lg 3 järgi Menetlusalune isik K.U isikukood XXX, elukoht xxx, xxx, emakeel – xxx keel, töökoht xxx Kohtuväline menetleja Kohtuistungil osalenud isikud Kohtuistungi aeg RESOLUTSIOON Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuur, asukoht Rahu 38, Jõhvi Menetlusalune isik K.U PPA Ida prefektuuri esindaja Meelis Kaev 30.09.2019 Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 107 lg 1 p-st 1 ja §-dest 108-111 kohtunik otsustas: Tunnistada K.U süüdi 30.09.2019.a mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest mitte vähem kui 57 km/h, s.o
Karistuse alguseks lugeda 30.09.2019 kell 04.15.
lisakaristusena ära Juhtimisõiguse äravõtmine hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest.
alusel on K.U kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Määrus saata K.U-le ning PPA Ida prefektuurile ja Maanteeametile. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule Jõhvi kohtumaja kaudu 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata soovist kasutada apellatsiooniõigust, vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus maakohtu kantseleis kättesaadav alates
Kohtuväline menetleja kvalifitseeris K.U teo
Kohus avaldas järgmised tõendid: Kiirusmõõturi kasutamise protokoll (lk 5), millest tuleneb, et sõiduki xxx reg/nr xxx liikumiskiiruse mõõtmist teostati 30.09.2019 kell 04.14 Ida-Virumaal Toila vallas, TallinnNarva mnt 150 km-l. Sõiduk liikus Narva suunas. Kasutati liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadet Stalker DSR 2X nr DP021146, antennid KR021389 ja KC068289, tabloo DI
lg 3 sätestab: Mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41–60 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 227 lg 5 p 2 näeb ette, et juhul, kui mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine on 41-60 kilomeetrit tunnis, võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kuue kuuni.
§-ga 227 kaitstakse liiklusohutust. Koosseisutüübilt on tegemist spetsiifilise teokirjeldusega, erilise isikutunnusega ja blanketse väärteokoosseisuga. Käesoleval juhul tuvastati, et K.U juhtis 30.09.2019 mootorsõidukit Ida-Virumaal Toila vallas, Tallinn-Narva mnt 150 km-l kiirusega mitte vähem kui 147 km/h. Tallinn-Narva maantee antud teelõigul on lubatud sõidukiirus 90 km/h. K.U ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 57 km/h. Eelmärgitud sätetest tulenevalt saab järeldada, et K.U juhtis mootorsõidukit lubatud suurima sõidukiiruse ületamisega, ning sõiduki lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 km/h vastavalt
Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud
3 K.U pani toime kvalifitseeritud
S § 16 lg 3 kohaselt, mille järgi isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. K.U oli teadlik rikkumisest (oli teadlik, et ei sõidab teelõigul, kus on suurim lubatud sõidukiirus 90 km/h) ning tahtlikult eiras
sätteid. Seega on menetlusalune isik oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et K.U pani talle inkrimineeritava väärteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. KARISTUS KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Karistuse mõistmisel realiseeruvad mõistetaval karistuse liigis ja määras nii üld- kui ka eripreventiivsed eesmärgid. Karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. (RKKK 3-1-1-14-07) Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest.
lg 4 järgi süüteo toimepanemise eest näeb Liiklusseadus ette karistusena rahatrahv kuni kolmsada trahviühikut, või arest või sõiduki juhtimise äravõtmine kuni kahekümne nelja kuuni. Arvestades süüdlase tegude iseloomu, tehiolusid ja raskust (isik ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 57 km/h pimedal ajal, millal nähtavus on oluliselt halvem kui päevasel ajal, ta asetas ohtu nii enda, kui ka teisi liiklejaid, ning ka tema autos viibinud kaks isikut), ning menetlusaluse isikut (varem korduvalt karistatud
rikkumise eest), leiab kohus, et rahalise karistuse või ainuüksi juhtimisõiguse äravõtmise määramine ei ole tulemuslik. Tegemist on tahtliku ja teadliku teoga ning kiiruse ületamine oli sihikindel ja kavatsetud käitumine. Menetlusalune isik, kes on juhtimisõiguse saanud isikuna teadlik
nõuetest, täitis tegu toime pannes teadlikult väärteokoosseisu tunnused. Süüdistatava karistusandmetest saab aga järeldada, et
rikkumise osas on K.U ka juba kogemus olemas. Tal on 11 kehtivat väärteokaristust, sh. 4 kiiruse ületamise eest ning 4 kiiruse ületamised muudkui kasvavad. Teda on varasemalt karistatud LS § 227 lg 1 ja 2 järgi, nüüd pani ta aga toime raskema - LS § 227 lg 3 rikkumise. K.U on karistatud nii rahatrahviga (trahvid tasumata) kui ka üldkasuliku tööga. Vaatamata karistustele pani ta toime uue veel raskema süüteo. Kohus leiab, et need karistamise viisid pole isikule vajalikul määral mõjunud ning ei pea mõistlikuks mõista K.U-le rahatrahvi, mida ta ei tasu, kuna see ei hoia teda uute süütegude toimepanemisest. Vaatamata sellele, et K.U ei taotlenud kohtuistungi asendada arrest üldkasuliku tööga, leiab kohus, et aresti asendamine ÜKT-ga ei mõjuta isikut, et ta edaspidi ei pane toime uusi rikkumisi, sest K.U-le on juba varem määratud üldkasulikku tööd sõidukiiruse ületamise eest, kuid ta jälle pani toime samalaadse väärteo. K.U pani toime väärteo otsese tahtlusega, seades ohtu nii enda kui ka teiste isikute elu ja tervise, kuna peale tema viibis sõiduautos veel kaks isikut. Kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad. Konkreetse süüdlase puhul on tõendamist leidnud fakt, et rahatrahvi ja ÜKT-d määramine ei ole olnud tulemuslik ehk isik ei ole rahatrahvi ega üldkasuliku töö tegemise suhtes olnud karistustundlik. Seetõttu on asjas olnud õigustatud rakendada karistuse valikul teise karistuse liigi – arest sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas määras. Inkrimineeritava teo eest võib kohus
lg 5 p 2 alusel kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuni kuue kuuni, ning kohus peab lisakaristuse määramist vajalikuks. Kohu hinnangul pole aresti mõistmine piisav, et mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma väärtegude toimepanemisest. Valitud karistuses kajastuvad õigesti toimepanija süü suurus, s.h. rikkumise suurus, varasemate rikkumiste arvestamine ja eripreventiivsed eesmärgid vajalikul määral. Kohus, võttes arvesse eeltoodut, on seisukohal, et arest 7 päeva ning lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks on piisav motiveerima menetlusalust isikut edaspidi hoiduma õigusrikkumisest ning määratud karistus arvestab õiguskorra kaitsmise huvisid. Juhtimisõiguse äravõtmine on põhjendatud eelkõige seetõttu, et isikut on juba varem korduvalt karistatud kiiruse ületamise eest rahatrahvidega, mis ei ole tasutud ning pole kuidagi mõjutanud tema liikluskäitumist. Ta jätkab liiklussüütegude toimepanemist. Teda ei takista isegi see asjaolu, et ta õpib vaoautojuhiks.. Seega pole varasemad rahalised karistused talle vajalikul määral mõjunud ning seega on antud juhul põhjendatud juhtimisõiguse äravõtmine LS § 227 lg 5 p-s 3 sätestatud minimaalse määra lähedases määras - 4 kuuks. ( Larissa Prokopenko Kohtunik ) 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.