Obsah (8)

§ 76§ 199§ 202§ 418§ 64§ 68§ 78§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. märts 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-1891 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidlu

§ 76

lg 7 alusel täitmisele pööramise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Raul Talli (Tall; isikukood 38106052734) kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Anne Vissak, määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu
2. märtsi 2017 määrus jätta muutmata.
3. Süüdimõistetu Raul Talli kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Anne Vissaku määruskaebus jätta rahuldamata.
4. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must kaudu 72 (seitsekümmend kaks) eurot, sealhulgas käibemaks 12 (kaksteist) eurot, vandeadvokaadi vanemabi Anne Vissakule määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
5. KrMS § 187 lg 2 alusel mõista punktis 3 nimetatud menetluskulu välja Raul Tallilt. Süüdimõistetu Raul Tallil tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Tartu Maakohtu 25.04.2016 otsusega kokkuleppemenetluses karistati Raul Talli

§ 199

lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi 1 aasta 5 kuu vangistusega;

§ 202

lg 2 p 2 järgi 6 kuu vangistusega ning

§ 418

lg 1 järgi 9 kuu vangistusega.

§ 64lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskema karistusega ja mõisteti R.

Tallile liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud vangistust.

§ 68alusel loeti 1 aasta 5 kuu pikkuse vangistuse kandmise algust R.

Talli kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 22.09.

1. 1.
2. Tartu Maakohtu 16.09.2016 määrusega vabastati R. Tall Tartu Maakohtu 25.04.2016 otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 kuud, mille kulgemise alguseks loeti

§ 78p 2 alusel R.

Talli vanglast vabanemise tegelikku päeva. Määrusega kohustati R. Talli 6 kuu pikkuse käitumiskontrolli ajal järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning täitma

§ 75lg 2 p-de 1, 2, 21, 4, 7 alusel määratud kohustusi.

Maakohtu määrus jõustus 04.10.

1. 1.
2. 15.12.2016 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande R. Talli suhtes ettepanekuga pöörata R. Tallile mõistetud karistus täitmisele, sest R. Talli käitumisest saab järeldada, et ta ei soovi alluda tingimustele, millega ta ennetähtaegselt vangistusest vabastati, kuna on kahel korral rikkunud kohustust mitte tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ning kriminaalhooldaja varasem kirjalik hoiatus ei ole mõjunud. 1.
3. Tartu Maakohtu 12.01.2017 määrusega anti süüdimõistetule riigi õigusabi erakorralise ettekande arutamiseks. Maakohtu määrus ja määruskaebus
4. Tartu Maakohtu 02.03.2017 määrusega rahuldati Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna taotlus, tühistati vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine ja saadeti R. Tall Tartu Maakohtu 25.04.2016 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa 4 kuud 17 päeva vangistust ära kandma. Karistuse kandmise algust arvestati alates 02.03.2017, s.o süüdimõistetu kohtusaalist vahistamisest. 2.
5. Maakohus tegi kindlaks, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja R. Tall tuleb saata kandmata karistuse, s.o 4 kuud 17 päeva vangistust ära kandmisele. R. Tall vabanes karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt 04.10.
6. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on ta täitnud rahuldavalt registreerimiskohustust ning samuti ei ole esinenud probleeme alkoholi tarvitamise keelust kinnipidamisega. Ta on vähesel määral hüvitanud ka kannatanutele tekitatud kahju. 2.
7. Samas, erinevalt teistest pandud kohustustest, on R. Tall katseajal rikkunud kohustust mitte suhelda ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata kriminaalkorras karistatud isikutega ning 2-l korral on enne erakorralise ettekande kohtusse saatmist tuvastatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamise keelu rikkumine. Arvestades, et kriminaalhooldusametnik pidas võimalikuks esimese kohustuse rikkumisele reageerida hoiatusega ning see rikkumine oli katseaja algusfaasis, ei pidanud maakohus vajalikuks antud rikkumisel pikemalt peatuda. Seda enam, et teise kohustuse rikkumist tuleb pidada tunduvalt tõsisemaks. 2.
8. Enne erakorralise ettekande kohtusse saatmist kontrolliti R. Tallil 4-l korral narkojoobe esinemist ning kui esimesel 2-l korral (13.10.2016 ja 01.11.2016) olid testid negatiivsed, siis 21.10.2016 ja 23.11.2016 olid testid positiivsed. 21.10.2016 leiti ekspertiisi käigus R. Talli uriinist amfetamiini ja metamfetamiini ning 23.11.2016 amfetamiini. Esimese rikkumise toimepanemist on R. Tall põhjendanud peavalu ja selle leevenduseks mustlastelt ostetud pulbri manustamisega, mida maakohus ei pidanud tõsiselt võetavaks. Teise rikkumise osas on ta aga selgitanud, et see on ainus viis pingete ja stressi maandamiseks. Erakorralise ettekande kohtusse saabumise järel andis maakohus R. Tallile 25.01.2017 võimaluse näidata, et ta on suuteline enda käitumist muutmata ja kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi täitma. 02.03.2017 istungil selgunust nähtub aga, et R. Tall on jätnud antud võimaluse kasutamata ning on jätkanud kriminaalhoolduse nõudeid eiravat käitumist. Nimelt on ta 21.02 ja 28.02 andnud süljetestil positiivse tulemuse narkootilise aine tarvitamise osas. Esimesel korral R. Tall tarvitamist ei tunnistanud, kuid samas ei olnud nõus ka minema ekspertiisi. Ekspertiisist keeldumine näitab maakohtu hinnangul ilmekalt, et sarnaselt teise 2 korraga, kui R. Tall tarvitamist kinnitas, oli ta ilmselt ka esimesel korral narkootilist ainet tarvitanud, mistõttu keelduski ekspertiisist. 02.03.2017 istungil on R. Tall kinnitanud, et ta on tõepoolest paaril korral narkootilist ainet tarvitanud, kuna tarvitamisest loobumine ei ole nii lihtne. Vastupidiselt R. Tallile on maakohus seisukohal, et tõsise tahte olemasolul on võimalik narkootiliste ainete tarvitamisest hoiduda. See tähendab, et kui iseseisev loobumine ei ole võimalik, on võimalik otsida professionaalset abi ning muuta oma eluharjumusi, -keskkonda ja vajadusel ka suhtlusringkonda. R. Talli käitumine alates tingimisi ennetähtaegsest vabanemisest kuni käesoleva ajani näitab aga, et ta ei tunnista oma probleemi tõsidust, mis omakorda ei võimalda tal ka sellega vajaliku kindlusega tegeleda. 2.
9. R. Tallil on temasse mõistva suhtumise taustal tekkinud väär karistamatuse ja vastutamatuse tunne, mis omakorda on põhjustanud R. Talli suutmatuse oma käitumist vastavalt talle antud võimalustele korrigeerida, näidates, et ta ei ole suuteline oma karistust vabaduses kandma, täites vabastamise eelduseks olevaid nõudeid ja kohustusi. R. Talli suhtumist ilmestab ja tema vastutustundetuse ulatust näitab seegi, et ta jätkas narkootilist ainete tarvitamist pärast 25.01.2017 istungit, kui maakohus tuli talle vastu ja ei pööranud karistust täitmisele, kuigi ka selleks ajaks tuvastatud asjaolud oleks selleks alust andnud.
10. Tartu Maakohtu 02.03.2017 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Anne Vissak, kes palub tühistada maakohtu määruse ning teha uus määrus, millega jäetakse R. Tallile mõistetud karistus kandmisele tingimisi. Määruskaebuses küll esitaja möönab lisakohustuse rikkumist, kuid leiab, et süüdimõistetu puhul esineb ka mitmeid positiivseid asjaolusid. Maakohus ei ole arvestanud, et R. Tall on püüdnud igati võidelda oma narkosõltuvusega, külastades katseajal korduvalt psühholoogi ja psühhiaatrit. Ka osales süüdimõistetu sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Lisaks on R. Tall tasunud kahe kohtuistungil vahel kannatanule veel 50 eurot. R. Tall töötas M.M. i ettevõttes. Eeltoodut arvestades palus maakohus arvestada süüdimõistetu püüdlusi ja jätta karistus täitmisele pööramata. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
11. Ringkonnakohus on seisukohal, et esitatud määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja karistuse täitmisele pööramata jätmiseks. Kolleegium nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega karistuse täitmisele pööramise osas ning märgib vastuseks määruskaebusele vaid järgmist.
12. Tartu Maakohus on õigustatult leidnud, et kuna R. Tall ei ole järginud talle pandud kohustust mitte tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid, tuleb

§ 76lg 7 kohaselt pöörata täitmisele R.

Tallile mõistetud karistuse ärakandmata osa. Arvestades talle antud korduvaid võimalusi kanda karistust vabaduses, ennetähtaegset vangistuses vabastamist, tehtud kirjalikku hoiatust ning nende kordade ebaõnnestumisi, ei ole kohus veendunud, et käesolevalt oleks tegemist teistsuguse olukorraga ning kriminaalhooldus suudaks lõpuni mööduda edukalt. Ka määruskaebuses ei ole antud selliseid selgitusi, mis õigustaksid süüdimõistetu poolt toime pandud rikkumisi, vaatamata sellele, et süüdimõistetu suhtes esinevad määruskaebuses toodud positiivsed asjaolud. Teise astme kohus on seisukohal, et käesoleval ajahetkel puudub võimalus

§ 76

lg 7 alusel määrata alternatiivselt süüdimõistetule täiendavaid kohustusi või pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni, sest varasemalt antud võimalused ei ole ennast õigustanud ning käesoleval ajal puudub ringkonnakohtul veendumus, et süüdimõistetu oleks võimeline karistust kandma vabaduses. 3 Määruskaebuses ei ole välja toodud asjaolusid, mis tooks kaasa maakohtu määruse tühistamise ning põhjuse asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale.

1. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu summas 72 eurot, sh käibemaks 12 eurot, määruskaebuse koostamise eest, sh maakohtu määruse põhjenduste ning kohtuistungite protokollidega tutvumise eest. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel tuleb R. Tallil hüvitada A. Vissaku kaitsjatasu 72 eurot.
2. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
3. märtsi 2017 määruse muutmata ning süüdimõistetu R. Talli kaitsja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Aarne Sarjas 4 /allkiri/ Mati Kartau