Rahatrahv tuleb tasuda Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik Erika Treiman’i kiirmenetluse otsuses nr 2316,18,002060 märgitud Rahandusministeeriumi arvele EE 891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE 932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE 403300333416110002 Danske pangas võ arvele EE 701700017001577198 Luminor pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220151841991. Kohtuotsuse ärakiri saata D.P-le ning Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse üldsüütegude grupile. 1 4-18-2597 Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 (kolmekümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on 7 (seitse) päeva jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 (viieteistkümne) päeva möödumisel alates kassatsiooniteate esitamisest. VAIDLUSTATAVA OTSUSE SISU Kaevatava otsusega karistati D.P Liiklusseaduse ( edaspidi LS) § 227 lg 1 alusel rahatrahviga 18 trahviühiku ulatuses, s.o 72 eurot. Otsusega tehti kindlaks, et D.P 14.05.2018.a kell 23:18 ajal Kalaranna teel Lennusadama ja Oda tn vahel juhtis mootorsõidukit, kiirusega 61 km/h +/- 3 km/h. Suurim lubatud kiirus sellel teelõigul oli 40 km/h. D.P ületas lubatud sõidukiirist mitte vähem kui 18 km/h. Oma sellise tegevusega rikkus D.P LS § 50 lg 5 p 3 /Juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest/ nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 227 lg 1 /Mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 30 trahviühikut / järgi. D.P käitumises karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid menetluse käigus ei tuvastatud. Kohtuväline menetleja määras D.P-le karistuseks LS § 227 lg 1 järgi rahatrahvi 18 trahviühiku ulatuses, s.o 72 eurot. KAEBUSE SISU 15.05.2018.a esitas D.P kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik Erika Treiman’i kiirmenetluse otsusele nr 2316,18,002060 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. Kaebuse kohaselt isik tunnistas oma süüd, vabandas kohapeal. Arvas, et teda karistatakse suulise või kirjaliku hoiatusega, kuna teda pole varasemalt karistatud. Määratud trahv on väga range ning selle määramiseks põhjust ei olnud. Kaebuse kohaselt esineb tal KarS § 57 lg 1 p 5 kohaselt karistust kergendav asjaolu. 24.05.2018.a saabunud e- kirjast nähtuvalt soovib kaebaja kaebuse lahendamist kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht saabus Harju Maakohtusse 08.06.2018.a. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja selgitab, et otsuse tegemisel arvestati et isik ei oma kehtivaid karistusi ning karistust kergendavate ja raskendavate 2 4-18-2597 asjaolude puudumist. Kaebuses toodud põhjudustel puuduvad alused otsuse tühistamiseks või muutmiseks hoiatuseks. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ning otsus muutmata. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et D.P kaebus kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik Erika Treiman’i kiirmenetluse otsusele nr 2316,18,002060 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks, tuleb jätta rahuldamata ning seda järgnevatel põhjustel.
lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama
loetletud küsimused.
kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas
sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele
sätestatud alustel (p 8), kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjut usvahendeid (p 9) ning kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Kohtu hinnangul puudub käesolevas asjas vaidlus selle üle, et D.P juhtis 14.05.2018.a kell 23:18 ajal Kalaranna teel Lennusadama ja Oda tn vahel mootorsõidukit kiirusega 61 km/h +/- 3 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirist mitte vähem kui 18 km/h. .P tunnistas oma süüd nii kohtueelses menetluses kui ka kohtule esitatud kaebuses. Samuti on D.P poolt toimepandud väärtegu leidnud kinnitamist muuhulgas väärteotoimikus olev kiirusmõõturi kasutamise protokolliga , millest nähtuvalt 14.05.2018.a kella 23:18 ajal Tallinnas, Kalaranna teel Lennusadama ja Oda tn vahel on suurim lubatud sõidukiirus 40 km/h. Mootorsõiduk Opel Insignia Sports Tourer SW r/n xxxxx sõitis kiirusega 61 km/h, mida juhtis .P, kiirust mõõdeti seadmega UltraLyte 20.20 nr UX
on kohtuvälisel menetleja võimalik seaduses sätestatud juhtudel mootorsõidukiga toime pandud liiklusväärteo puhul määrata hoiatustrahvi mootorsõiduki registrijärgsele omanikule, või kui registrisse on kantud vastutav kasutaja, vastutavale kasutajale (edaspidi ), kui 1) väärteomenetluse ajendiks on automaatse liiklusjärelevalveseadmega edastatud teave liiklusnõuete rikkumise kohta, mille alusel on visuaalselt tuvastatav mootorsõiduki registreerimismärk ning rikkumise tuvastamise aeg ja koht või 2) teo avastanud järelevalvet teostaval ametnikul ei olnud võimalik kohe tuvastada mootorsõiduki juhti ning rikkumine jäädvustati fotol, filmil või muul teabesalvestisel, millelt on visuaalselt tuvastatav mootorsõiduki registreerimismärk ning rikkumise tuvastamise aeg ja koht. Hoiatustrahvi maksimaalmäär on 190 eurot. Hoiatustrahvi määrad konkreetsete väärteg ude eest kehtestatakse liiklusseaduses. Vähetähtsa liiklusväärteo puhul võib kohtuväline menetleja jätta hoiatustrahvi määramata ja piirduda mootorsõiduki eest vastutava isiku kirjaliku 4 4-18-2597 hoiatamisega, kui ta leiab, et mootorsõiduki eest vastutava isiku hoiatamine teda trahvimata on piisav. Seega hoiatusmenetluse määramine on kohtuvälise menetleja subjektiivne otsustus, tulenevalt liiklusrikkumise iseloomust. Kuna kaebaja tunnistas ja kahetses oma süüd tinglikult, õigustas oma rikkumist (ei pannud märki tähele) ning selgitas et Tallinnas ületavad kõik kiirust, leidis kohtuväline menetleja kohtu hinnangul õigustatult et hoiatamine ei oleks isiku puhul piisav. Kaebaja väide, et ta solvas oma ütlustega politseiniku (Tallinnas ületavad kõiki kiirust), on paljasõnaline ja ennastõigustav. Mis puudutab karistuse suurust, märgib kohus järgmist. LS § 227 lg 1 alusel karistatakse isikut, kui tema poolt suurima lubatud sõidukiiruse ületamine on kuni 20 kilomeetrit tunnis. .P ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 18 km/h, seega maksimaalsest ületusest jäi puudu kõigest 2 km/h. Kui .P oleks ületanud kiirust 21 -40 km/h, siis oleks olnud võimalik teda karistada juba rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.03.2017.a otsuses nr 3-1-1-617 on sedastatud, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. LS § 227 lg 1 kohaselt on võimalik isikut karistada rahatrahviga kuni 30 trahviühikut, s.o 120 eurot. Seega sanktsiooni keskmiseks määraks on 15 trahviühikut, s.o 60 eurot. Kohtuväline menetleja arvestas, et isiku teos puudusid karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, samuti arvestati eelnevate karistuste puudumist. Kaebaja poolt ülekuulamisel antud ütlused (olen süüdi, ei näinud märki, vabandan väga), ei saa lugeda karistust kergendavaks asjaoluks, kuna isik on õigustanud enda rikkumist tähelepanematusega. Samuti ei ole kaebaja avaldanud kahetsust kohtus, vaid on märkinud, et ta kohapeal tunnistas oma süüd. Seega on .P süü üle keskmise. Kaebajat on karistatud rahatrahviga 72 eurot, s.o 18 trahviühikut, mis on üle keskmise määra. Arvestades süü suurust (ületas lubatud sõidukiirust peaaegu LS § 227 lg 1 maksimaalses määras, ta ei kahetsenud, tunnistas süüd tinglikult, ei pannud märki tähele), on määratud karistus kookõlas isiku süü suurusega. Kohus arvestades rikkumise suurust, leiab et kohtuväline menetleja on määranud isikule õiglase karistuse. Kohus on seisukohal, et D.P-le mõistetud karistuse näol ei ole tegemist ebaproportsionaalse karistusega, õiguserikkumise iseloomu arvestades. Kohus leiab, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus. Kohus juhindus
Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.