KOHTUMÄÄRUS kriminaalhooldaja erakorralise ettekande kohta Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Indrek Saar Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Kohtuistungi aeg
- oktoober
- a Määruse tegemise aeg ja koht
- oktoober
- a, Rapla Kriminaalasja number 1-13-7615 Kriminaalasi Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla talituse kriminaalhooldusametnik Piret Jaakbergi erakorraline ettekanne O.O kohta. Süüdimõistetu O.O , isikukood XXX, elukoht xxxxxxx maakond xxxxxx alev xxxxxxxxx x. Kohaldatud menetlusnormid KrMS §§ 130 lg 5, 384 lg 1, 387 lg 2, 428 ja 432 lg 3 RESOLUTSIOON Mitte pöörata O. O-le Pärnu Maakohtu
- detsembri
- a. otsusega mõistetud ja üldkasuliku tööga asendatud vangistust täitmisele. Lugeda Pärnu Maakohtu
- detsembri
- a. otsusega O.O -le määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaeg alates 19.detsembrist 2014.a. kuni 16.jaanuarini 2015.a.,
- aprillist kuni
- juunini
- a., 03.juulist kuni 24.juulini 2015.a. ja 05.oktoobrist kuni 26.oktoobrini 2015.a. peatatuks. Määrus saata süüdimõistetule ja kriminaalhooldajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdimõistetu 15 päeva jooksul, arvates määruse kuulutamisele järgnevast päevast, esitada maakohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Asjaolud ja kohtu seisukoht O.O on karistatud Pärnu Maakohtu poolt
- detsembril
- a KarS § 121 ja § 424 järgi ja karistatud vangistusega üks
(1)aasta viis
(5)kuud ja kakskümmend kaheksa
(28)päeva, milline ühe tuhande kaheksakümne kuue
(1086)tunni üldkasuliku tööga. Töö tegemise tähajaks määrati kaks
(2)aastat arvates kohtuotsuse jõustumisest s.o
- jaanuarist
- a.
- septembril
- a esitatud erakorralise ettekande kohaselt on O. O hoidunud kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, rikkunud korduvalt üldkasuliku töö ajakava ja lahkunud kriminaalhooldajalt luba taotlemata Eesti territooriumilt. O .O on määratud tegema üldkasulikku tööd Kohila Vallavalitsuse alluvuses. Esimest ajakava järgis O.O korrektselt ja tegi ka lisapäevi. Edasistest ajakavadest O. O kinni ei pidanud, mistõttu tuli suurendada ühes kuus tehtavate töötundide arvu. Ajakava rikkumistele järgnenud korralistel kohtumistel selgitati korduvalt ajakavast kinnipidadamise ja igast muutusest kriminaalhooldaja teavitamise vajalikkust. O.O hakkas üldkasulikku tööd tegema 2014.a. märtsis, kuid juulikuuks oli tehtud üksnes 50 tundi s.t. oli töö tegemise üldisest ajakavast maas juba 220 tundi. Augusti ajakava rikkus O .O kolmel päeval, ja oktoobris kokku lepitud ajakavast ei teinud ühtegi tundi, sest oli Soomes koolitusel, millest kriminaalhooldajalt ei informeerinud.
- a lõpus üldkasuliku töö ajakava ei koostatud, sest juhendaja oli puhkusel ja
- aasta alguses lepiti kokku, et O.O hakkab edaspidi tööd tegema vastavalt juhendaja soovidele ja töö võimalustele. Kuigi kriminaalhooldaja selgitas korduvalt, et tähtaegselt töö tegemiseks tuleb O .O teha kuus vähemalt 100 tundi, põhjendas O.O ise üldkasuliku töö mittetegemist elukaaslase haigusega, lapse hoidmisega või Soome tööleminekuga. 06.-
- aprilliks
- a koostatud ajakavast tegi ta tööd tehtud üksnes kahel päeval.
- aprillil
- a teatas O .O kriminaalhooldajale, et ta ei ole võimeline tööd tegema, sest sai nädalavahetusel peksa.
- juunil
- a esitas ta ka arstitõendi töövõimetuse kohta
- aprillist
- a kuni
- juunini 2015.a.
- juunil k.a toimunud kohtumisel lepiti kokku uus ajakava alates
- juunist.
- juunil k.a teatas juhendaja, et O. O ei ole teinud ühtegi tundi tööd ega võtnud ka ühendust. Kriminaalhooldusametnik püüdis O. O-ga kontakti saada, kuid telefonile ta ei vastanud.
- juunil k.a helistas O. O ametnikule ja teatas, et ei saanud kõnedele vastata Soomes viibimise tõttu. Selgituste kohaselt oli O .O oma naisega tülli läinud ja hakanud asju Soome kolima, sest plaanib pärast üldkasuliku lõppu asuda Soome elama. Soome minekust O .O kriminaalhooldajale ei teatanud, kuigi talle on selgitatud, et Eesti territooriumilt lahkumiseks on vaja kriminaalhooldusametniku eelnevat luba.
- juulil k.a teatas O.O kriminaalhooldajale, et on haige ja ei saa tööd teha.
- juulil k.a teatas O. O, et tal on avastatud kopsupõletik, mida tuleb ravida.
- juuli k.a helistas O.O taas ja teatas, et arst käskis veel nädala kodus olla. Arstitõendit nende haigestumiste kohta O. O esitanud ei ole.
- juulil k.a koostatud uuest ajakavast pidas O. O pidas kinni vaid kahel päeval.
- augustil k.a teatas juhendaja kriminaalhooldajale, et O.O tööletulekust, kuid juhendaja kohalejõudmise jääks oli O. O juba lahkunud ega vastanud enam telefonile. Eelmisel päeval oli O.O käinud niitmas ja sai herilaselt nõelata ning läks koju.
- augustil k.a tehtud järelepärimisele vastas juhendaja, et O.O ei olnud tööle tulnud ega ühendust võtnud. Septembris pidi O.O tegema ajakava kohaselt 139 töötundi, kuid rikkus ajakava viiel päeval. Uus ajakava on koostatud 01.oktoobrist kuni 26.oktoobrini. Ajakava rikkumised algasid juba
- aasta maikuus ja O. O ei ole oma käitumist muutnud. Võimalusi töö tegemiseks on talle antud mitmeid. Järelejäänud aja piires ei ole tegemata töötundide tegemine enam võimalik. O. O on olnud küll tervisega probleeme, kuid kriminaalhooldaja hinnangul on tervislikust olukorrast määravamaks saanud O .O suhtumine. Neil põhjustel taotleb kriminaalhooldaja O .O poolt tegemata 828 tunni asendamist vangistusega. O.O ei vaidle erakorralisele ettekandele vastu, kuid vanglasse minna ei tahaks. Üldkasulik töö jäi tegemata palgatöö pärast, kuna oli ainus, kes peres töötas. Vahepeal on ta olnud ka haige. Kohus leiab, et erakorraline ettekanne on põhjendatud, sest O. O on andnud oma käitumisega aluse vangistuse täitmisele pööramiseks. Asjas ei ole vaidlust, et O.O on lahkunud mitmel korral Eesti territooriumilt kriminaalhooldajalt luba küsimata. Üldkasuliku töö tegemist takistavatest põhjustest peab süüdimõistetu ise kriminaalhooldajale teatama. Võimalusi Kohila Vallavalitsuse poolt pakutavaid töid teha on tal kogu aeg olnud. Kuni 31.detsembrini 2014.a. kehtinud Karistusseadustiku (KarS) § 69 lg 6 kohaselt tuli tegemata üldkasulik töö asendada vangistusega, kui süüdimõistetu hoidus üldkasulikust tööst kõrvale, ei järginud kontrollnõudeid või ei täitnud talle pandud kohustusi. Kohus peab võimalikuks jätta vangistus veel täitmisele pööramata, sest neljal perioodil on O. O olnud haige- 19.detsembrist 2014.a. kuni 16.jaanuarini 2015.a., 20.aprillist kuni 05.juunini 2015.a., 03.-24-juulini 2015.a. ja 05.oktoobrist kuni 26.oktoobrini 2015.a. O .O on esitanud kriminaalhooldajale arstitõendid. KarS § 69 lg 3 kohaselt võib kohus süüdimõistetu haigestumise korral üldkasuliku töö tegemise tähtaja peatada. Kohus peab seda antud juhul otstarbekas ja anda O .O-le võimalus teha puuduolev arv üldkasuliku töö tunde. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar kohtunik