Obsah (7)

§ 424§ 121§ 64§ 68§ 74§ 65§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. jaanuar 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-12445 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vai

§ 424

järgi ja mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust ning

§ 121

järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 3 aastat vangistust, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja mõisteti lõplikult ärakandmisele 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust.

§ 74

lg 5, § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 04.05.2009 kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse võrra (4 kuud) ning mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 13.01.2012 ja lõpp 11.05.

2. Viru Maakohtu 04.12.2012 määrusega jäeti H.R vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata.
3. Ringkonnakohus tegi 07.01.2013 määruse, mille kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses ning määruskaebemenetluse pooltel on õigus esitada oma seisukohti määruskaebuse osas kuni 14.01.
4. Esimese astme kohtu määruse sisu
5. Maakohus tõi välja, et H.R-i on kriminaalkorras karistatud 13 korral, ta viibib vangistuses neljandat korda ning tema kuritegude dünaamika ei ole muutunud. Teda on 4 korral kriminaalhooldusele määratud, kuid ta jätkas katseajal uute kuritegude toimepanemist, mistõttu ka viimases kohtuotsuses kohaldati tema suhtes

§ 65lg-t 2.

H.R-i kuritegelik käitumine on muutusteta olnud pikemat aega ning ta ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega osanud hinnata temale mitmel korral antud võimalust oma karistust vabaduses kanda. H.R-i kuritegude toimepanemist on soodustanud alkoholi kuritarvitamine, kõik viimased kuriteod on ta toime pannud alkoholijoobes. Moraalselt toetab kinnipeetavat abikaasa ning tal on alaealised lapsed ja ema, kuid nad olid olemas enne nende kuritegude toimepanemist, mille eest kinnipeetav karistust kannab, suutmata panna teda oma väärtushinnanguid ümber hindama ja seaduskuulekalt käituma. Eeltoodu annab maakohtu hinnangul alust arvata, et ka sellel korral ei suudaks S. Sumeitšuk talle määratavat katseaega läbida nõuetekohaselt ilma uusi kuritegusid toime panemata. Maakohus märkis, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu hinnangul H.R-i suhtes selliseid asjaolusid ei esine. Maakohus tunnustas H.R-i selle eest, et talle ei ole vangistuse ajal distsiplinaarkaristusi määratud. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

1. H.R-i kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja H.R-i vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega tähtajaga 12 kuud. 5.
2. Kaitsja leiab, et maakohtu määrus on põhjendamatu. Määruskaebuse kohaselt puuduvad H.R vanglas kehtivad distsiplinaarkaristused. Seega on karistuse kandmine teda otseselt mõjutanud ja muutnud. Isiku paranemist näitab ka asjaolu, et ta soovis vanglas töötada jäätmekäitlejana. Vabanedes on talle garanteeritud töökoht OÜ-s XXX. Enese käitumise parandamiseks võttis H.R vanglas osa sotsiaalprogrammist -2- Eluviisitreening, kus õpetati vabanema alkoholi liigtarvitamisest. Määruskaebuse kohaselt on H.R otsustanud lõpetada alkoholi tarbimise, kuna on mõistnud, et kuritegude toimepanemine on olnud põhjustatud alkoholi tarvitamise tõttu. Kaitsja hinnangul ei saa talle ette heita karistatust kui sellist, kuna tema käitumine vanglas on näidanud, et ta on teinud positiivsed järeldused jätkamaks edasist elu seaduskuulekalt. H.R-i elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele – ta asuks elama abikaasa ja laste juurde. Seega on tal olemas toetav sotsiaalne võrgustik abikaasa, laste ja töökaaslaste näol. Kaitsja leiab, et lähtudes positiivsetest muutustest vanglas on H.R motiveeritud läbima katseaega positiivselt, tema suhtes saab kohaldada käitumiskontrollinõudeid ja kriminaalhooldaja saab katseajal suunata tema edaspidist seaduskuulekat käitumist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
3. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et H.R-i vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on H.R-i tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud ja hinnanud

§ 76lg-s 3 sätestatud asjaolusid.

Kuna ringkonnakohtu hinnangul on maakohus oma seisukohti piisavalt motiveerinud ning ringkonnakohus maakohtu põhjendustega nõustub, ei pea kolleegium vajalikuks neid tervikuna korrata ja märgib vastuseks määruskaebusele vaid järgnevat.

1. Ringkonnakohus on seisukohal, et H.R-i kaitsja määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis annaksid aluse maakohtu määruse tühistamiseks ja H.R-i tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebuses väljatoodud positiivsed asjaolud nagu hea käitumine ja enda käitumise muutmisega tegelemine karistuse kandmise ajal ning vabanemisel eesootavad toetavad tingimused H.R-i ennetähtaegseks vabastamiseks piisavad, kuna tema eelnev elukäik on näidanud, et nimetatud asjaolud ega ka H.R-i suhtes varasemalt mõistetud karistused tema käitumist tõenäoliselt ei mõjutaks.
2. H.R on alates
3. aastast pannud järjepidevalt toime erinevaid kuritegusid: peamiselt vargusi, aga muuhulgas ka joobes juhtimisi ja kehalisi väärkohtlemisi. Ringkonnakohus leiab, et H.R-i korduv, s.o koguni 14 korral kriminaalkorras karistatus, katseajal uute kuritegude toimepanemine ja alkoholi kuritarvitamisest tulenevad riskid õigusvastase käitumise kordumiseks ei võimalda teda ennetähtaegselt vabastada, kuna viitavad sellele, et tema poolt uute kuritegude toimepanemise risk on väga kõrge. Ringkonnakohus ei nõustu seetõttu määruskaebuses esitatud seisukohaga, et H.R vanglas distsiplinaarkaristuste puudumine ning vabanemisel elu- ja töökoha ning toetavate lähedaste olemasolu näitavad, et süüdimõistetu suudab edaspidi õiguskuulekalt elada. Samuti ei oleks ringkonnakohtu hinnangul niivõrd kõrge varasema kuritegeliku aktiivsusega süüdimõistetu vabastamine enne karistuse ärakandmist kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega.
4. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et H.R tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Tiit Lõhmus Aarne Sarjas -3- Mati Kartau