1-15-160/26

(4)U.R andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (lk 20). Kinnipidamisasutusest U.R kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul on 19 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama abikaasa juurde aadressile xxx. Korter vastab elektronilise valve tingimustele. Korteris elab ka abikaasa laps. Isikul põhiharidus, vanglas omandas keevitaja kutse, riigikeelt valdab B1 tasemel. On läbinud sotsiaalprogrammi Agressiooni asendamise treening. Vangistuses keeldub töötamisest. Korduvalt on sooritanud kuritegusid rahalise kasu saamise eesmärgil. Tasumata rahalisi nõuded 6573 eurot. Vabanemisel on garanteeritud töökoht xxx xxx. Lähivõrgustikku kuuluvad ema, isa ning nende uued abikaasad, tema abikaasa, õde ja poolõde. On olemas alaealine laps esimesest abielust. Suhtlusringi kuuluvad kriminaalse mõtteviisiga isikud . Riskiv, hoolimatu elustiil, ei hooli oma tegude tagajärgedest. Kriminaalse taustaga isikutega suhtlemine võib soodustada uue kuriteo toimepanemist. Alkoholi tarvitamisega probleeme pole. On tarvi tanud narkootikume. On kriminaalkorras karistatud 8 korda, vangistuses viibib

1. korda. Kriminaalhooldusel rikkus kohustust ning karistus pöörati täitmisele. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 53% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 45%. Vangla ei toeta U.R-i ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav peale vabanemist elama abikaasa juurde aadressile xxx. Tegu on 2-toalise korteriga, mis vastab elektroonilise valveseadme paigaldamis e nõuetele. Abikaasa on nõus elektroonilise valveseadme paigaldamisega. Kinnipeetaval on vabanemisel garanteeritud töökoht kaupluses xxx. Isik on varem olnud 3 korda kriminaalhooldusel. On vabanenud ka tingimisi enne tähtaega, kuid ta rikkus kohtu määratud kohustusi ja talle esitati kahtlustus katseajal uue kuriteo toimepanemises. U.R taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör pole nõus isiku ennetähtaegse vabastamisega elektroonilise järelevalve alla. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamuse ja arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et U .R tuleb jätta elektroonilise valve koh aldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 4 alusel, tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbiv aatamisel arvesse kõik süüdlase isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteo le eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on 8 korda kriminaalkorras karistatud. Distsiplinaakaristusi on
2. Vabanemisel on tal olemas nii elukoht kui ka töökoht. Lähedaste toetus olemas. 2

(4)Kohus peab positiivseks asjaolu, et U.R on vangistuses osalenud sotsiaalprogrammis. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas pole see tingimus täidetud, kuna isikul on 19 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib süüdimõistetu elama asuda aadressile xxx. Korteri omanikuks on tema abikaasa ning ta andi s nõusoleku isiku asumiseks ja elektroonilise valveseadme paigutamiseks nimetatud aadressile. Ennetähtaegse vabanemise korral on isikule garanteeritud töökoht kaupluses xxx. Isiku lähivõrgustik koosneb vanematest ja nende abikaasadest, tema abikaasast ja õdedest. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on toetav läh ivõrgustik ning kindel vabanemisjärgne elu - ja töökoht, mida tuleb arvestada kui asjaolusid, mis maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kurite o asjaolusid (isik pani toime röövimise ja kehalise väärkohtlemise), tema käitumist vanglas (distsiplinaarrikkumised), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu puhul, kes on 8 korda karistatud ning kellel on 19 kehtivat distsiplinaarkaristust ja kes kannab karistust esimese asme kuriteo eest, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Kohus on veendumusel, et võimaluse tekkimisel eiraks süüdimõistetu ühiskonnas kehtestatud reegleid omakasu eesmärgil. Samuti on isiku suhtlusringkonnas kriminaalse taustaga isikuid, kellega süüdimõistetu võib taas suhtlema hakata ning mida kohus arvestab kui potentsiaalset ohtu uute kuritegude toimepanemisel. Kohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Kohtul puudub kohtul veendumus, et isik suudaks vabaduses viibides seadusekuulekalt käituda. Lisaks leiab kohus, et varasemat käitumist ilmestab asjaolu, et süüdimõistetu ei suuda väärtustada ühiskonnas toimuvaid reegleid ja norme ning keskendub pigem kiiretele lahendustele, sealjuures tagajärgedele mõtlemata. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 14.07.2018, ärakandmiseks on veel üle 1 aasta ja 10 kuu, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, omandada haridus ja riigikeele oskus, osaleda sotsiaalprogrammides ja võimaluse korral ka tööhõives. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku 3

(4)ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Kohus hindab süüdimõistetu pingutused (lähedaste toetus, kindel töö- ja elukoht) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole käesolevalt tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eriti kaalukaks peab kohus siinkohal asjaolu, et kuritegu, mille eest süüdimõistetu käesoleval hetkel karistust kannab, ei olnud juhuslikku laadi. Nii on ühiskonna kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu U.R-i temale Viru Maakohtu 26.02.2015 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. / Kohtunik Larissa Prokopenko 4