S § 199 lg 2 p 4 järgi ning mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele kui O.F ei pane 1 (ühe) aasta ja 10 (kümne) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab 1 katseajal nõuetekohaselt kriminaalhooldusametniku järelevalve all KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid järgmiselt: • elab kohtu määratud alalises elukohas; • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 78 p 1 alusel arvatakse katseaja algust kohtulahendi kuulutamisest alates 15.10.2013.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld- tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
valdusse ja vabastada asitõendi staatusest kohtuotsuse jõustumisel.
48 (nelikümmend kaheksa) eurot Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank AS, nr 221023778606 Swedbank AS-s või nr 333416110002 Danske Bank AS-is, viitenumber 2800049874. Selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, otsuse nr 1-13-8621 ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“.
lg 3 alusel määrata menetluskulude tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtaegadel menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.
lg 3 alusel jätta menetluskuludest 482 (nelisada kaheksakümmend kaks) eurot ja 88 senti riigi kanda. Otsuse koopia saata kaitsjale, vandeadvokaat Marina Valgele, kes ei võtnud osa kohtuistungil asja arutamisest. Edasikaebamise kord Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jaos sätestatud menetlusnormide või
Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi 2 ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsiooni võib kohtule esitada ka faksi teel. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi kümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtule. Süüdistuse sisu, milles kohus süüdistatavad süüdi mõistab O.F -ist süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, võttis 29.01.2013 ajavahemikul kell 17:00 kuni 18:30 ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tartus, XXX maja tagant ära V.M. kuuluva jalgratta Champion (raami number BT05670704) väärtusega 200 (kakssada) eurot. Sellega pani O.F toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud varguse, so KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör O.F-ile kohtus karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. Lähtudes KarS §-st 74 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele kui O. F ei pane 1 (ühe) aasta ja 10 (kümne) kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab nõuetekohaselt kriminaalhooldusametniku järelevalve all KarS-i §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: • elab kohtu määratud alalises elukohas; • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kriminaalasjas ei ole esitatud tsiviilhagi. Kriminaalasjas on asitõenditeks jalgratas Kannatanu V.M. on oma jalgratta kätte saanud.
lg 3 p 2 alusel tuleb jätta asitõendiks olev jalgratas omaniku valdusse ja vabastada asitõendi staatusest kohtuotsuse jõustumisel. 3 Kriminaalmenetluse kulud ja nende hüvitamine
lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on
lg 1 p 2 järgi 480 eurot.
lg 1 p 4 alusel on määratud kaitsjale makstud kohtueelses menetluses advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest kokku 48.- eurot.
Menetluskulude summa on 530,88 eurot. O.F on invaliidsuspensionär, töövõimekaotusega 80 %. Tema elatusallikaks on invaliidsuspension. Selklest tuleneva majandusliku olukorra tõttu käib menetluskulude tasumine talle ilmselt ülejõu. Arvestades eeltoodut ja resotsialiseerumisvõimalusi, jätab kohus
Riigi kanda jääb sundraha ja postikulud.
lg 1 alusel hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskuludest ülejäänud osa süüdimõistetu. Süüdistataval ei ole majandusliku olukorra tõttu võimalik ka tema kanda jäävaid menetluskulusid kohe
lg 2 sätestatud tähtaja jooksul täies ulatuses tasuda.
Ene Muts kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.