← Eesti

1-15-6050/13

Obsah (5)§ 424§ 73§ 78§ 50§ 45

1-15-6050 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13.10.2015. a, Tartu kohtumaja, Tartu, Kalevi 1 Kohtunik Madis Kägu Kriminaalasja number 1-15-6050 (15278000

§ 424järgi N.H Isikukood: XXX; elukoht: XXXX; emakeel: XXXX; töökoht: XXXX.

Kriminaalmenetluse korras karistamata. Kaitsja Adv. Birgit Sisask (määratud) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, § 311-315, kohus otsustas: süüdi tunnistada N.H

§ 424

järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

§ 73

lg 1,3 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui N.H ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 alusel arvestatakse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest.

§ 50

lg 1 alusel võtta N.H-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 (kolmeks) kuuks. LS § 127 järgi on N.H kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile, viima ARK-le. Menetluskulude hüvitamine Välja mõista N.H-lt menetluskulude katteks. 600.- eurot (kuussada eurot) riigituludesse Menetluskulu tasuda Maksu- ja Tolliametile viitenumbriga

  1. Menetluskulu tasuda ühele järgmistest kontonumbritest: SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X); SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X); NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X); DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X). Selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, otsuse nr 1-15-6050 ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“. Menetluskulu tasuda 1 (ühe) aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulu tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus täitmata osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse tervikuna teatavakstegemisest. Apellatsioonteate saamisel on kohtuotsus tervikuna kättesaadav alates 27.10.
  2. a. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistus ja kuriteo kvalifikatsioon N.H juhtis 17.11.
  3. a kella 22.03 paiku Tartu linnas Kalda tee ja Mõisavahe tänava ristmikul mootorsõidukit Mercedes-Benz C180 registreerimisnumbriga XXXX, olles alkoholijoobes. N.H verest leitud lõplik etanooli sisaldus oli 2,21 mg/g kohta, mis vastab Liiklusseaduse §-s 69 nimetatud tingimustele kriminaalvastutuse kohaldamiseks. Seega mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, pani N.H toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II Kohtuistungil esitatud tõendid ja nende ülevaade Kohtuistungil avaldas süüdistatav, et talle on süüdistus arusaadav, ta ei olnud kaine. Süüdistatava kaitsja arvates ei ole süüdistus põhjendatud osas, mis puudutab joobe tuvastamist ja kas see vastab kriminaalsele joobele, s.o

§ 424koosseisule.

Joobeseisund ei ole kohtukõlbulikult tõendatud. Joobeseisundi tuvastamise puhul on tegemist eriteadmisi nõudva uuringuga ja see peab olema vormistatud ekspertiisiaktina. Saatekiri koos kliinikumi vastusega ei vasta ekspertiisiakti nõuetele, sest puudub täielikult sisu ja kirjeldus, kuidas ekspert vastava tulemuseni jõudis. Kohus uuris järgmisi vastu võetud ja kohtuistungil avaldatud dokumente: 2

(7)1) 2) 3) 4) 5) 6) Politsei patrullileht; Indikaatorvahendi kasutamise protokoll; Joobeseisundi tuvastamise saatekiri koos lisaga, s.o fotoga vereproovi katsutist; Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus; Õiend sõiduki Mercedes-Benz kuulumise kohta N.H; Õiend N.H kehtiva juhiloa olemasolu kohta. Lisaks andis kohtuistungil ütlusi tunnistaja I.S. ja süüdistatav N.H. III Kohtulikul uurimisel tuvastatud asjaolud, kohtu seisukoht ja põhjendused süü tõendatuse osas Kohus, arvestades süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri seisukohtadega, olles vahetult uurinud kriminaalasjas esitatud tõendeid ja hinnanud tõendeid oma siseveendumuse kohaselt nende kogumis, leiab, et N.H süüdistus

§ 424

järgi on tõendatud.

§ 424

näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. Koosseisu objektiivsed tunnused seisnevad mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimises joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund. Süüdistatav N.H tunnistas kohtuistungil, et ta ei olnud kaine. 17.

  1. viibis ta sündmusele eelnevalt sõbranna pool, kuhu otsustas ööseks jääda. Sõbrannaga võeti joogid. Alguses joodi ginni, pärast joodud jooke ta ei mäleta. Tal ei õnnestunud sõbranna juurde ööseks jääda, kuna mees pidi tööle minema, mistõttu ta otsustas koju sõita, et lapsega olla. Koju ta ei jõudnud, kuna politsei pidas ta kinni. Kinnipidamise põhjust ta ei tea, kuid vist peeti kinni sellepärast, et ta oli joobes. Ta puhus aparaati ja siis pakkusid politseinikud talle võimaluse minna vereprooviekspertiisi. Ta ei tea, kui palju oli puhumise tulemus. Tõenduslikku alkomeetrisse keeldus ta puhumast, sest tundis hirmu. Kartis, et ta peetakse kinni ja ta ei saa lapse juurde minna ja laps võib üksi koju jääda. Ta mäletab halvasti, kuid arvab, et talle selgitati, et kui ta tõenduslikku alkomeetrisse ei puhu, siis viiakse ta meditsiiniasutusse vereproovi teostamiseks. Ta ei võtnud taksot, kuna tal ei olnud raha kaasas ja sõbrannal oli raha vaid kaardi peal. Ta mõtles, et kuna vahemaa on väike, siis jõuab rahulikult kohale. Tunnistaja I.S. ütluste kohaselt on ta N.H-ga kokku puutunud seoses väljakutsega 17.11.
  2. a. Tuli teade, et Tartu linnas, Nõlvaku tn Prisma juures alustas sõitu sinist värvi Mercedes-Benz numbrimärgiga XXXX ja juht võib olla joobes. Väljakutse tuli kella 22.59 ajal ja kohal olid nad kella 23.04 ajal, seega suhteliselt kiiresti. Nad nägid sõidukit liikumas Mõisavahe ja Kalda tee ristmikul ja andis peatumismärguande sinise-punase vilkuriga. Juht peatus ja nad läksid koos paarimehega juhi ukse juurde. Juhi, kelleks osutus N.H , tuvastasid dokumendi järgi. Siis, kui juht akna lahti tegi, oli juba alkoholi lõhna tunda. Nad kontrollisid seda ja tulemus oli positiivne ehk 0,74 mg/l kohta. Pärast indikaatorvahendi kasutamist pakkusid nad juhile võimalust puhuda tõenduslikku alkomeetrisse. Sellega oli juht alguses nõus, kuid kui ta hakkas andmeid alkomeetrisse sisestama, juht keeldus. Nad viisid juhi vereproovi andmiseks psühhiaatriakliinikusse. Pärast kinnipidamist ja kuni psühhiaatriakliinikumi jõudmiseni ei olnud juhil võimalik alkoholi tarvitada. Indikaatorvahendi tulemus ei oma tähtsust, tähtsust omab tõendusliku alkomeetri 3

(7)näit ja vereanalüüsi tulemus. Ta ei tea, kui täpne indikaatorvahend on. See on neil ainult selleks, et tuvastada, kas inimene on joobes. Kohtu hinnangul on eeltoodud ütlustega ja 17.11.2014. a patrullilehele märgitu ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega tõendatud, et N.H juhtis süüdistuses nimetatud ajal ja kohas mootorsõidukit Mercedes-Benz registreerimismärgiga XXXX. Vahetult pärast sõiduki peatamist kontrolliti N.H joobe esinemist indikaatorvahendiga, mille näit oli positiivne. Tõenduslikku alkomeetrisse puhumisest N.H keeldus, mistõttu toimetati ta joobeseisundi tuvastamiseks SA TÜK Psühhiaatriakliinikusse. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja kohaselt tuvastas ekspert N.H-lt võetud vereproovist etanooli 2,28 ± 0,07 mg/g kohta, mis teeb lõplikuks tulemuseks 2,21 mg/g kohta. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Eeltoodu alusel tegi kohus kindlaks, et N.H pani süüdistuses märgitud ajal ja kohas toime

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo, kuivõrd tema ühes grammis veres oli alkoholi enam kui 1,50 milligrammi. Subjektiivsest küljest pani N.H

§ 424sätestatud kuriteo toime tahtlikult.

Ütluste kohaselt oli ta alkoholi tarvitanud, joonud alguses ginni ja pärast teisi jooke. Ta sai aru, et ta peeti kinni, kuna ta oli joobes. Ta otsustas koju sõita ja mõtles, et jõuab rahulikult koju, kuna vahemaa on väike. Eeltoodut ja süüdistataval esinenud joovet arvestades tuleb järeldada, et N.H teadis sõidukit juhtima asudes, et ta on alkoholijoobes, kuid lootis sellest hoolimata koju jõuda, s.t, et ta pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kaitsja märkis, et joobeseisundi tuvastamise saatekiri ei ole kohtukõlbulik tõend, kuivõrd ei ole vormistatud ekspertiisiakti vormi järgides. Lisaks ei ole kaitsja hinnangul kahtlusteta tõendatud, et N.H oli sõiduki peatamisele eelnevalt, s.t sõitmise ajal kriminaalvastutust ettenägevas alkoholijoobes. Nimelt peeti ta kinni kell 22.03, indikaatorvahendit kasutati kell 22.10, see ei näidanud kriminaalvastutuse võtmise aluseks olevat joovet- näit oli 0,74 mg/l kohta. Vereproov võeti kell 23.00, see näitas veres etanooli 2,28 ± 0,07 mg/g kohta. Tund aega hiljem võetud vereproov ei lükka ümber kahtlust, et tund varem ei olnud N.H kriminaalkorras karistatavas joobes. Riigikohus on varasemas praktikas korduvalt märkinud, et indikaatorvahendiks nimetatakse selliseid alkomeetreid, mis ei ole taadeldud ja mille näidu alusel väljahingatava õhu alkoholikonsentratsiooni tõendada ei või1. Isegi juhul, kui indikaatorvahend näitab tulemust numbrilisel kujul, saab selle alusel tõendada vaid seda, kas isiku väljahingatavas õhus oli alkoholi, mitte aga selle kontsentratsiooni2. Juht on võimalik lugeda alkoholijoobes olevaks üksnes tingimusel, et tema väljahingatavas õhus või veres on teatud kogus alkoholi3. Selle koosseisuelemendi (alkoholisisaldus) tuvastamine on võimalik tõendusliku alkomeetri või vereproovi uuringu abil4. 1 Riigikohtu 24.04.2006. a lahend nr 3-1-1-15-06, 26.11.2009. a lahend nr 3-1-1-98-09; 2 Riigikohtu 24.04.2006. a lahend nr 3-1-1-15-06; 3 4 Riigikohtu 27.10.2009. a lahend nr 3-1-1-95-09; Riigikohtu 04.01.2010. a lahend nr 3-1-1-112-09; 4

(7)Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul põhjendatud võtta aluseks indikaatorvahendi näitu 0,74 mg/l kohta ja teha selle alusel järeldusi N.H esinenud alkoholijoobe kohta. See tähendab, kas ta oli kriminaal- või väärteokaristust ettenägevas joobes. Antud asjas on olemas saatekiri joobeseisundi tuvastamise kohta, kust nähtub, et 17.11.
  1. a kell 23.00 võeti N.H-lt ekspertiisiasutuses vereproov ning ekspert A. Moori jõudis järeldusele, et veres on etanooli 2,28 ± 0,07 mg/g kohta. See tähendab, et vähem kui tund aega pärast süüdistatava kinnipidamist võetud vereproovist leiti etanooli enam kui 1,50 mg/g kohta. Kuivõrd metabolismi tulemusel langeb alkoholikonsentratsioon veres keskmiselt 0,1 promilli tunnis5, ei ole kahtlust, et N.H juhtis süüdistuses märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit alkoholijoobes. Kohus ei nõustu kaitsjaga, et joobeseisundi tuvastamise saatekiri ei ole kohtukõlbulik tõend. Korrakaitseseaduse (KorS) § 38 lg 1 kohaselt kontrollib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres vereproovi uuringuga. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt, kui isik keeldub väljahingatavas õhus alkoholi sisaldumise kontrollimisest indikaatorvahendiga, selgitatakse talle, et keeldumise korral tuvastatakse alkoholjoove kohustuslikus korras tõendusliku alkomeetri või vereproovi uuringuga. Kui isik keeldub alkoholijoobe tuvastamisest tõendusliku alkomeetriga, selgitatakse talle, et keeldumise korral tuvastatakse alkoholijoove vereproovi uuringuga. Käesoleval juhul keeldus N.H tõendusliku alkomeetriga joobe kontrollimisest, mistõttu tuli joove tuvastada vereproovi uuringuga. KorS § 40 lg 1 kohaselt kohustub riiklik ekspertiisiasutus korrakaitseorgani nõudmisel võtma vereproovi. Vereproovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu tegemise ja nende toimingute tasustamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega (KorS § 40 lg 5). Vastava Vabariigi Valitsuse määruse lisa näeb selle vormina ette joobeseisundi tuvastamise saatekirja. Antud saatekiri on vormistuselt identne sellele, mida on käesolevas asjas joobeseisundi tuvastamise tulemuse fikseerimisel kasutatud
  2. Antud vormile viitab ka Eesti Kohtuekspertiisi Instituut oma elektroonilisel kodulehel, märkides, et joobeseisundi tuvastamise kord on reguleeritud korrakaitseseaduses ja sellega seonduvates määrustes ning sealjuures on oluline Vabariigi Valitsuse 19.06.
  3. a määrus nr 887 . Antud määruse kohaselt tuleb saadud tulemused fikseerida joobeseisundi tuvastamise saatekirjas
  4. Vaadates kriminaalasja toimikus olevat saatekirja, on sellelt tuvastatav ka uuringu läbiviimisel kasutatud metoodika number 4.1 („Etanooli kvantitatiivne määramine verest ja uriinist gaasikromatograafilise meetodiga“)
  5. Eeltoodu alusel tegi kohus kindlaks, et N.H alkoholijoobe tuvastamine on toimunud kooskõlas kehtivates õigusaktides sätestatud regulatsiooniga. Ekspert on etanoolisisalduse määramisel kasutanud kehtivat ja akrediteeritud metoodikat ning saadud tulemus on nõuetekohaselt fikseeritud selleks ettenähtud vormis, s.t joobeseisundi tuvastamise 5 Alkoholijoove. Arvutivõrgus: https://www.kliinik.ee/haiguste_abc/alkoholijoove/id-
  6. 6 KorS § 40 lg 5 alusel ettenähtud vorm: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1260/6201/4004/VV_19062014_88m- 1_u.pdf# 7 Joobe tuvastamine. Arvutivõrgus: http://www.ekei.ee/et/ekspertiisid-ja-uuringud/joobe-tuvastamine 8 Arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1260/6201/4004/VV_19062014_88m-1_u.pdf# 9 Eesti Akrediteerimiskeskus. Arvutivõrgus: http://www.eak.ee/dokumendid/pdf/kasitlusala/L127.pdf 5
(7)saatekirjas. Kaitsja viide KorS § 40 lg 7 on asjakohatu, kuivõrd alkoholijoobe tuvastamise korda vereproovi uuringuga reguleerib KorS § 40 lg 5 ja 41 lg 15. IV Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdlase süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus.

§ 45

lg 1 kohaselt on kuriteo eest mõistetava vangistuse alammäär kolmkümmend päeva vangistust. Kohus ei ole tuvastanud, et N.H puhul esineks karistust raskendavaid asjaolusid. Kohtuistungil avaldas süüdistatav kahetsust ning kinnitas, et selline asi enam ei kordu. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on N.H (endise nimega Liina Politanova) nii väärteo- kui ka kriminaalkorras karistamata isik. Käesolevas asjas juhtis ta alkoholijoobes sõidukit õhtusel ajal, kui tunnistaja ütlustest nähtuvalt ei olnud tihe liiklus. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka süüdistatava poolt avaldatud asjaoludega: tema on käesoleval ajal temast endast, mehest ja väiksest lapsest moodustuvas perekonnas ainuke töötav isik. Samas ootab ta teist last. Tema sissetulek on XXX eurot kuus, kulud XXX eurot. Kinnisvara tal ei ole, on ainult auto. Elamispinda üüritakse. Eeltoodut arvestades ei ole põhjendatud karistuseks mõista rahalist karistust. Isegi, kui süüdistatav oleks võimeline rahalise karistuse tähtaegselt ära tasuma, raskendaks selleks rahaliste vahendite leidmine oluliselt süüdistatava ja tema perekonna toimetulekut. Seega tuleb antud olukorras kohaldada karistusena vangistust. Esinevate asjaolude valguses, arvestades süüdistatava isikut ja tema süü suurust on põhjendatud karistada N.H

§ 424

järgi 4 kuu pikkuse vangistusega ja

§ 73alusel karistusest tingimisi vabastada.

Vangistuse reaalne täitmisele pööramine või ka osaline täitmisele pööramine ei ole karistuse eesmärkide täitmiseks käesoleval juhul vajalik, ega ka põhjendatud ning süüdistatavale tuleb anda võimalus edasise õiguskuulekuse näitamiseks katseajal. Katseaeg tuleb määrata seaduses ettenähtud minimaalmääras, s.o 1 aastaks. Lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik.10 Sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna.11 Seega tuleks lisakaristuse kohaldamisel arvestada konkreetse isiku ohtlikkust tulevikus ja kaaluda, kas esineb oht, et ta võib panna toime uusi samalaadseid rikkumisi. Lisakaristuse läbi mõjutatakse konkreetset isikut tulevikus sarnasest käitumisest hoiduma, distsiplineeritakse teda. Samuti kannab lisakaristus isikust lähtuva ohu elimineerimise eesmärki. Lisakaristuse kohaldamisel tuleb lähtuda nii isikust kui ka süüst, arvestades, et mõistetav karistus ei tohi ületada süü suurust. 10 11 Riigikohtu 13.12.2013. a otsus nr 3-1-1-122-13; Riigikohtu 18.06.2015. a otsus nr 3-1-1-59-15. 6

(7)Kohus ei ole tuvastanud ühtegi asjaolu, mis lisakaristuse kohaldamist välistaks või muudaks selle kohaldamise lisakaristuse mõju ja eesmärki arvestades ebaproportsionaalseks. N.H tarvitas alkoholi ja oli otsustanud sõbranna juurde ööseks jääda, mis ei osutunud mehe tööle minemise vajaduse tõttu aga võimalikuks. N.H on kahetsenud ja kinnitanud, et edaspidi midagi sarnast ei juhtu. Istungil selgunud asjaolude valguses võib teha järelduse, et mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine ei ole N.H-le iseloomulik käitumismuster, pigem on alust arvata, et tegemist oli ühekordse juhtumiga. Samuti võib eeldada, et rikkumisele järgnev menetlus on kandnud endas õiguskuulekusele suunavat mõju, pannud tegema õigeid järeldusi. Hoolimata sellest peab kohus vajalikuks lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamist. Lisakaristus on vajalik seniste positiivsete järelduste kinnistamiseks. Kohus arvestab lisakaristuse mõistmisel ka süüdistatava süü suurust ning toimepandu võimalikku ohtlikkust.

§ 50

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus kuriteo korral kohaldada lisakaristusena juhtimise õiguse äravõtmist kuni kolmeks aastaks. N.H-lt tuleb mootorsõiduki juhtimisõigus ära võtta oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra. Kuivõrd süüdistatava puhul on tegemist isikuga, kelle puhul on sarnaste rikkumiste toimepanemise tõenäosus tulevikus pigem väike, tuleb juhtimisõigus ära võtta 3 kuuks. LS § 127 alusel tuleb juhiluba loovutada Maanteeametile (ARK) viie tööpäeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. V Tsiviilhagi ja asitõendite suhtes tarvitusele võetavad meetmed Tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendeid ei ole. Menetluskulud Välja mõista süüdistatavalt riigi kasuks järgmised menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 585 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisitasu 14 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest on 72+24+480 eurot. Seega menetluskulu kokku 1175. - eurot. Kohus paneb menetluskulud N.H kanda KrMS § 180 lg 3 alusel 600.- euro ulatuses vabatahtliku tasumise tähtajaga 1 (üks) aasta otsuse jõustumisele järgnevast kuust. Madis Kägu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.