Obsah (7)

§ 214§ 323§ 64§ 65§ 184§ 185§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. augustil 2016 Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-15-5786 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõl

§ 214

lg 2 p 1, 4 järgi 5 aasta pikkuse vangistusega ja

§ 323

lg 1 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel luges kohus kergema karistuse kaetuks raskeimaga ja mõistis Ergo Jõhvele 5 aastat vangistust.

§ 65lg 1 alusel luges kohus kaetuks Tartu Maakohtu 17.02.2015.

a otsusega mõistetud 4 aastat vangistust ning mõistis liitkaristuseks 5 aastat vangistust. Kohtuotsus jõustus 15.03.2016. Tartu Maakohus karistas Ergo Jõhvet 17.02.2015. a otsusega

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi 4 aasta pikkuse vangistusega ja

§ 185lg 2 p 2 järgi 3 aasta pikkuse vangistusega.

Kinnipeetava karistusaeg algas 05.01.2014 ja lõppeb 05.01.2019. Ergo Jõhvel avanes ennetähtaegse vabanemise võimalus elektroonilise järelevalve kohaldamisega 05.07.2016, olles ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Ergo Jõhve on andnud nõusoleku tema tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel elektroonilise valve kohaldamiseks. Tartu Vangla toetab Ergo Jõhve tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldaja arvamusest on näha, et Ergo Jõhve asub vabanemisel elama elukaaslase juurde, kus ta elas ka enne vahistamist. Suhted lähedastega on toetavad. Vangla andmetel asub ta tööle endale kuuluvas ettevõttes XXXX. Kohtumenetluse poolte seisukohad Abiprokurör Meelis Juursoo esitas kirjaliku arvamuse, milles leiab, et Ergo Jõhvet ei peaks vabastama ennetähtaegselt tema allutamisega elektroonilisele valvele. Ergo Jõhve kannab muuhulgas karistust kuritegude eest,, mille pani toime Tartu vanglas viibides eesmärgiga mõjutada kriminaalasja menetluse tulemusi. Ta väärtustab ühiskonnas kehtivaid norme vähesel määras, peamiselt siis, kui see on talle endale kasulik. Distsiplinaarkaristuste olemasolu näitab, et tema käitumine on jätkuvalt normieirav. Prokurör leiab, et tulenevalt Ergo Jõhve kuritegudest, ei ole esimesel võimaluse avanemisel ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Süüdimõistetu Ergo Jõhve selgitas kohtus, et vabanemisel läheks ta esialgu tööle XXXX, et koguda algkapitali, siis jätkaks oma firmaga XXX. Ergo Jõhve sõnul on viimane aasta olnud talle väga raske seoses ema tervisliku seisundiga. Sellega selgitab ka distsiplinaarkaristuste rohkust. Ta kahetseb tehtut ja kinnitab, et selline käitumine ei kordu ja vanglasse ta enam tagasi ei tule. Kohtuniku seisukoht Ergo Jõhve kannab karistust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest. Ergo Jõhve on temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole. Samuti on ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas

§ 76

lg 2 p-st 1 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja hinnangul on Ergo Jõhve vabanemisjärgne elukoht aadressil XXXX sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks. Korteriomanikud ja korteris elavad inimesed andsid 2 nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamise kohta. Seega on täidetud elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ergo Jõhvel on vabanemisel kindel elukoht oma elukaaslase, tema vanemate ja õe juures. Vabanemisel soovib Ergo Jõhve asuda tööle XXXX, mille kohta on tööandja garantiikiri olemas. Töökoha olemasolu on oluline, kuna Ergo Jõhva kannab karistust kuritegude eest, mille pani toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. Vangla iseloomustuse järgi on tal rahalisi nõudeid 2574,92 eurot, vabanemisfondis on X eurot. Lisaks on Ergo Jõhve XXXX. Suhted ema ja elukaaslasega on väga head. Praegusel hetkel viibib Ergo Jõhve ema XXXX, kuna ei ole kedagi, kes tema eest hoolitseks ja ise ta endaga hakkama ei saa. Kuigi Ergo Jõhvel on vabanemisel kindel elukoht, võimalus asuda tööle ning head suhted lähedastega, hooldamist vajav ema, on kohus seisukohal, et Ergo Jõhve tingimisi enne tähtaega vabastamine koos elektroonilise järelevalvega ei ole praegu võimalik. Seda eelkõige tulenevalt toimepandud kuritegude raskusest ja tema käitumisest karistuse kandmise ajal. Tartu Vangla hindab Ergo Jõhve poolt nii uue kuriteo kui ka uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul on 21%. Ergo Jõhvet on kriminaalkorras karistatud kahel korral, milliste otsuste alusel ta kannab praegu vangistust. Karistus on mõistetud väljapressimise eest grupi poolt, kriminaalasjas tunnistajate ja kahtlustatavate ähvardamise eest eesmärgiga maksta kätte nende poolt antud ütluste eest, suures koguses narkootiliste ainete amfetamiin, ecstasy, kokaiini, MDMA tablettide omandamise, hoidmise ja edasiandmise eest ning väikeses koguses narkootilise aine ecstasy edasiandmise eest alaealisele. Väljapressimine raskendavatel asjaoludel ja suures narkootilise aine käitlemine on mõlemad esimese astme kuriteod. Ergo Jõhve omandas ja andis edasi erinevaid narkootilisi aineid, sh alaealisele. Selleks, et mitte võtta vastutust toimepandud kuritegude eest, organiseeris ta, et tema elukaaslane ja viimase vend ähvardaksid kriminaalasjas nr 13260104057 olevaid tunnistajaid ja kahtlustatavaid tervisekahjustuste tekitamisega, mille lõpptulemusel loobuksid nad tunnistustest. Ergo Jõhvel on vangla iseloomustuse andmetel 9 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vangla toimik sisaldab neist 6 distsiplinaarmenetluse materjale. Tartu Vangla karistas teda 17.09.

1. a käskkirjaga noomitusega ja kartserisse paigutamisega 5 ööpäevaks, kuna tal olid kambris isevalmistatud sigarett ja žiletitera; 07.10.
2. a käskkirjaga kartserisse paigutamisega 5 ööpäevaks 3-kuulise katseajaga, kuna soovis suhelda teiste kinnipeetavatega kirja teel; 10.11.
3. a käskkirjaga kartserisse paigutamisega 6 ööpäevaks, kuna hoidis enda juures poolikuid sigarette; 18.12.
4. a käskkirjaga kartserisse paigutamisega 7 ööpäevaks, kuna hoidis enda juures sigaretti; 01.03.
5. a käskkirjaga noomitusega, kuna omas rikutud ümbrisega patareid; 01.04.
6. a käskkirjaga noomitusega, kuna keeldus tööd tegemast. Ergo Jõhve enda sõnul on viimased karistused määratud selle eest, et ta keeldus tööst. 18.12.
7. a käskkirjaga määratud karistuse on Ergo Jõhve vaidlustanud, seda menetleb Tartu Ringkonnakohus. 3 Tartu Vangla 13.01.
8. a käskkirjaga määrati Ergo Jõhve majandustöödele ajavahemikuks 18.
9. – 30.04.
10. Vangla iseloomustuse järgi tegi ta tööd ajaliselt vähe, motivatsioon töötada puudus ning tööle asumise korralduse saamisel olid tal alati mingid tervislikud probleemid. Ergo Jõhvele on määratud mitmeid distsiplinaarkaristusi erinevate üleastumiste eest, mis näitab, et ta ei ole suutnud alluda kehtestatud reeglitele. Ergo Jõhvel on XXXX Seega on ta osaliselt töövõimeline ning kergematest töödest keeldumine ei ole kohtu hinnangul põhjendatud. Tartu Ringkonnakohus on korduvalt (vt 27.06.
11. a määrus kriminaalasjas nr 1-09-2000) rõhutanud põhimõtet, et „…kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks.“. Ergo Jõhve puhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis tingiksid vangistusest vabastamise esimese võimaluse avanemisel. Selleks et kohtul tekiks veendumus, et süüdimõistetul on motivatsioon oma käitumist muuta ja ta soovib täita kõiki kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid, peab ta pikema perioodi jooksul karistuse kandmise ajal suutma järgida vangistuse kandmise reegleid. Eeltoodu alusel jätab kohus Ergo Jõhve vabastamata tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmiselt koos elektroonilise valve kohaldamisega. Ingeri Tamm kohtunik 4