lg 5, § 78 p 2 määrata Magnus Saarele katseaeg alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni 27.11.2017 ning katseajaks allutada Magnus Saar kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Kohustada Magnus Saart katseajal järgima
lg- s 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas aadressil: xxxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu või töökoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1 Kohustada Magnus Saart katseajal järgima
lg 2 p-des 2, 21, 4, 7 sätestatud järgmisi lisakohustusi: mitte tarvitama alkoholi; mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; asuma tööle, omandama üldharidust või eriala või võtma end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vangistusest vabanemist; mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega ning mitte viibima alkoholi tarvitamisega seotud kohtades. Määrata Magnus Saar kriminaalhooldusele Viru Vangla III üksuse kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada Magnus Saar tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Magnus Saarele ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 01.08.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Magnus Saare vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Tartu Maakohtu 07.09.2015 otsusega tunnistati Magnus Saar süüdi
lg 2 p 7, 8, 9 ja
lg 2 p 1, 2 järgi ning
lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, m õisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg kokku 3 päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuulus 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 18.12.2014 otsusega nr 1-14- 10020 mõistetud kandmata karistuse 7 kuud 25 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 7 kuud 22 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvat i eelvangistus karistusaja hulka ning liitkaristuse kandmise aja alguseks loeti 05.04.
¹ lg 2 toetab vangla kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist ning teeb ettepaneku määrata isikule käitumiskontroll ja katseaeg vangistuse lõpuni 27.11.2017 nin g kohustada teda käitumiskontrolli ajal järgima
Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokuratuur ei seisa vastu kinnipeetav a tingim isi enne tähtaega vabastamisele. Magnus Saar pani kuriteod toime alaealisena ning tema poolt toime pandud süüteod on kõik teise astme kuriteod. Seega on täidetud
¹ lg-s 2 sätestatud vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise materiaalõiguslikud tingimused. Isiku käitumises vangistuse jooksul on positiivseid asjaolusid – sotsiaalprogrammis "Eluviistreening õigusrikkujatele" ja psühholoogi nõustamisel osalemine, Täiskasvanute Gümnaasiumi 8. klassi lõpetamine jm – mis viitavad sellele, et süüdimõistetu on teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Vähetähtis pole ka asjaolu, et kinnipeetaval tuleb läbida veel suhteliselt pikk katseaeg kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Käitumiskont rolli aja jooksul saaks isikul jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski isiku kriminaalhooldusele allutamisega ja käitumiskontrolli kohaldamisega, samuti lisakohustuste panemisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti. Kuna tegu on
¹ lg 2 sätestatud isikuga, kelle suhtes kehtib kohustusliku vabastamise nõue, toetab prokuratuur isiku ennetähtaegset vabastamist ning nõustub kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku kohta. Maakohtu istung Videokohtuistungil avaldas süüdistatav, et soovib parendada oma elu paremuse poole ning vabanemisel minna tööle. Varem ei suutnud tingimuslikku karistust kanda, kuna oli alaealine, kuid on vangis palju õppinud ning saanud piisava õppetunni, et mitte tahta vanglasse tagasi minna. Viimase distsiplinaarkaristuse sai trenni tegemise eest, 3 Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et Magnus Saar tuleb
lg 2 alusel vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega.
lg 2 sätestab, et kohus vabastab katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane, teise astme kuriteo või ettevaatamatu esimese astme kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Magnus Saar sündis 03.07.1998 ning kuriteod pani toime 2015. aastal 17-aastasena, seega olles noorem kui 18-aastane. Magnus Saar kannab Tartu Maakohtu 07.09.2015 otsusega teise astme kuritegude eest mõistetud liitkaristust pikkusega 2 aastat 7 kuud 22 päeva vangistust, millest käesoleva määruse tegemise ajaks on ta tegelikult ära kandnud ü le 1 aasta 5 kuu, s.o üle poole talle mõistetud karistusajast, mis on rohkem kui 4 kuud. Eeltoodust tulenevalt on formaalsed eeldused kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Lisaks nähtub iseloomustusest, et kinnipeetaval on vabanemisel olemas alaline elukoht oma emale kuuluvas elamus koos ema, kasuisa ja õdedega, kus elas ka enne vangistust. Ema on nõus poega moraalselt ja materiaalselt toetama. Isikul puudub vabanemisel küll garanteeritud töökoht, kuid tal on soov ja motivatsioon asuda tööle, et edaspidi iseseisvalt materiaalselt hakkama saada. Võlgnevused puuduvad, mis isiku toimetulekut negatiivselt mõjutaksid. Isik on pannud toime varavastaseid kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil, kuid töökoha puudumisest tingitud uute kuritegude toimepanemise riski on võimalik maandada talle töökoha leidmise kohustuse panemisega. Kuigi kinnipeetaval on vangistuses 6 distsiplinaarkaristust, võib kohtu hinnangul anda talle võimaluse näidata, et tema hoiakud on muutunud ning ta soovib edaspidi elada seaduskuulekalt. Ta on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening õigusrikkujatele ning osalenud psühholoogi nõustamisel. Iseloomustusest nähtuvalt ei ole kinnipeetaval probleeme alkoholi ega narkootikumide kuritarvitamisega. Vangla ja prokuratuur toetavad samuti i siku vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Magnus Saar kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele ja lisakohustuste määramisega. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS § 426, 432, 384, 387. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.