R.S tunnistati süüdi
§-de 215 lg 2 p 1 ja 2 – 25 lg 2 järgi ja teda karistati vangistusega 5 kuud.
lg 1 alusel mõisteti R.S-ile liitkaristus üksikkaristustest raskema suurendamise teel – 10 kuud vangistust.
lg 1 alusel suurendati R.S-ile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 03.05.2013 kohtuotsuse järgi
lg 2 p 7 alusel mõistetud karistuse – 3 aastat 5 kuud 19 vangistust päeva võrra, mõistes R.S-ile liitkaristuseks aastat vangistust. 4
lg 1 alusel arvestati R.S-i eelvangistuses viibitud ajavahemikud 20.11- 21.11.2012, s.o 2 päeva ja 19.02- 21.03.2013, s.o 1 kuu 2 päeva, kokku 1 kuu 4 päeva karistusaja hulka ning R.S-i poolt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 3 aastat 10 kuud päeva.26 R.S-i karistuse kandmise aega arvestatakse Tartu Maakohtu 13.05.2013 kohtumääruses märgitud ajast, s.o 03.05.
Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et Margo Rebasel on vangistuses säilinud lähisuhtevõrgustik pereliikmete, st õdede ja vanemate näol . Ema H R sõnul suhtlevad nad pojaga peamiselt telefoni teel, 3-l korral on pojal lubatud ka järelevalve all kodus käia. Ema soovib poja puhul uskuda positiivsetesse muudatustesse, kuid samas kardab, et poeg suhtleb edasi kriminaalkorras karistatud sõpradega. Poja ja õdede vahelisi suhteid hindab ema rahuldavaks. Isa E R elab perest lahus ja laste kasvatamisel osaleb võrreldes emaga vähem. Isa E R sõnul suhtleb ta lastega nii tihti kui lapsed ise soovivad temaga suhelda, ise ta initsiatiivi üles ei näita, suhtleb kõigi lastega umbes 3-4 korda kuus. R.S-iga on isa vangistuse ajal suhelnud nii palju, kui poeg ise on helistanud. Isa elab üksi ja tal on oma majapidamine. Isa on igati nõus poega aitama ja toetama, kui poeg seda soovib. Isa hinnangul on R.S olnud negatiivsete sõprade poolt väga mõjutatav. Kinnipeetava igakuiseks sissetulekuks peale vabanemist kuni 4 tööle saamiseni oleks töötu abiraha. Ema ja isa on nõus katma tema vabanemisjärgsed esmavajadused, s.o toit, riided ja eluase. Peres on lisaks R.S-ile veel 2 nooremat õde, kes on ülalpeetavad. Vanemate sissetulekuks on nende töötasud. Olulisemaks käitumist mõjutavaks teguriks vabaduses ja uute seadusrikkumiste riskiteguriks on eelkõige alkoholi tarvitamine. Varasemalt ei suutnud R.S täita käitumiskontrolli nõudeid ja jätkas kuritegelikku elu. Nimetatud asjaolud muudavad kaheldavaks kinnipeetava võimekuse käituda kriminaalhoolduse nõuetele vastavalt. Positiivseks asjaoluks saab lugeda emapoolset tuge ja toetust, mis kergendab kohanemist ja toimetulekut. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetav tingimisi enne tähtaega vabastada teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni 29.03.2017. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata talle
R.S kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta soovib vabaduses esialgu kooliteed jätkata, xxxx on olemas täiskasvanute gümnaasium. Ta soovib omandada keskhariduse ja minna siis ette võtlust õppima. Ta soovis juba 2014.a minna 10. klassi, aga ei lastud, sest talle pakuti toateenindust, mis ei sobinud talle. Puidupingitöö eriala ei ole talle pakutud. Tal oli kohe plaan keskharidus saada. R.S-i väitel suudab ta vabaduses alkoholist loobuda, sest ta on kolm aastat sellest eemal olnud. Kodus oleks olnud võimal ik alkoholi tarvitada, aga ta isegi ei mõtle selle peale. Kodus käis ta viimati septembris. Individuaalne täitmiskava on täielikult täidetud, ainult vestlused toimuvad regulaarselt. Distsiplinaarkaristusi on tal päris karistusaja algusest. Selles keskkonna s võivad sellised rikkumised iseenesest tekkida, ta ei ole neid nimelt otsinud ning ta on olnud ka valel ajal vales kohas. Abiprokurör Enn Pustak on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et võtta ei soovi osa R.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prok urör nõustub Viru Vangla poolt 26.10.2015 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid korrata ega toeta samuti nagu vangla R.S-i ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Täiendavalt märgib prokurör, et
lg 4 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Nad ei ole kõik ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt isegi rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega ning iga tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel tuleb lähtuda konkreetset asja iseloomustavatest positiivsetest ja negatiivsetest argumentidest, mis omavad erinevat kaalu. R.S-i varasem elukäik ning toimepandud kuritegude iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Teda on kriminaalkorras karistatud kokku neljal korral ning käesolevat vangistust (liitka ristust) kannab ta mh I astme kuriteo - röövimise eest. Isiku korduv karistatus viitab kriminaalsetele hoiakutele. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Kuna R.S kannab
lg 1 alusel mõistetud liitkaristust mh vägivaldse varavastase kuriteo toimepanemise eest, siis tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toimepandud vägivallaga (röövimine), ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. R.S-i vabastamine enne tähtaega ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Eelnimetatud iseloomustuse kohaselt on nimetatud 5 kinnipeetaval kaheksa kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Kui süüdimõistetu ei suuda alluda vanglas kehtestatud korrale, siis on väheusutav, et ta suudaks vabaduses alluda kõigile kontrollnõuetele ja täita temale pandud kohustusi. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11. 2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1- 91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ni ng ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud.
lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane
S eega kujuneks eelnimetatud süüdimõistetu katseaeg ning kriminaalhooldus käesoleval hetkel vabanedes liialt pikaks, millist ei saa lugeda otstarbekaks. Lähtudes ärakandmata kar istusaja pikkusest (karistusaja lõpp on 29.03.2017) arvab prokurör , et üsna pikaajaline katseaeg ja kriminaalhooldus nimetatud süüdimõistetu puhul ei ole põhjendatud. Prokurör arvab, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine vangistusest ei ole antud juhul põhjendatud, kuna R.S on näidanud oma varasema käitumisega, et tema käitumiskontrollile allutamine ja kriminaalhooldus ei ole küllaldased meetmed, mis hoiavad ära tema poolt uu te õigusrikkumiste toimepanemist. Enne vangistust oli nimetatud kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Väärib märkimist, et eelmainitud iseloomustuse kohaselt on isik ohtlik avalikkusele. S üüdimõistetu poolt uue mittevägivaldse kuriteo ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on vastavalt 64% ja 56%. Seega on eelnimetatud süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende vara ja isikupuutumatuse kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul kinnipeetav vangistusest vabastamata. Piirangud, mis on seotud kriminaalhooldusega, ei ole piisavad süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning karistamise eesmärgid (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) jäävad täitmata. Karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. R.S-i puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Eeltoodu alusel ei toeta prokuratuur R.S-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leidis, et prokuröri seisukoht on põhjalikult argumenteeritud, kuid samas on prokurör oma seisukohas jätnud väljendamata olulised asjaolud, mida kohus peab arvestama, kaaludes isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Tõepoolest kohtupraktikas ja seaduse mõtte kohaselt on vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise peamiseks eelduseks isiku õiguskuulekas käitumine. Isiku vastavust enne tähtaega vabastamiseks peab näitama tema käitumine karistuse kandmise ajal. Selle all ei tule mõista distsiplinaarkaristuste puudumist või olemasolu tingimisi vabastamise puhul, vaid see sõltub resotsialiseerimise edukusest ja täitmiskavas püstitatud eesmärkide saavutamisest ja selle kava täitmisest. Lisaks sellele peab kohus arvesse võtma isiku varasemat käitumist, kuritegude toimepanemist ja nende dünaamikat. Kuritegude dünaamika prokuröri seisukohas ei kajastunud, see on muutunud kergemaks, sest käesolevad kuriteod on kvalifitseeritud
ja 215 järgi ning on kergemad kui need, mille eest isik varasemalt karistada sai. Süüdimõistetu puhul on oluline märkida, et materjalide kohaselt on tema poolt kuritegude toimepanemise peamiseks põhjuseks olnud alkoholi tarvitamine, võimalik et ka kuritarvitamine. R.S kinnitas, et ta on suutnud alkoholist täielikult loobuda ja olles lubatud noortele suunatud motivatsiooni raames kodus käima, on 6 püsinud 3 kodukülastuse korral alkoholist eemal. Seega võib tähendada R.S-i mõttesuuna muutust selles osas ja see näitab tema soovi mineviku taagast täielikult vabaneda. Kohus peaks arvestama sotsiaalvõrgustiku olemasolu ja lähisugulaste toetust, sest ilma selleta vabanenu edaspidine elu v õib kujuneda üsna heitlikuks. Margo Rebasel on kindel elukoht ning soov omandada haridus ja töötada. Need asjaolud viitavad sellele, et selle noore inimese teadvuses on karistuse mõjul toimunud olulised muutused, mis võimaldab loota, et tema enne tähtaega vabastamine ei ole ekslik samm. Kaitsja palus kohtul siiski kaaluda R.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist , vaatamata sellele, et vangla ja prokurör seda ei toeta.
lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu R.S ei kuulu vangistusest tingim isi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 4-l korral ning reaalset vanglakaristust kannab ta teist korda. Kohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et isik kannab liitkaristust muuhulgas esimese astme varavastase kuriteo – röövimise – eest. Kinnipeetaval on käesoleval ajal 4 kehtivat distsiplinaarkaristust erinevate rikkumiste eest. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kui isikul on raskusi kehtestatud normide ja reeglite järgimisega ka vanglas range järelevalve tingimustes, siis seab see kahtluse alla tema võime vabaduses olles seaduskuulekalt käituda. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi tarvitamisega, kuritegude toimepanemise ajal on ta olnud alkoholijoobes ning kriminaalhooldusele määratuna on ta mitmel korral rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. Seetõttu on kohtu hinnangul olemas arvestatav risk, et isik ei ole suuteline vabaduses hoiduma alkoholi kuritarvitamisest, mis võib viia uue kuriteo toimepanemiseni. Kinnipeetaval puudub vabanedes garanteeritud töökoht ning seega kindel igakuine sissetulek, tema vanemad on küll avaldanud valmisolekut teda toetada, kuid arves tamata ei saa jätta asjaolu, et majandusliku kasu saamine on olnud varasemate kuritegude toimepanemise eesmärgiks. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad valdavalt kriminaalkorras karistatud isikud. Enamik kuritegusid on toime pandud grupis, mis näitab, et isik on mõjutatav. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus Viru Vangla hinnangul järgmise kahe aa sta jooksul on 64%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 56%. Seega on olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Arvestades R.S-i ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla tema tingi misi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav on olnud ka varasemalt kriminaalhooldusele allutatud, kuid ta ei suutnud täita käitumiskontrolli nõudeid ja pani toime uue kuriteo. Sellest tulenevalt puudub kohtul kindlus, et käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate kohustuste määramine oleksid sel korral piisavalt mõjusad vahendid, et hoida ära isiku poolt uute kuritegude toime panemist. Karistuse tervikuna ära kandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kohus leiab, et R.S-i puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua selle, et ta on vangistuse jooksul osalenud mitmetes sotsiaalprogrammides , olnud hõivatud tööga ning omandanud põhihariduse ja asunud õppima 10. klassis. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud 7 üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks
Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Arri Tooming, kellel kulus õigusabi osutamiseks 48 eurot. Kohus leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.