Obsah (4)

§ 83§ 56§ 16§ 424

Väärteoasi nr.4-18-3931 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Otsuse teinud kohus Kohtunik Sekretär Tõlk Menetlusalune isik 30.07.2018.a. Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Julia Vernikova M

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida väär teo toimepanemise vahend: sõiduauto Chrysler 300M registreerimismärgiga XXX XXX , mis asub Rahumäe tee 6/1 Tallinn. Apellatsiooniõiguse kasutamisest tuleb teatada Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsus menetluspooltele tutvumiseks kättesaadav 17.08.2018.a Harju Maakohtus. Apellatsioon tuleb esitada Harju Maakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. K ohus juhindub VTMS § 107 lg 1 p 1, § 109-

1. ASJAOLUD 28.07.2018.a. koostati väärteoprotokoll nr 20180728370101, mille kohaselt T.G juhtis 28.07.2018.a. kell 08:36 ajal Tallinnas, Pärnu maanteel Viljandi maantee ja Järvevana tee vahel mootorsõidukit Chrysler 300M reg.nr XXX XXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. T.G oli juhtimisõigus taastamata alates 03.09.2017.a. LS § 129 lg 1 2 sätete kohaselt. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. T.G pani toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Menetlusalune isik selgitas kohtuistungil, et ta tunnistab end süüdi ning ta juhtis tõepoolest mootorsõidukit, kuigi tal ei ole mootorsõiduki juhtimisõigust, kuna tal on juhtimisõigus taastamata. Tema juhiload muutusid kehtetuks kuus kuud tagasi. Ta käis ARK-is teooriaeksamil aga ju siis ei sooritanud eksamit. Juhtimisõigus oli varasemalt talt ära võetud 6 kuuks joobes juhtimise eest. Rooli istus seetõttu, et pidi tööle sõitma. Peale juhtimisõiguse äravõtmist ja tänase rikkumise vahel on talle veel esitatud süüdistus lubadeta sõitmise eest. Kohtuväline menetleja leiab, et T.G süü on kogutud tõenditega tõendamist leidnud. Karistusregistrist nähtub, et isik on toime pannud LS § 224 lg 2 rikkumise ning rahatrahv on tänaseks tasumata. Rikkumise eest kohaldati lisakaristust. Juhtimisõigus ei ole isikul taastunud, kuna ta ei ole edukalt sooritanud teooriaeksamit. Antud väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 järgi. Isikut on ka liiklusalaselt varasemalt karistatud kriminaalkorras. Vaatamata sellele, et teda on varasemalt korduvalt karistatud, jätkab ta uute õigusrikkumiste toimepanemist. Rahatrahv karistusliigina eripreventiivset mõju avaldada ei suuda ning tema suhtes tuleb kohaldada raskemaliigilist karistust. Kohtuväline menetleja leiab, et T.G tuleb karistada LS § 201 lg 2 järgi arestiga sanktsiooni keskmises määras, milleks on 15 päeva, mille kandmise alguseks lugeda 28.07.2018 kell 08:
2. Kuivõrd varasemad karistused ei ole talle piisavalt mõju avaldanud, isik jätkab uute tegude toimepanemist, siis kujutab ta endast liikluses ohtu. Materjalidest nähtub, et sõiduki Chrysler 300M reg.nr XXX XXX omanik on T.G , mis on väärteo toimepanemise vahendiks ning kohtuväline menetleja taotleb konfiskeerida antud sõiduk

§ 83lg 1 alusel.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, leiab, et väärteo toimepanemine T. G poolt on tõendamist leidnud ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 järgi. Väärtegu on tõendatud: tunnistaja S T ütlustega, mille kohaselt 28.07.2018.a. politseiametnik teenistusülesandeid täites nägi kella 08:36 ajal Tallinnas Pärnu maanteel Viljandi maantee ja Järvevana tee vahel sõidukit Crysler 300M reg.nr XXX XXX, mis äratas kahtlust ning peatasid sõiduki. Sõidukit juhtis T.G ik XXX, kellel puudus mootorsõiduki juhtimisõigus, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Juhil oli juhtimisõigus taastamata alates 03.09.2017.a.; Maanteeameti liiklusregistri väljatrükiga kehtivate juhilubade puudumise kohta T.G , sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega 28.07.2018.a.; sõiduki valvega hoiukohta paigutamise aktiga ja sõiduki hoiukohta teisaldamise teatisega. Karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (

§ 56lg 1).

Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud T.G puhul puuduvad. T.G on varasemalt korduvalt karistatud liiklussüütegude eest, sealhulgas rahatrahvidega ning ühe korra ka kriminaalkorras. Rahatrahvid on osaliselt käesoleva ajani tasumata. Varasemad karistused ei ole menetlusalust isikut mõjutanud süütegude toimepanemisest loobuma. Ta oli teadlik, et omamata juhtimisõigust ta ei tohi rooli istuda, mistõttu ta on selle väärteo toime pannud tahtlikult

§ 16lg 3 mõttes.

Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et T.G suhtes tuleb kohaldada raskemat karistuse liiki ning karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb karistada teda arestiga. Arvestades süü suurust, jätab kohus aresti pikkuse alla sanktsiooni keskmist määra. 2 3 Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja taotlus konfiskeerida süüteo toimepanemise vahend T. G-le kuuluv mootorsõiduk Chrysler 300 M reg.nrXXXXXX kuulub rahuldamisele.

§ 83

lg 1 alusel võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal teo toimepanijale. Maanteeameti andmetel on väärteo toimepanemise vahendiks olnud mootorsõiduki Chrysler 300 M reg.nr XXXXXX omanikuks T.G. Riigikohus on 12.06.2008 lahendi nr 3-1-1-37-07 punktis 16 märkinud, et isik, kes juhib mootorsõidukit joobeseisundis kasutab seda liikluses osalemiseks ja seega ka süüteo toimepanemiseks ning järelikult on sõiduki näol tegemist

§ 424kirjeldatud kuriteo vahendiga.

Samuti leiab Riigikohus viidatud lahendi punktis 23, et mootorsõiduki kui süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist võib pidada õigustavaks, kui on piisavalt ja põhjendatud alust arvata, et isik paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi (vt Riigikohtu 11.10.2013 lahend asjas 3-1-1-78-13 p 8). Seega peab kohus analoogselt vahistamisele (selle kohta vt Riigikohtu kriminaalk olleegiumi 08.12.2009.a. määrus asjas nr 3-1-1-108-09, p 9) esitama tulevikuprognoosi joobeseisundis autot juhtinud inimese edasise käitumise kohta. Kohus, leiab, et Riigikohtu eelkirjeldatud seisukoht on kohaldatav ka juhul, kui isikut süüdistatakse sõiduki juhtimises ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta ning ka selle süüteo puhul on sõiduk süüteo toimepanemise vahendiks. Kohus leiab, et taotlus ja sellele lisatud materjalide andmed annavad piisava aluse kahtlustuseks, et T.G võib jätkata ka edaspidi liiklussüütegude toimepanemist. Karistusregistri väljatrüki kohaselt on T.G 7 kehtivat väärteokaristust, neist 5 väärteokaristust liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest ja kehtiv kriminaalkaristus

§ 424alusel.

Teda on varasemal karistatud rahatrahvidega ja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega lisakaristusena. On ilmne, et varasemad karistused ei ole avaldanud T.G-le piisavat mõju, sest T.G jätkas liiklusalaste süütegude toimepanemist, juhtides 28.07.2018 tahtlikult mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellised asjaolud võimaldavad järeldada, et tegemist on isikuga, kelle käitumismustrit iseloomustab liiklusseaduse nõuete rikkumine. Eeltoodu annab piisavalt alust kahtluseks, et T. G võib jätkata ka edaspidi liiklussüütegude toimepanemist ning selle takistamiseks on T.G-le kuuluva mootorsõiduki konfiskeerimine põhjendatud. Julia Vernikova Kohtunik 3