Samuti tunnistati B.L süüdi
järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel, lugedes üksikkaristustest kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõisteti liitkaristuseks 10 kuud vangistust .
lg 1, 3 alusel asendati vangistus 600 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 18 kuud.
lg 2 p 2 alusel kohustati B.L-i käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Kohtuotsus jõustus 01.12.2014 Riigikohtu määrusega. 31.12.2014 esitas kriminaalhooldaja kohtule erakorralise ettekande B.L-i suhtes põhjusel, et hooldusalune ei ilmu kriminaalhooldaja juurde registreerimisele ja hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Viru Maakohtu 15.01.2015 määrusega jäeti erakorralises ettekandes tehtud taotlus vangistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata. 13.03.2015 esitas kriminaalhooldaja kohtule teise erakorralise ettekande B.L-i suhtes põhjusel, et hooldusalune on rikkunud talle kohtu poolt pandud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Viru Maakohtu 23.03.2015 määrusega määrati B.L-ile täiendava kohustusena kohustus osaleda sotsiaalprogrammis. 11.06.2015 esitas kriminaalhooldaja kohtule kolmanda erakorralise ettekande B.L-i suhtes põhjusel, et hooldusalune on järjekordselt rikkunud talle pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi ning hoiab kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Viru Maakohtu 18.06.2015 määrusega pikendati B.L-ile Viru Maakohtu 26.08.2014 otsusega määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaega 4 kuu võrra, s.o kuni 30.09.2016 ning määrati täiendava lisakohustusena kohustus alluda alkoholiravile. 27.07.2015 esitas kriminaalhooldaja kohtule neljanda erakorralise ettekande B.L-i suhtes põhjusel, et hooldusalune hoidub kõrvale ÜKT tegemisest. Viru Maakohtu 06.08.2015 määrusega jäeti erakorralises ettekandes toodud taotlus Viru Maakohtu 26.08.2014 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osas täitmisele pööramiseks rahuldamata. 10.12.2015 esitas kriminaalhooldaja kohtule viienda erakorralise ettekande B.L-i suhtes üldkasuliku töö tähtaja kulgemise peatamiseks põhjusel, et hooldusalune ei olnud tervislikel 1 põhjustel võimeline sooritama üldkasuliku töö tunde . Viru Maakohtu 22.12.2015 määrusega peatati üldkasuliku töö tähtaja kulgemise perioodil 13.- 23.11.2015, s.o 11 päeva ulatuses. 10.05.2016 esitas kriminaalhooldaja Viru Maakohtule järjekordse erakorralise ettekande põhjusel, et B.L hoiab kõrvale üldkasuliku töö tundide sooritamisest. Hooldusalune pidi sooritama 32 ÜKT tundi ajavahemikul 18.-21.04.2016, kuid sooritas vaid 7 tundi. Kriminaalhooldusametnik võttis 10.05.2016 hooldusaluselt kirjaliku seletuse, mille kohaselt haigestus hooldusalune aprillis, mis tõttu jäid ÜKT tunnid määratud mahus sooritamata. Esmakohtumine hooldusalusega toimus 14.01.2015, isikule selgitati üldkasuliku töö olemust ja sellega kaasnevaid õigusi ja kohustusi. Kohtumisel vesteldi kohtu määratud kohustusest mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning selle kohustuse rikkumise tagajärgedest. Hooldusalune broneeriti üldkasulikku tööd tegema S.K Rakvere Hooldekodu juurde. Seisuga 10.05.2016 on hooldusalune määratud 600 ÜKT tunnist sooritanud 472 tundi, sooritamata on 128 tundi. Hooldusalune esitas 28.04.16 arstitõendi nr 1873, mille kohaselt oli ta töövõimetu perioodil 24.- 27.04.2016, kuid ÜKT tunde pidi hooldusalune sooritama ajavahemikul 18.-21.04.2016, seega ei olnud haigestumine põhjuseks, miks isik ei sooritanud aprillis 2016 ajakava kohaselt ÜKT tunde. Lähtudes ülaltoodust ja tuginedes
lg 6 järgi teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pikendada B.L-i üldkasuliku töö tähtaega 1 kuu võrra. Ettepanekut tehes lähtub ametnik asjaolust, et B.L ei ole aprillis 2016 määratud mahus ÜKT tunde sooritanud ning mittesooritamise kohta ei ole esitanud tõendit kohustuste täitmist takistanud asjaolude kohta. KrMS § 432 lg 1 kohaselt lahendab kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui sama parag rahvi lõikest 3 ei tulene teisiti. Lg 3 kohustab lahendama erakorralise ettekande süüdimõistetu osavõtul, kui on tegemist süüdimõistetult vabaduse võtmise küsimusega. KrMS § 428 lg 1 sätestab, et kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramiseks vastavalt karistusseadustiku § 75 lõikele 2 või töö tegemise tähtaja pikendamiseks või süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks.
lg 6 kohaselt kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele.
lg 3 sätestab, et üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada kuritegude puhul kahtekümmend nelja kuud ning väärtegude puhul kahtteist kuud. Kohus on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hooldusalusele saab anda täiendava võimaluse sooritada talle kohtuotsusega määratud üldkasuliku töö tunnid. 2 Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
MS § 387, 428, 432 kohtunik m ä ä r a s: Määruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata kriminaalhooldusametnikule ja B.L-ile. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp Teha parandus Viru Maakohtu 11.05.2016 kohtumääruse nr 1-14-7049 resolutsioonis üldkasuliku töö tegemise tähtaja pikendamise osas ning asendada 1 kuu võrra pikendatud üldkasuliku töö tegemise tähtaeg 11.12.2016, tähtajaga 11.11.2016. Muus osas jätta Viru Maakohtu 11.05.2016 kohtumäärus nr 1-14-7049 muutmata. Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata isikutele, kellele on väljastatud vigase kohtumääruse koopia. 19.08.2016 ebatäpsuse parandamise kohtumäärus 1 -14-7049 jõustus R eferent /digitaalselt allkirjastatud/ Lea Herne 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.