1-08-11708/8

1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2009.a. Tallinn Kohtuistungi aeg ja koht 3.juuni 2009.a. Tallinn Kriminaalasja number 1-08-11708 Kohtukoosseis eesistuja Julia Katškovskaja, liikmed Paavo Randma ja Meelika Aava Kohtuistungi sekretär Kriminaalasi Tatjana Derkatš E.E süüdistuses KarS § 121; § 263 p. 1, 4 järgi. Apelleeritud kohtuotsus Harju Apellatsiooni esitaja Süüdistatav E.E Prokurör Kristi Rande Süüdistatav E.E (ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses) Kaitsja Adv. Toomas Pilt RESOLUTSIOON Tühistada osaliselt Harju Maakohtu otsus 6.aprillist Maakohtu otsus 6.aprillist 2009.a. 2009.a. E.E-le mõistetud vangistuse koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse ja määratud katseaja kulgemise alguse osas. . Teha uus o t s u s, millega määrata, et E.E-le 2 mõistetud karistus – 1 aasta ja 8 kuud vangistust – ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane maakohtu poolt määratud 2 aastase katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 ettenähtud käitumiskontrolli nõudeid. E.E poolt vahi all oldud aeg – 24.juuli 2008.a. , s.o. 1 päev ja 10.oktoober 2008.a. kuni 3.juuni 2009.a. s.o. 7 kuud ja 25 päeva, s.o. kokku 7 kuud 26 päeva lugeda kohtuotsuse täitmisele pööramisel tema poolt ärakantud karistuseks. Katseaja algust arvata maakohtu otsuse kuulutamises, s.o. 6.aprillist 2009.a. Vabastada E.E kohtusaalist vahi alt. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Apellatsioon rahuldada. Edasikaebamise kord Motiveeritud kohtuotsus Ringkonnakohtu kantseleis on kättesaadav alates 4.juunist Tallinna 2009.a. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse ringkonnakohtu motiveeritud Süüdistatav ja kannatanu poolel on võimalik otsusega tutvuda. võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: 3 Harju Maakohus otsustas 6.aprilli 2009.a. otsusega süüdi tunnistada Süüdi tunnistada E.E KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks 1 ( üks ) aasta vangistust Süüdi tunnistada E.E KarS § 263 p. 1, 4 järgi ja mõista karistuseks 2 ( kaks ) aastat 6 ( kuus ) kuud vangistust KarS § 64 lg. 1 alusel mõistetud kergem karistus lugeda kaetuks mõistetud raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõista 2 ( kaks ) aastat 6 ( kuus ) kuud vangistust Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 1 ( üks ) aasta 8 ( kaheksa ) kuud vangistust. KarS § 74 lg. 1, 2, 3 alusel mõistetud vangistusest kuulub kohesele kandmisele 10 ( kümme ) kuud vangistust ja 10 ( kümme ) kuud vangistust jätta täitmisele pööramata kui E.E 2 ( kahe ) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab kontrollnõudeid, millised määratud KarS § 75 alusel Tallinna vangla kriminaalhooldusametniku poolt. Katseaja algust arvestada alates ajast, mil E.E vabaneb karistuse – 10 kuulise vangistuse kandmisest. Mõistetud karistuse s.o. koheselt kandmisele kuuluv vangistus 10 ( kümme ) kuud algust arves-tada tõkendi – vahistamine – kohaldamisest s.o. alates
2. oktoobrist 2008 a. KarS § 68 lg. 1 alusel mõistetud karistusaja hulka arvestada eelvangistuses viibitud aeg 24.07.2008 a. s.o. 1 ( üks ) päev Sama kohtuotsusega on süüdimõistetud veel Rikko Ait, kelle osas kohtuotsust vaidlustatud ei ole. KarS prg. 121 järgi mõisteti E.E süüdi selles, et tema, viibides 21.07.2008 a. kella 21.45 ajal Tallinnas Xxxxx x/x-x asuvas korteris, kahjustas M. P. tervist, lüües P. korduvalt rusikaga näo piirkonda ning haarates tal kõrist. Oma tegevusega tekitas E.E P. füüsilist valu ning tervisekahjustusena silmalau ja silmaümbruse kontusiooni ning huule ja suuõõne lahtise haava. Samuti tema, 10.10.2008.a. kella 00:00 ajal oma elukohas, Harjumaal XXXX vallas XXXXX XXXX XXXXXX XXXXX, peale sõnalist konflikti, võttis kinni K. V. kaelast ja seejärel lõi teda ühe korra rusikaga näkku vasaku silma piirkonda, põhjustades K. V.le füüsilist valu. KarS prg. 263 p.1,4 järgi on E.E mõistetud süüdi selles, et tema, 18.08.2008.a. kella 21:00 ajal Tallinnas, aadressil Endla 45 asuva Kristiine Keskuse juures, koos Daniel Tarve ja Rikko Aitaga, kõrvaliste isikute juuresolekul, rikkudes avalikus kohas käitumise tavasid ja riivates teiste isikute turvatunnet, lõi korduvalt M.J.S. näo ja pea piirkonda, põhjustades M.J.S. füüsilist valu ja tervisekahjustuse - hematoomid näo piirkonnas, huule vigastuse; samuti tema, 23.08.2008.a. ajavahemikul kella 00:00-st kuni 01:00-ni Tallinnas, aadressil Endla 45 asuva Kristiine Keskuse juures parklas, koos Daniel Tarve ja Rikko Ait`iga, kõrvaliste isikute juuresolekul, rikkudes avalikus kohas käitumise tavasid ja riivates teiste isikute turvatunnet, lõi korduvalt K. R. pea ja keha 4 piirkonda, põhjustades K. R. füüsilist valu ja tervisekahjustuse – silmaümbruse piirkonna põrutuse. APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Esitatud apellatsioonis leiab süüdistatav, et temale on koheselt ärakandmisele mõistetud liialt pikk vangistus. Kohus ei ole arvestanud seda, et ta puhtsüdamlikult kahetses toimunut ja et temal on elukaaslane, kes ootab last. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooni väidetega tuli alljärgnevatele järeldustele. E.E-le on mõistetud karistuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust, millest koheselt kuulub ärakandmisele 10 kuud, s.o. ½ mõistetud karistusest. Veel otsustas kohus, et katseaja algust arvestada alates ajast, mil E.E vabaneb karistuse – 10 kuulise vangistuse kandmisest. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, kui otsustas, et E.E-le määratud katseaja – 2 aastat – algust hakatakse arvestama tema vangistuse kandmiselt vabanemisest, so. peale kohtu poolt määratud kohesele ärakandmisele kuuluva 10 kuulise vangistuse kandmiselt vabanemist. Selline maakohtu otsustus on vastuolus KarS prg. 78 p.-s 1 sätestatuga, mille kohaselt hakkab katseaeg kulgema KarS prg. 74 sätestatud juhtudel kohtulahendi kuulutamisest, s.o. antud juhul 6.aprillist 2009.a. E.E-le on maakohus mõistnud karistuse KarS prg. 74 sätteid kohaldades. Sisuliselt tähendab see seda, et kohus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, leidis, et mõistetud tähtajalise vangistuse ärakandmine süüdimõistetu poolt ei ole otstarbekas ja vangistus jäetakse tingimisi süüdimõistetu suhtes kohaldamata. KarS prg. 74 lg 1 sätestatud asjaolude esinemine on eelduseks ühtemoodi nii sel juhul, kui mõistetud karistust ei pöörata täitmisele täielikult või osaliselt. Maakohus on leidnud, et E.E suhtes on võimalik kohaldada osalist kohtuotsuse täitmisele pööramist ehk nn. šokivangistust. Seejuures on maakohus mõistes E.E-le 1 aasta ja 8 kuulise vangistuse, määranud kohesele ärakandmisele 10 kuud vangistust ja ülejäänud 10 kuud pidanud võimalikuks jätta tingimisi täitmisele pööramata. Maakohtu otsuse tegemise ajaks oli E.E viibinud vahi all (alates 10.oktoober 2008.a. kuni 6.aprill 2009.a. ), s.o. mõned päevad vähem, kui 6 kuud. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus määrata kohesele ärakandmisele 10 kuud, on ilmses vastuolus KarS prg.-s 74 alusel kohaldatava nn.šokivangistuse eesmärkidega ja põhimõtetega ning ilmselgelt hägustab karistusest tingimisi vabastamise ja vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise piiritlemise kriteeriume. Määrates karistuse ühe osa kohesele täitmisele vangistuse puhul, peab reaalselt ärakantava vangistuse kestus olema proportsionaalselt väiksem vangistuse sellest osast, millest 5 süüdlane tingimisi vabastatakse. Arvestades, et karistusest tingimisi vabastamine on üldjuhul kohaldatav üksnes kergemate kuritegude puhul, ei tohiks reaalselt kohe ärakantava vangistuse tähtaeg mitte mingil juhul ületada 1/3 mõistetud vangistuse kogukestusest. Määrates kohe reaalsele kandmisele 1/3 pikema vangistuse osa, eiratakse karistusest tingimisi vabastamise eesmärki vangistuse alternatiivina tervikuna, moonutataks karistusest osalise tingimisi vabastamise preventatiivset sihti, mis avaldus kohe ärakandmisele kuuluva vangistuse lühiajalisuses (Riigikohtu otsus nr.3-1-1-41-04). Arvestades eeltoodud Riigikohtu seisukohta ja fakti, et kohtuotsuse kuulutamise ajal oli E.E viibinud vahi all 3 päeva vähem, kui 6 kuud ehk 1/3 mõistetud karistusest, siis on tema suhtes osaline vabastamine mõistetud karistuse kandmisest tegelikult kunstlik – kohtuotsuse tegemise ajaks on n.ö. šokk saavutatud ja šokiseisund juba möödunud. Kohtukolleegium on seisukohal, et sellistel juhtudel , kui isik on viibinud eelvangistuses juba šokivangistuse efekti saavutamiseks vajaliku vangistusmäära ja kui kohus leiab, et esinevad KarS prg. 74 lg 1 sätestatud asjaolud ( teo toimepanemist ja süüdlase isikut iseloomustavad asjaolud, mis annavad aluse järeldada, et mõistetud vangistuse ärakandmine ei ole otstarbekas), siis arvestades, et šokivangistuse efekt on realiseerunud , kohaldatakse KarS prg. 74 lg 1-s ettenähtud võimalustest seda, mis võimaldab kohtul jätta kogu mõistetud karistuse täitmisele pööramata. Eelvangistuses viibitud aeg arvatakse mõistetud karistusest kantuks ning seda arvestatakse karistuse täitmisele pööramisel KarS prg. 74 lg 4 , 5 alusel. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS prg. 337 lg 1 p.4, 338 p.2; 340 lg 2 p.4, 342 ja 343 tühistab kohtukolleegium maakohtu otsuse osaliselt E.E-le mõistetud karistuse osas materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu. Julia Katškovskaja Paavo Randma Meelika Aava