Obsah (6)
§ 121§ 68§ 73§ 69§ 75§ 76Kriminaalasi nr 1-17-10088 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06. november 2019 Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 24.10.2019) Kriminaalasja number 1-17-1008
§ 121
lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõistetud 4 kuud vangistust.
§ 68
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 05.05.06.05.2017. a, s.o kaks päeva. Seega kandmisele kuulus 3 kuud 28 päeva vangistust.
§ 73lg 4 ja § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Pärnu Maakohtu 28.07.2014.
a otsusega mõistetud kandmata karistuse, s.o 4 kuud vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõisteti 7 kuud 28 päeva vangistust.
§ 69alusel asendati vangistus 238 tunni üldkasuliku tööga, mis tuli 1
(3)sooritada 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
§ 69
lg 4 alusel kohustati H.D üldkasuliku töö tegemise ajal täitma
§ 75lg 1 toodud kontrollnõudeid.
Viru Maakohtu 19.07.
- a määrusega tühistati üldkasuliku töö kohaldamine ja pöörati täitmisele H.D-le Pärnu Maakohtu 06.11.
- a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 117-10088 mõistetud karistuse ärakandmata osa 7 kuud 27 päeva vangistust. H.D karistuse kandmise alguseks loeti tema vanglasse saabumise aeg. Kinnipeetava karistusaeg algas 06.06.2019 ja lõpeb 02.02.
- Tartu Vangla esitas 30.09.2019 kohtule materjalid H.D tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse H.D tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult 09.10.
- Prokurör ei nõustunud Tartu Vangla seisukohaga ja ei toetanud H.D tingimisi ennetähtaegset vabastamist, sest isikul puudub kontrollitud elukoht. H.D avaldas kohtuistungil, et ta soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetav selgitas, et tal ei ole praegu kindlat elukohta. Ta saab aru, et see peaks olema kui ta vabaneda tahaks. Süüdimõistetu selgitas, mis põhjusel ta üldkasuliku töö tunde ei sooritanud. Alkoholi tarvitab, kuid probleemiks see ei ole. Uuesti ta käitumiskontrolli all olla ei tahaks, kuid kui kohus teda vabastab, siis ta on ta valmis kõiki nõudeid täitma. Elektroonilise valvega vabaneda siiski ei sooviks. KOHTU SEISUKOHT
§ 76
lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on H.D temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
§ 76
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. H.D on kriminaalkorras karistatud kahel korral, vanglakaristust kannab esimest korda. Varem on teda karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Käesolevat karistust kannab ta kehalise väärkohtlemise eest. Vähetähtis ei ole asjaolu, et viimane kuritegu on pandud toime varasema kohtuotsusega määratud katseajal. Vaatamata sellele andis kohus H.D-le võimaluse veel kord kanda karistust vabaduses asendades talle mõistetud vangistuse üldkasuliku tööga. Süüdimõistetu hoidus üldkasuliku töö sooritamisest kõrvale ning rikkus korduvalt registreerimiskohustust, mistõttu tuli tema karistus täitmisele pöörata. H.D õigusvastast käitumist on soodustanud alkoholi liigtarvitamine ja puudulik probleemide lahendamise oskus. Kohtuistungil avaldatu kohaselt ei tunnista süüdimõistetu alkoholiprobleemi, kuigi mõlemad kuriteod on pandud toime alkoholijoobes. Eeltoodu suurendab vabaduses riski uute kuritegude toimepanemiseks. 2
(3)Karistuse kandmise ajal ei ole H.D võimalik kuriteoriske maandavaid tegevusi läbida, kuna tema karistusaeg on lühikene ja seetõttu talle individuaalset täitmiskava ei koostata. Distsiplinaarkaristusi tal ei ole. Vabanemise korral puuduks H.D nii elu- kui töökoht. Säilinud on head suhted emaga. Kohus, hinnanud kõike eeltoodut, on seisukohal, et H.D vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole võimalik. Kohtu arvates ei ole karistus süüdimõistetu osas oma eesmärki saavutanud, mistõttu võib ta vabaduses jätkata kuritegude toimepanemist. Kohtuistungil antud selgituste põhjal ei ole kohus veendunud, et süüdimõistetu oleks valmis täitma korrektselt ka käitumiskontrolliga kaasnevaid nõudeid. Valmidus on vaid osas, mis ei ole tema jaoks liigselt koormav. Lisaks sellele puudub H.D vabanemise korral kindel elukoht, mis on süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabastamise üheks eelduseks. Olukorras, kus süüdimõistetul elukoht puudub, ei saa teostada tema üle vajalikku järelevalvet ja seetõttu puudub ka võimalus tema vabastamiseks. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
(3)