lg 1 alusel välja mõista H.R-ilt riigituludesse menetluskuludena 324 (kolmsada kakskümmend neli) eurot, st - II astme kuriteos süüdimõistmise korral välja mõistetavast sundrahast 300 (kolmsada) eurot; - muud menetluskulud 24 (kakskümmend neli) eurot.
lg 3 alusel jätta ülejäänud osa sundrahast, s.o 345 (kolmsada nelikümmend viis) eurot riigi kanda.
lg 3 alusel määrata, et H.R on õigus temalt välja mõistetud menetluskulud tasuda osadena kohtuotsuse jõustumisest alates 1 (ühe) aasta jooksul, st hiljemalt 28.10.2017. Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või arveldusarvele nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või arveldusarvele nr EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või arveldusarvele nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides viitenumbri 99916700072860 ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud kohtu määratud tähtaja jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kokkuleppe sisu H.R-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on 08.08.2013 toime pannud väheväärtusliku asja varguse, võttis 08.08.2013 kella 08:15 paiku Tartus Turu 2 Rimi kauplusest võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära ühe pudeli džinni Beefeater väärtusega 11,59 eurot; 10.09.2013 kella 17:37 paiku püüdis Tartus Turu 2 Rimi kauplusest võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta makaroni konservi hakklihaga väärtusega 0,84 eurot ja plastikust söögiriistade komplekti väärtusega 0,11 eurot, kuritegu jäi lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu. Sellega pani H.R toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o süstemaatilise võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. 2 KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 alusel mitte pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui H.R ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kannatanu Rimi Eesti Food AS on esitanud H.R-i vastu tsiviilhagi summas 11,59 eurot. Kokkuleppes on H.R nimetatud tsiviilhagi õigeks võtnud ja andnud nõusoleku selle hüvitamiseks. Kokkuleppe kohaselt on süüdistatava poolt hüvitatavateks menetluskuludeks riigi õigusabi tasu 24 eurot ja 300 eurot II astme kuriteos süüdi mõistmisega kaasnevast sundrahast. Vastavalt kokkuleppele tulevad eelnimetatud kriminaalmenetluse kulud ära tasuda 1 aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu seisukoht kokkulepete osas Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ning et ta jääb selle juurde. Prokurör jäi samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tegelikku tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Seega tuleb H.R süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Käesolevas kriminaalasjas on kannatanu Rimi Eesti Food AS esitanud H.R-i vastu tsiviilhagi summas 11,59 eurot (tl 9-10). Süüdistatav on esitatud nõude õigeks võtnud. TsMS § 440 lg-st 1 tuleneb, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sellest tulenevalt rahuldab kohus kannatanu hagi ning mõistab H.R-ilt Rimi Eesti Food AS-i kasuks välja 11,59 eurot.
lg 1 alusel tuleb H.R-ilt riigituludesse kriminaalmenetluse kuludena välja mõista kokku 324 eurot, mille moodustavad: riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 24 eurot (
lg 1 p 4); 300 eurot II astme kuriteos süüdi mõistmisega kaasnevast 645 euro suurusest sundrahast (
lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2).
lg 3 alusel tuleb ülejäänud osa sundrahast, s.o 345 eurot jätta riigi kanda.
lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude tasumine ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Rutt Teeveer Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.