← Eesti

1-16-10309/4

Obsah (5)§ 121§ 68§ 74§ 75§ 78

Kriminaalasi nr. 1-16-10309 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 24. november 2016. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Kristi Suvi Prokurör Margit Pärn Kriminaalasi S.K süüdis

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav S.K, IK XXX; sünniaeg: 01.

juuli 1977. a; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: põhiharidus; perekonnaseis: abielus, 2 alaealist ülalpeetavat; elukoht: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 korral, väärteokorras karistamata; tõkend: vahistamine RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada S.K

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi ja mõista karistuseks üks

(1)aasta vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka S.K eelvangistus 18.–19. veebruar 2016. a ja 28. september – 24. november 2016. a, s.o kokku üks

(1)kuu kakskümmend üheksa
(29)päeva vangistust ning lõplikuks karistuseks S.K-le mõista kümme
(10)kuud üks
(1)päev vangistust.

§ 74lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud karistust – kümme

(10)kuud üks
(1)päev vangistust – ei pöörata täielikult täitmisele, kui S.K ei pane ühe
(1)aasta kuue
(6)kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.

elab kohtu määratud alalises elukohas – XXX;

  1. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  2. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  3. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
  5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 5 ja 8 alusel määrata, et S.K on kohustatud käitumiskontrolli ajal täitma järgmisi lisakohustusi:

  1. pöörduma alkoholi tarvitamisega seotud ravile ja alluma ettenähtud ravile;
  2. osalema kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis.

§ 78

p 1 alusel hakata S.K katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, kontrollnõudeid ja kohustusi kohaldada kohtuotsuse jõustumisest. Määrata S.K katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse (asukoht: Tartu, Tiigi 78) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. S.K suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse kuulutamisest ja vabastada ta vahi alt. KrMS § 3101 alusel kohaldada S.K-le lähenemiskeeld M.M. (IS.K) suhtes kestusega kaks

(2)aastat. Keelata S.K lähenemine nii M.M. teadaolevale elukohale (käesoleval ajal XXX) kui ka mujale lähemale kui viiskümmend
(50)meetrit, sh lähenemine töökohal (XXX) lähemale kui viiskümmend
(50)meetrit. S.K on keelatud suhelda M.M.ga muul viisil kui sidepidamisvahendite (post, telefon, mobiiltelefon, internet jt) kaudu. M.M.ga juhuslikul kohtumisel on S.K kohustus kannatanut kõnetamata viivitamatult eemalduda kannatanust vähemalt viiekümne
(50)meetri kaugusele. Asitõendid – 2 CD-R plaati, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – jätta kriminaalasja materjalide juurde. KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena S.K-lt riigituludesse välja mõista sundraha kuussada nelikümmend viis
(645)eurot ja kaitsjatasu ükssada kakskümmend
(120)eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et S.K on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest ühe
(1)aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank (SWIFT: EEUHEE2X) või EE502200221014193355 Swedbank (SWIFT: HABAEE2X) või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal (SWIFT: FOREEE2X) või EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal (SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks 99916700084984. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus S.K süüdistatakse selles, et tema: •
  1. veebruaril
  2. a kella 02:00 paiku Tartu maakonnas Ülenurme vallas Ülenurme alevikus XXX asuvas eramajas tungis kallale oma abikaasale M.M.le. S.K lõi korduvalt enda mõlema lahtise käega vastu kannatanu M.M. näo ja pea piirkonda. Sellise tegevusega põhjustas S.K M.M.le füüsilist valu ja tervisekahjustused, mis seisnevad parema silma all olevast paistetusest ning hematoomist; •
  3. juunil
  4. a Tartumaal Ülenurme vallas Ülenurme alevikus XXX asuvas eramajas viskas oma abikaasat M.M. mobiiltelefoniga näo piirkonda. Sellise tegevusega põhjustas S.K M.M.le füüsilist valu ja tervisekahjustuse – ülahuule haav ja ninaluu murd; •
  5. septembril
  6. a kella 22.15 paiku Tartumaal Ülenurme vallas Ülenurme alevikus XXX asuvas eramajas haaras S.K arvuti taga töötaval M.M. sõrmedest kinni ning keeras mõlema käe sõrmi tahapoole. Mõni aeg hiljem magamistoas haaras S.K kinni M.M. juustest ning tiris juustest pead allapoole. Kuna konflikti sekkus laps XXX, õnnestus kannatanul vabaneda S.K haardest ja joosta vannituppa. S.K järgnes kannatanule. Vannitoas haaras S.K kannatanul juustest kinni, tõmbas juustest pead taha allapoole ning pigistas kannatanu kaela. Sellise tegevusega põhjustas S.K M.M.le füüsilist valu ja sõrme paistetuse. Sellega pani S.K toime

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale S.K-le karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 68alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 18.–19.

veebruar

  1. a (s.o 2 päeva) ja
  2. september –
  3. november
  4. a, s.o 1 kuu 27 päeva, kokku 1 kuu 29 päeva karistusaja hulka ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 10 kuud ja 1 päev vangistust.

§ 74

alusel määrata, et mõistetavat karistust - 10 kuud 1 päev vangistust - ei pöörata täielikult täitmisele, kui S.K ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas

§ 75pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Vastavalt

§ 75

lg 1 on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 5 alusel määrata, et S.K on kohustatud pöörduma ja alluma ravile ning kokkuleppega annab ta selleks eelneva nõusoleku. S.K annab nõusoleku tegelda alkoholi tarvitamisega seotud raviga.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrata, et S.K on kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis. Sotsiaalprogrammi valiku otsustab kriminaalhooldusametnik. VÕS § 1055 ja KrMS § 3101 alusel kohaldada S.K-le lähenemiskeeldu M.M. (IS.K) suhtes 2 aastaks, keelates S.K lähenemise nii M.M. teadaolevale elukohale (käesoleval ajal XXX) kui ka mujale lähemale kui 50 meetrit, sh ka töökohal (käesoleval ajal XXX) lähenemise lähemale kui 50 meetrit. S.K on keelatud suhelda M.M. muul viisil kui sidepidamisvahendite (post, telefon, mobiiltelefon, internet jt) kaudu. M.M.ga juhuslikul kohtumisel on S.K kohustus kannatanut kõnetamata viivitamatult eemalduda vähemalt 50 m kaugusele. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. S.K tuleb süüdi tunnistada

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Samuti leiab kohus, et on põhjendatud kohaldada S.K-le KrMS § 310 alusel lähenemiskeeldu kannatanu M.M. suhtes kokkuleppes kajastatud tingimustel. 1 Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara puudub. Asitõenditeks on 2 CD-R plaati, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures. Asitõendid tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde ka kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskuludena kuulub S.K-lt KrMS § 180 lg 1 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kaitsjatasu. Kohus nõustub kokkuleppes tooduga, et aluseid menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmiseks ei esine. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust, süüdistataval alaealiste ülalpeetavate olemasolu ning tema enda seisukohta menetluskulude tasumisega seoses leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Kohtuotsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 248 ja § 249. Kohtunik Anneli Tanum

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.