4-20-73/17

Väärteoasi nr. 4-20-73 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuaril 2020.a. Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-20-73 Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Sekretär Julia Senkevitš Tõlk Ingrid Oja Väärteoasi K.S väärteoasi LS§ 201 lg 1;§ 217 järgi Menetlusalune isik K.S,, sünniaeg 20.01.1990, xxx kodanik, elukoht: xxx. Kohtuvälise menetleja esindaja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusväärtegude grupi esindaja Jaak Paju. Kaitsja Natalja Lausmaa RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada K.S väärteoasjas nr. 2302,20,000227 LS§ 201 lg 1;§ 2172;§ 223 lg 1 järgi ja mõista KarS§ 63 lg 1 alusel karistuseks arest 25 päeva. 2 ;§ 223 lg 1 Aresti kandmise kohaks on Põhja prefektuuri kinnipidamiskeskus, aadressil Harjumaa, Rae vald, Soodevahe küla, Linnaaru tee 5/1 ja karistuse kandmise alguseks lugeda 06.01.2020.a. kell 11:
2. Konfiskeerida ning tagastada kohtuvälisele menetlejale omanikule tagastamiseks Läti Vabariigis väljastatud J. T. sünd. xxx isikustatud kaart nr xxx. KrMS § 173, § 175 alusel välja mõista K.S-ilt riigituludesse määratud kaitsja tasu 73.20 eurot. Menetluskulusid on K.S võimalik vabatahtlikult tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, väärteoasja number, menetluskulud“. KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo menetluse kulude tasumiseks vajalike andmete, sh viitenumbritega K.S-ile kohtuotsusest eraldi tema poolt avaldatud e-posti või elukoha aadressile. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning K.S tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, s.o. 30.01.2020.a. Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse patrullitalituse liiklusgrupi välijuht T. K. poolt on 06.01.2020 koostatud väärteoprotokoll nr: 20200106377801 selle kohta, et K.S 06.01.2020 11:08 asukohaga xxx juures enne manöövri alustamist ei veendunud selle ohutuses ning tagurdas otsa tänavavalgustuspostile, millega põhjustas varalise kahju Harku vallale, mis on fikseeritud sündmuskoha vaatlusprotokollis ja fototabelis. 06.01.2020 kell 11:40 xxx km-l juhtis suunaga Harku poole mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Kasutas sõidumeerikus teise isiku juhikaarti. Kontrollimise hetkel oli juhikaardi nr1 salvestussahtlis Läti Vabariigis väljastatud J. T. sünd. xxx isikustatud kaart nr xxx Oma sellise tegevusega pani K.S toime LS§ 201 lg 2; § 217 kvalifitseeritavad väärteod. 2 ;§ 223 lg 1 järgi Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et K.S tuleb süüdi tunnistada kõigis kolmes väärteos, s.o juhtimisõiguseta sõitmine, vale sõidukaardi kasutamine, kui ka liiklusõnnetuse põhjustamine. Menetleja leiab, et teod on ta toime pannud ühtse jätkuva teona ning lähtudes KarS § 63 palub isik süüdi tunnistada ja karistada teda arestida 25päeva. Lisaks sellele palub sõidukaart konfiskeerida ja peale otsuse jõustumist tagastada kohtuvälisele menetlejale, et kohtuväline menetleja saaks tagastada selle omanikule. K.S kaitsja asus seisukohale, et lähtuvalt oma kaitselause seisukohast, saab K.S-i süüdi tunnistada selles, et ta kasutas võõrast sõidukaarti, aga mis puudutab juhilubadeta sõitmisesse, siis leiab kaitsja, et K.S-i väite kohaselt on need juhiload olemas ning seda tuleks kohtul arvestada ning ei ole tõendatud juhilubadeta sõitmine. Mis puudutab võõra sõidukaarti kasutamist, siis palub kaitsja karistada teda rahatrahviga. K.S ise ennast õigusrikkumistes süüdi osaliselt. Ta selgitas, et avarii osas kutsus ta ise liikluspolitsei ja helistas kindlustusse. Pealegi ei olnud tegemist avariiga, seal oli naisterahvas ja ta küsis kuidas sõita laadimis koha aadressini. Naisterahvas ütles edasi sõita, ta ei saanud otse lõpuni sõita, kuna seal oli tupik ning tagurdas kitsal tänaval, mille tulemusel ainult natukene läks vastu tänavavalgustuspostile, isegi mõlki ei olnud järelhaagisel. Post tuli ise maast välja ja ta ei olnud väändunud. Seega ta ei eita tänavavalgustuspostile vastu sõitmist. Ülejäänud osas selgitas K.S , et vaatamata tema kehvale tervisele, sundis teda sõitma võõra autoga tema ülemus ning seetõttu peaks hoopis ülemus vastutama. Tal on ametlikult Venemaa juhiload. Politsei ei saanud kontrollida, kuna nad ei saanud helistada Venemaale. Ta on Venemaa kodanik, tal on olemas Läti elamisluba ning ta ei saa aru, miks ta ei võiks kasutada Venemaa juhilube. Load asuvad Riias ja kaasas ei olnud lube seetõttu, et need jäid Riiga teise autosse. Varem ei ole karistatud. Eestis jah, kuid mitte lubade vaid muu eest. Teistes Euroopa riikides ei ole karistatud. Saksamaal kontrolliti, kõik oli korras. Lätis ei ole karistatud. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis leiab, et isiku süü on väärteos tõendamist leidnud järgnevate materjalidega: Sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabelitega, milles vaadeldud kahjustatud tänavavalgustusposti; Tunnistaja S. R. ülekuulamise protokolliga 06.01.2020, kus tunnistaja selgitab. Et olles 06.01.2020 tööl koos piirkonnapolitseinik O. G., peatasid nad kell 11.40 ajal Harku vallas Harku suunas liikunud veoauto koos poolhaagisega, mis kandis Lävi Vabariigi registreerimis numbrimärki. Dokumentide kontrollimisel osutus juhiks K.S , Läti Vabariigi kodanik, kellel ei olnud esitada juhtimisõigust tõendavat dokumenti ning kes andmebaasi kontrollides oli varasemalt juhtimiselt kõrvaldatud. Samuti kasutas ta sõidumeerikut teise isiku kaardiga.; K.S kinnipidamise protokolliga Asitõendi vaatlusprotokolliga, milles vaadeldud J. T. sünd. xxx isikustatud kaarti nr xxx; sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus menetlusaluse isiku K.S ülekuulamise protokolliga 06.01.
3. K.S-i enda ütlused loeb kohus ennast õigustavaks. Kohtu hinnangul puudub K.S igasugune arusaam õiguskuulekast käitumisest ning tema enda ütlused olid täis vasturääkivusi. Kui esiti väitis isik, et enda teada on tal täielik õigus Euroopa riikides juhtida sõidukit VF lubadega, siis mõne aja pärast ta siiski möönis, et ka Läti Vabariigis on tal sõidueksam sooritatud ja tal on olemas B, C ja E kategooria juhiluba ning dokument eksami sooritamise kohta on Lätis ja sealses infobaasis on olemas selle kohta tõend. Nimetatud väited on aga ümber lükatud kohtuvälise menetleja poolt esitatud tõenditega, millest nähtub, et menetleja on teinud päringud Euroopa riikidesse. Rootsist on saadud vastuseks, et K.S on seal karistus joobes juhtimise ja lubadeta sõiduki juhtimise eest. Norra on vastanud, et isikut on seal karistatud töö ja puhkeaja nõude rikkumisest, juhilubadeta sõiduki juhtimise eest, liiklusmärgi nõude rikkumise eest ja mitte peatumise eest. Isikul on maksmata rahatrahv 20 000NOK. Norra politsei esitas karistusregistri väljavõtte. Lätist on tulnud vastus, mille kohaselt Läti politsei teatab, et K.S ei ole Läti juhilube kunagi olnud, korduvalt on karistatud juhilubadeta juhtimise eest. Tal on tasumata trahve kogusummas 3565 eurot ja ajani, mil ta ei ole trahve tasunud, on tal keelatud lube omandada. Samuti on teda karistatud Poolas, joobes sõiduki juhtimise eest. Samuti on kohtule esitatud juhtimiselt kõrvaldamise otsus 06.08.2019 ja 07.08.2019 ja Tartu Maakohtu otsus, kus teda on süüdi mõistetud sarnaste rikkumiste eest, ning kus ta enda õigustuseks on andnud sarnaseid ütlusi, mida ta andis käesolevas asjas. Seega ei ole eeltoodust tulenevalt kuidagi võimalik lugeda K.S-i ütlusi usaldusväärseks ning kohus järeldab, et isik pigem ignoreerib järjepidevalt õigusruumis kehtivaid norme, mis omakorda muudab K.S-i poolt toimepandud rikkumised eriti ohtlikuks. Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. K.S ’ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtuda õiguskorra kaitsmise huvidest, samuti võimalust mõjutada K.S-i edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Karistusregistrist nähtuvalt on tal Eesti Vabariigis 1 kehtiv väärteokaristus, kuid nimetatu ei vähenda tema süüd mingilgi määral, kuivõrd on tõendatud, et K.S ei ela alaliselt Eestis ning tema õigusrikkumiste register üle Euroopa on muljetavaldav. Kohus märgib, et K.S-i poolt toimepandud väärtegu, mis puudutab ilma juhtimisõiguseta juhtimist on muutunud järjepidevaks ning see on kohtu hinnangul ohtlik nii juhile endale, kui ka kaasliiklejatele. Kui ilma juhtimisõiguseta inimene teeb roolis vea, siis võivad tagajärjed olla traagilised. Mainimata ei saa ju siinkohal ka jätta, et ilma juhtimisõiguseta põhjustas K.S-i ka avarii ja oli ainult õnneliku juhuse tõttu osutus „kannatanuks“ vaid materiaalne ese. Kohus peab taolisi väärtegusid ühiskonnale eriti ohtlikuks lisaks üldteada asjaolule, et iIlma juhtimisõiguseta isik liikluses on ohtlik nii endale kui ka teistele kaasliiklejatele. Kohtu hinnangul teeb ohtlikumaks käesoleval juhul asjaolu, et K.S juhib sõidukeid (raskeveokeid) ilma juhtimisõigust omamata mööda Euroopat, pannes järjepidevalt toime süütegusid seega üle Euroopa. Eeltoodu alusel leiab kohus, et on põhjendatud karistada K.S-i arestiga. Kuivõrd menetlusalusel isikul on tasumata rahatrahvid ja ka üldkasuliku töö kohaldamine ei tule kõne alla, kuna isik on Läti Vabariigi kodanik ja tal puudub Eestis elukoht ning on täiesti prognoositav, et sellistel tingimustel ta karistust täitma ei hakka. Võttes arvesse K.S-i pidevat eneseõigustust järeldab kohus, et K.S pole eelmisest rikkumisest endale järeldusi teinud, jätkates uute väärtegude toimepanemisega ning seetõttu on õigustatud tema karistamine arestiga sanktsiooni keskmisest rangemas määras. Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48; LS§ 201 lg 1;§ 2172;§ 223 lg 1; Väärteomenetluse seadustiku §§ 111-113 sätetest. Piret Liivo kohtunik