← Eesti

1-08-14057/53

Obsah (6)§ 87§ 263§ 75§ 199§ 200§ 74

1-08-14057 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02. märts 2009.a. Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Kohtunik Ene Muts Prokurör Ruti Kilg Kriminaalasja number 1-08-14057 (08260102902)

§ 87lg 1 p 2 alusel Käitumiskontrolli algus 15.12.2008.

a, lõpp 14.05.2010. a Kriminaalhooldusametnik, taotluse esitaja Evika Timašova Taotluse sisu Järelepärimine Sander Ungurile rakendamise jätmise vajalikkusest määratud Seaduslik esindaja Ave Oknov RESOLUTSIOON juhindudes

§ 87lg 2 ja Kr

MS § 427 lg 1 mõjutusvahendi Jätkata Tartu Maakohtu 17.11.2008. a otsusega

§ 87

lg 1 p 2 alusel Sander Ungurile määratud käitumiskontrolli tähtaja lõpuni, kuni 14.05.2010. a. Määruse koopia saata Sander Ungurile, Ave Oknovile, kriminaalhooldusosakonnale ja Lõuna Ringkonnaprokuratuurile. 1

(4)Edasikaebamise kord. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul määruse kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Põhjendused. Tartu Maakohtu 17.11.2008. a otsusega tunnistati süüdi Sander Ungur

§ 263

p 1, 4 järgi ja

§ 87

alusel vabastati karistusest.

§ 87

lg 1 p 2 alusel kohaldati temale mõjutusvahendina käitumiskontrollile allutamist.

§ 87

lg 2 alusel kohustati Sander Ungurit 1 (ühe) aasta jooksul täitma

§ 75lg.

1 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2 p 2, 4 ja 7 alusel määratud kontrollkohustusi.

§ 75lg.

1 sätestatud kontrollnõuded on järgmised: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 p 2, 4 ja 7 alusel määrati Sander Ungurile käitumiskontrolli ajaks järgmised kontrollkohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; 2) jätkata õpinguid omandamaks üldhariduse; 3) mitte viibida avalikes kohtades ajavahemikul kella 23.00-st kuni 06.00-ni. 4) mitte suhelda teadvalt kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta, väljaarvatud pereliikmed. Kohtuotsus jõustus 15.12.2008. a. Sander Ungurile kohtuotsusega määratud katseaega pikendati 26.06.2009. a kohtumäärusega ja 27.11.2009. a kohtumäärusega kokku viie kuu võrra, kuni 14.05.2010. a. Esimese määrusega määrati

§ 75

lg 2 p 5 alusel Sander Ungurile käitumiskontrolli ajaks kontrollkohustus: pöörduda psühhiaatri vastuvõtule ning vajadusel läbida ravi. Viimase määrusega tühistati Sander Ungurile

§ 75

lg 2 p 4 alusel määratud kontrollkohustus - jätkata õpinguid omandamaks üldhariduse - ning samal alusel määrati talle käitumiskontrolli ajaks kontrollkohustus: asuda tööle või registreeruda Töötukassa Tartumaa osakonnas hiljemalt 31.01.2010. a. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on asjaolud, et Sander Ungur ei ilmu allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, ei otsi määratud ajaks töökohta ja ei hoidu suhtlemast kohtu määratud isikutega. 2

(4)13.01.
  1. a eeluurimiskohtuniku määrusega kohaldati Sander Ungurile tõkendina vahistamine kriminaalasja nr. 0926015726, milles alustati menetlust 09.12.
  2. a kannatanu R. T. avalduse alusel. Tartu Ringkonnakohtu 02.02.
  3. a määrusega jäeti vahistamismäärus muutmata. Sander Ungur peeti kinni 13.01.2010.a. kell 11.10 kahtlustatuna

§ 199lg.2 p.5 ja § 200 lg.2 p.7 kuritegude toimepanemises.

Kriminaalasjas esitati 14.01.2010.a. Sander Ungurile kahtlustus

§ 199

lg 2 p 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et 08.12.2009. a kell 03.00 paiku Tartu linnas x korteris 1 ühise alkoholi tarvitamise käigus viskas R. T. korteri põrandale temale kasutada antud mobiiltelefoni Nokia 3220-e ning saadud põrutuse tagajärjel eraldusid mobiiltelefoni välimine korpus ja aku mobiiltelefoni protsessorist. Sander Ungur korjas põrandale laiali pudenenud mobiiltelefoni osad kokku ja pani enda jope taskusse. R. T. nõudmisele mobiiltelefoni osad temale tagastada Sander Ungur ei reageerinud ning R. T. lõi ühel korral Sander Ungurile rusikaga näkku. Vaatamata tema suhtes toimepandud vägivallale jättis Sander Ungur R. T.-le ikkagi mobiiltelefoni Nokia 3220 maksumusega ca 1000.- krooni tagastamata ning lahkus eelpoolnimetatud aadressilt. Sellise enda poolse tegevusega pani Sander Ungur toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult kuid vägivalda kasutamata. Veel esitati Sander Ungurile kahtlustus

§ 200

lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema grupis seni nelja tuvastamata isikuga 08.12.2009. a kell 03.15 paiku, peale seda kui oli toime pannud R. T. avalikult mobiiltelefoni varguse ja R. T. oli teda selle eest löönud, läks tagasi Tartus x korterisse 1 kus endiselt viibis R. T. ja tungis kättemaksuks eelnevat R. T. poolt tema suhtes toimepandud vägivalla eest grupis nelja seni tuvastamata isikuga kallale R. T.-le ja peksis R. T. rusikatega ning lõi R. T.-le puuhaluga vastu pead ja röövis R. T.-ilt parema käe sõrmest hõbedast sõrmuse maksumusega 300.- krooni ja laualt 0,5 liitrise viina „Lauaviin” pudeli ja 1 liitrise paki mahla „Multinektar” maksumusega ca 12.- krooni. Sellise enda poolse tegevusega pani Sander Ungur toime grupi viisilise võõra vallasasja äravõtmise, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Renno Tutk on kriminaalkorras karistatud isik. Sellest asjaolust ja kahtlustuse järgi kuriteole eelnenud ühisest alkoholitarvitamisest järeldab kriminaalhooldaja Sander Unguri

§ 75lg 2 p 2 ja 7 alusel määratud kontrollkohustuste rikkumist.

Perioodil 26.11.

  1. a kuni 13.02.
  2. a ei ole Sander Ungur toime pannud alkoholi tarvitamisega seotud õiguserikkumisi. Sander Unguril on täitmata tööle asumise või Töötukassas registreerumise kohustus. Kriminaalhooldusametnik suunas S. Unguri SA TÜK Psühhiaatriakliinikusse psühhiaatri kontrollile.. S. Ungur käis psühhiaatri vastuvõtul 15.06.
  3. a. Psühhiaatrilist ravi talle ei määratud alaealise vähese motivatsiooni tõttu. Vaatamata kokkuleppele psühhiaatri ja kriminaalhooldusametnikuga jäi järgmine kohtumine psühhiaatriga kokkulepitud ajal 16.12.
  4. a ära, kuna Sander Ungur kriminaalhooldaja juurde ei jõudnud. Viimane kohtumine toimus kriminaalhooldusametnikul Sander Unguriga 12.01.
  5. a, mil kriminaalhooldusametnikule ei olnud teada hooldusaluse kahtlustuse detailid. Määratud kohtumisele 16.02.
  6. a Sander Ungur ei ilmunud vahistamise tõttu. Seetõttu ei olnud kriminaalhooldusametnikul võimalik võtta seletust. 3

(4)Olemasolevatel andmetel puudub kriminaalhooldusametnikul veendumus, et katseaja täiendav pikendamine või lisakohustuse määramine suunaks alaealist õiguskuulekusele. Täitmiskohtunik leiab, et Sander Unguri suhtes tuleb kriminaalhooldust jätkata kuni Tartu Maakohtu 27.11.2009. a määrusega määratud tähtaja lõpuni. Sander Ungur ei ole nõuetekohaselt täitnud käitumiskontrolli ajaks temale

§ 75

lg 2 p 2, 4 ja 7 alusel määratud kontrollkohustusi ning tema eluviis käitumiskontrolli pikendatud tähtajal on viinud uute kuriteokahtlusteni. Sander Ungur kriminaalmenetluses kahtlustatavana kinni peetud ja vahistatud. See asjaolu muudab vahistuse kestuse ajal kriminaalhoolduse tavapärase kulgemise võimatuks. Vahistamisega seotud vabaduse võtmine ei võimalda täita registreerimisnõuet ja

§ 75lg 2 p 4 ja 7 alusel määratud kohustusi.

Samal ajal ei ole seaduslikku alust kriminaalhoolduse ennetähtaegseks lõpetamiseks. Tartu Maakohtu 17.11.2008. a otsusega vabastati Sander Ungur karistusest ja allutati käitumiskontrollile. Seetõttu ei ole küsimust karistuse täitmisele pööramisest

§ 74lg 4 alusel.

Kriminaalhooldusametnik on kohtu määratud käitumiskontrolli ajal taotlenud korduvalt käitumiskontrolli tähtaja pikendamist ja

§ 75lg 2 p 5 alusel kontrollkohustuse määramist.

Käitumiskontrolli tähtaja pikendamine andis lootusi alaealise suunamiseks ja mõjutamiseks ning seetõttu kohus ka nõustus üheaegselt lisakontrollkohustuse määramisega pikendama käitumiskontrolli tähtaega. Käitumiskontrolli tähtaja lühendamiseks seaduses alust ei ole. Kriminaalmenetluses kohaldatud vahistamine on tõkend, millel võib olla ajutine iseloom. Esimene tähtaeg vahistuse põhjendatuse kontrollimiseks saabub KrMS § 137 lg 1 alusel 13.03.2010. a. Kui vahistuse põhjendatuse kontrollimisel või muudel asjaoludel menetleja otsustusega langeb ära vahistamine, on alaealisele käitumiskontroll vajalik. Kummaline on kriminaalhooldusametniku väide selles, et ta ei ole saanud seoses vahistamisega Sander Ungurilt seletust võtta. Sander Ungur ei saanud vahistamise tõttu ilmuda registreerimisele kokkulepitud ajal. Teda peetakse kinni kinnipidamisasutuses. Kriminaalhooldusosakond allub Tartu vanglale ja seetõttu ei ole samas kinnipidamisasutuses vahi all peetava kriminaalhooldusalusega suhtlemine ja temalt seletuse võtmine kriminaalhooldusametnikule võimatu. Ene Muts täitmiskohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.