KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 6. detsember 2017 (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-3645 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidlust

§ 17

lg 3 kohaselt esitatakse taotlus kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamiseks Justiitsministeeriumile.

§ 17

lg 3 kohaselt tuleb taotlus või kaebus esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, mil kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama. Sõltumata teadasaamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Kohus leidis, et A.T taotlust ei saa lahendada ka KrMS § 431 lg 5 alusel, sest tegemist ei ole KarS § 5 lg-s 2 nimetatud isikuga ega KrMS § 431 lg-s 5 nimetatud nõudega. Kuna kohus jättis taotluse läbi vaatamata, ei hinnanud ta taotluse sisulisi põhjendusi. MÄÄRUSKAEBUS

1. A.T esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles soovib, et talle hüvitataks mittevaraline kahju, mida ta on kandnud seoses Tartu Maakohtu
2. juuni
3. a otsuses tehtud veaga karistuse mõistmisel. Tartu Maakohtu
4. novembri
5. a määrusega ta ei nõustu, kuna sisulist lahendust probleemile see ei paku. A.T küsib, kelle poole peaks ta pöörduma probleemile lahenduse saamiseks. 2 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti jätnud A.T kaebuse pädevuse puudumise tõttu läbi vaatamata. Üksiti on maakohus A.T-le määruse resolutsioonis selgitanud, et ta võib taotluse esitada Justiitsministeeriumile. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium on
11. mai
12. a lahendis nr 3-17-86 leidnud, et SKHS sisaldab

üldregulatsiooniga võrreldes eriregulatsiooni riigi poolt tekitatud kahju hüvitamiseks puhuks, kui kahju tekitati süüteomenetluse käigus. Siiski tuleb arvestada, et riigivastutuse seadus (

) § 15 sisaldab omakorda eriregulatsiooni SKHS-st puhuks, kui kahju tekitati üksnes kohtumenetluses. SKHS § 7 lg 3 sätestab, et kui SKHS § 7 lg-s 1 nimetatud kahju tekitab kohus, vastutab riik riigivastutuse seaduse kohaselt. See järeldus tuleneb aga ka

§-st 15, mis kehtestab ilmselgelt eriregulatsiooni kõigi kohtuharude poolt tekitatud kahjude hüvitamiseks nende vahel vahet tegemata. SKHS eelnõu seletuskirjas on leitud, et „Kohtu vastutuse standardid peavad olema ühesugused nii haldus-, kriminaal- kui ka tsiviilkohtumenetluses. Seetõttu tuleb õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamise regulatsiooni käsitleda kompleksselt kõigis kohtuharudes, seda aga on kohane teha kehtiva

muudatusettepanekute raames. Seetõttu nähakse käesolevas [st SKHS] eelnõus ette, et juhul kui eelnõu § 7 lg 1 nimetatud kahju tekitajaks on kohus, vastutab riik vastavalt riigivastutuse seadusele. Siinkohal tuleb siiski tähele panna, et süüteomenetluse ebamõistliku menetlusajaga tekitatud kahju hüvitamine toimub SKHS-i alusel sõltumata sellest, kas menetluse venimise põhjustab kohtueelne (väärteomenetluses kohtuväline) või kohtumenetlus […]. Samuti tuleb pöörata tähelepanu Riigikohtu praktikale, millest tulenevalt ei saa kohtueelses kriminaalmenetluses eeluurimiskohtuniku loal kohaldatavate kriminaalmenetluse tagamise vahenditega tekitatud kahju tingimata lugeda kohtu poolt tekitatud kahjuks. (vt Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse eelnõu 635 SE seletuskiri seisuga 27.03.2014 (arvutivõrgus: https://www.riigikogu.ee/download/495998f8-693f-416fabb7-7726b5d858c3), lk 28 j). Seletuskirjas viidatud erandid käesoleval juhul ei kohaldu. Määruskaebuse esitaja viitab kahju hüvitamise taotluses üksnes kohtu poolt tekitatud kahjule.

§ 17

lg 1 lause 2 kohaselt esitatakse taotlus kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamiseks Justiitsministeeriumile, kes on nimetatud normi alusel pädev esitatud taotlust sisuliselt läbi vaatama. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, tuleb Tartu Maakohtu 14. novembri 2017. a määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Mati Kartau 3 /allkiri/ Aarne Sarjas