri taotlused J.U-le määratud tasumata rahatrahvide asendamiseks arestiga ning määras J.U-le 10 päeva aresti.
  25. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 211 lg 1 sätestab, et maakohus teeb sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt KarS §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata.
  26. KarS § 72 lg 1 sätestab, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras. KarS § 72 lg 2 kohaselt vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti. Kui süüdlasele määratud või mõistetud rahatrahv on kolm kuni üheksa trahviühikut, arvestatakse rahatrahv üldkasuliku tööga asendamisel vastavaks ühele päevale arestile.
  27. Maakohtu määruse kohaselt vastab karistuse määramise ajal kehtinud KarS § 47 kohaselt ühele trahviühikule 4 eurot. J.U rahatrahvide suurus on 300 eurot (75 trahviühikut) ning 120 eurot (30 trahviühikut). J.U ei ole rahatrahve tasunud ligi kolme aasta jooksul. Kohtutäituri teatel on ta kontrollinud võlgniku vara olemasolu ning talle teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul vara või ei ole selle väärtus küllaldane katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulusid.
  28. Kaitsja leiab vastuväites, et kohtutäitur on jätnud tähelepanuta süüdlasele kuuluva vara tegeliku ulatuse. Süüdistatavale kuulub muruniiduk, elektriline mootorratas ning elektriline ATV. Kohtutäitur oleks nimetatud vara müügist saanud rahuldada süüdlase vastu esitatud rahatrahvi nõuded. Kohtu hinnangul ei ole kaitsja vastuväide asjakohane. Kaitsja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit väidetava vara olemasolu kohta. Vastulausele lisatud fotod muruniidukist ning erinevatest sõidukitest ei tõenda mingil moel ei vara olemasolu käesoleval ajal ega selle kuulumist J.U-le. Kohus märgib ka, et juhul, kui J.U on tema väitel olemas võõrandatavat vara, on tal võimalus vara ise müüa ning trahvid tasuda. Seda J.U siiski teinud ei ole. Kohtuistungil kinnitas J.U, et tööl ta ei käi. Kohtul tuleb asuda seisukohale, et J.U puudub tegelikkuses vara ja sissetulekud, millele sissenõuet pöörata.
  29. Seonduvalt J.U väitega, et tal on üks trahvidest tasutud, märgib kohus, et ühtegi tõendit selle kohta esitatud ei ole. J.U on olnud kohtumenetlusest teadlik alates
  30. a maist ning tal on olnud piisavalt aega (ligi 5 kuud) kohtule asjakohaseid tõendeid koguda ja esitada. Sama aja jooksul on tal olnud võimalus ka kohtumenetluse jooksul rahatrahvid tasuda.
  32. augusti
  33. a otsusega väärteoasjas nr 2316,16,008492 määratud rahatrahv 75 trahviühikut tuleb asendada 7 päeva arestiga ning
  34. oktoobri
  35. a otsusega väärteoasjas nr 2316,16,008503 määratud rahatrahv 30 trahviühikut tuleb asendada 3 päeva arestiga. Kokku kuulub kandmisele 10 päeva aresti. Asjas puuduvad aresti kohaldamist 2 välistavad asjaolud. J.U tuleb ilmuma aresti kandma Valga arestimajja 5 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. MÄÄRUSKAEBUS
  36. Tartu Maakohtu
  37. septembri
  38. a määruse peale esitas määruskaebus J.U kaitsja, kes palub kohtumääruse tühistada, jätta asenduskaristuse kohaldamata ja kaitsja tasu 168 eurot riigi kanda.
  39. Määruskaebuse kohaselt ei võtnud kohus arvesse täitemenetluses esinevaid puudusi ega põhjendanud täitemenetluse jätkamise võimatust. Kaitsja tõi
  40. septembril
  41. a esitatud taotluses välja, et süüdlasel on vara ning selle arvel on võimalik tasuda määratud rahatrahvide summad. Samuti märkis kaitsja, et süüdlase vastu algatatud täitemenetluses jättis kohtutäitur tuvastamata süüdlase koguvara tegeliku ulatuse ja väärtuse. Kohtutäitur pole läbi viinud ühtegi nõutavat toimingut, nt pole kohtutäitur nõudnud süüdlaselt vara nimekirja. Kaitsja esitas kohtule tõendid süüdlase vara kohta. Kohus jättis need tõendid tähelepanuta. Kohus ei osundanud tähelepanu kohtutäituri passiivsusele ning täitetoimingute puudumisele.
  42. Riigikohus on oma
  43. juuni
  44. a lahendis nr 3-2-1-59-08 öelnud, et asja tegelik turuväärtus selgub alles selle reaalsel müügil täitemenetluses. Ka Riigikohtu
  45. märtsi
  46. a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-31-98 leidis kolleegium, et pandieseme müügihind selgub selle müümisel. Kuni süüdlase vara reaalse võõrandamiseni ei ole võimalik anda hinnangut selle kohta, et selle realiseerimine ei võimalda sissenõudja nõuet rahuldada. See tähendab, et vara turuväärtus selgub alles selle tegelikul müügil ning müügikatse peab toimuma enne asenduskaristuse kohaldamise taotluse esitamist.
  47. Kaitsja tõi taotluses välja, et kohtutäitur pole selgeks teinud, et süüdlane on varatu ning seega puudub esmane materiaalõiguslik eeldus temale asenduskaristuse kohaldamiseks VTMS § 211 mõttes. Kohus jättis sisuliselt identsetel asjaoludel väärteoasjas nr 4-15-6790 määrusega PPA taotluse rahuldamata. Seega võttes arvesse väärteoasjas nr 4-15-6790 jõustunud kohtumäärust ning kohtutäituri passiivsust, pole asenduskaristuse määramise eeldused täidetud ning taotlus tuleb jätta rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  48. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust asenduskaristuse kohaldamata jätmiseks.
  49. Vaidlust ei ole selles, et J.U on väärteoasjades nr 2316,16,008492 ja nr 2316,16,008503 määratud rahatrahvid tasumata. Kuigi VTMS § 211 võimaldab süüdlasel enne asendusaresti kohaldamist rahatrahvi vabatahtlikult tasuda, ei ole J.U seda teinud. Määruskaebuse kohaselt ei ole asenduskaristuse kohaldamine sellegipoolest põhjendatud, kuna süüdlasel on vara, millele sissenõuet pöörata.
  50. Kohtutäitur on
  51. jaanuaril 2019 esitanud Politsei- ja Piirivalveametile teate täitmise võimatusest. Teate kohaselt on kohtutäitur kontrollinud J.U vara olemasolu ning talle teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul vara või ei ole selle väärtus küllaldane katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulusid. Kohtutäitur on kontrollinud pangaarvete olemasolu (kontod on arestitud
  52. detsembril 2016) ja koostanud teistele pankadele e-aresti. Lisaks on kohtutäitur kontrollinud regulaarselt võlgniku töökoha olemasolu, arestinud
  53. detsembril 2016 võimaliku tulumaksu tagastusnõude Maksu- ja Tolliametis ning kontrollinud regulaarselt võlgniku registervara olemasolu. Juhindudes täitemenetluse 3 seadustiku § 201 lg-st 1 on kohtutäitur teatanud sissenõudjale võlgniku J.U rahatrahvi täitmise võimatusest.
  54. J.U on saatnud maakohtule pildid mootorrattast, muruniidukist ja ATV-st ning väitnud kohtule, et need kuuluvad talle. Lisaks on J.U Tartu Maakohtu
  55. septembri
  56. a kohtuistungil öelnud, et nimetatud esemed asuvad Soomes, kuid tal on kriminaalhoolduse ajal Eestist lahkumise keeld, mistõttu ei saa ta neid asju ise müüa.
  57. Ringkonnakohtu hinnangul ei lükka süüdlase kohtuistungil esitatud väited ja kohtule saadetud pildid ümber kohtutäituri järeldust, et J.U puudub vara, millele sissenõuet pöörata. Piltide järgi ei ole võimalik kindlaks teha, et asjad kuuluvad J.U-le ja neile on võimalik sissenõuet pöörata. Süüdlase üldsõnaline väide, et esemed asuvad Soomes, annab aluse kahelda selles, kas ja mis kujul on esemed üldse veel olemas ja säilinud. Olukorras, kus J.U elab Eestis, jääb selgusetuks, kus ja kelle valduses esemed Soomes asuvad ning millised on teiste isikute õigused neile esemetele. Samuti jääb sellisel juhul arusamatuks, miks J.U neid ise kas Soomes asuvate tuttavate või asjade valdaja abil ära ei müünud, kui selleks pole muid takistusi, kui Eestist lahkumise keeld.
  58. Juhul, kui J.U oleks soovinud nimetatud esemete arvelt trahvisummat tasuda, oleks ta saanud selleks kohtutäiturile teada anda ja organiseerida asjade saatmise Eestisse. Ilma esemete kindlat asukohta ja täpset kuuluvust teadmata on ilmselgelt võimatu nende arvelt täitemenetluse käigus nõudeid rahuldada. Seega ei oleks ka sellisest varast nimekirja koostamine olnud tulemuslik. Ringkonnakohus nõustub eeltoodule tuginedes maakohtu järeldusega, et puudub alus kahelda kohtutäituri väites, et täitmine on võimatu. Seega on asenduskaristuse kohaldamise eeldused täidetud ning maakohtu otsustus rahatrahvide asendamiseks arestiga põhjendatud. Juhul, kui J.U ei ole rahul kohtutäituri tegevusega, on tal selle peale võimalik kaevata täitemenetluse seadustiku §-s 217 ettenähtud korras.
  59. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1, §-st 194 ja § 196 lg-st 2 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
  60. Kuna määruskaebuse jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud VTMS § 38 ja KrMS § 187 lg 2 alusel süüdlase enda kanda. Seega jääb kaitsja taotlus menetluskulude riigi kanda jätmiseks rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas Tartu Ringkonnakohtu kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.