← Eesti

1-15-9208/20

Obsah (6)§ 423§ 175§ 376§ 424§ 429§ 428

1-15-9208 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse 15. veebruar 2016. a Põlva tegemise aeg ja koht Kriminaal 1-15-9208 (15286000197) asja number Kohtunik Lembit Käis Kohtuistu Marv

§ 423lg 1 p 2 alusel jätta läbivaatamata R.

K. hagi I.U vastu viivise väljamõistmiseks seaduses sätestatud määras. R. K. on õigus esitada antud hagi I.U vastu tsiviilkohtupidamise korras.

§ 175lg 1 alusel rahuldada R.

K. avaldus õigusabikulu - 288 eurot - väljamõistmiseks osaliselt. Välja mõista I.U-lt R. K. kasuks 144 (ükssada nelikümmend neli) eurot õigusabikulu katteks. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada otsuse teinud kohtule (aadressil: Võru 12, 63308 Põlva) kirjalikult hiljemalt

  1. veebruariks
  2. a. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumaja kantseleis kättesaadav alates 07.03.
  3. a ning siis võib kohtuotsuse peale esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates 08.03.
  4. a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest määruskaebuse esitamise teel lahendi teinud kohtule (aadressil: Võru 12, 63308 Põlva). I. Esitatud süüdistus ja süüdistatava seisukoht 3

(24)1-15-9208 I.U süüdistatakse KarS § 121 lõike 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et ta lõi 28.05.
  1. a kella 00.30 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx õues R. K. rusikaga näkku, millega tekitas kannatanule huule ja suuõõne pindmise vigastuse, kahe hamba murru ning füüsilist valu. I.U ennast esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista. Ta väidab, et ei löönud rusikaga R. K. . II. Kohtulikul uurimisel tõendatuks tunnistatud asjaolud ja maakohtu põhjendused süüdistuse osas
  2. Ajavahemikul
  3. – 29.05.
  4. a toimusid t. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx. Ürituse ettevalmistamiseks tulid korraldajad, sealhulgas süüdistatav I.U , kannatanu R. K. ning tunnistajad R. K. ja K. A. , kohale 27.05.
  5. a. 27.05.
  6. a hilisõhtul läksid K. A. ja R. K. xxxxxxxxxxxx töötajate telki, kus viibisid ka R. K. ja I.U . Ühise alkoholi tarvitamise käigus kaldus jutt muu hulgas xxxxxxxxxxxxxxxx küpsetuskoja probleemidele. I.U arvamuse järgi oli küpsetuskoja kehvas kasumlikkuses süüdi müügijuht, kelleks osutus R. K. . R. K. aga toetas oma ülemust K. A. , kelle arvates peaks küpsetuskoja tasuvuse eest vastutama I.U. Südaöö paiku jäid telki ainult R. K. ja K. A. , kusjuures viimastena lahkusid nende juurest I.U ja R. K. , kes mõlemad olid tarvitanud alkoholi. Antud asjaolud on tõendatud süüdistatava I.U , kannatanu R. K. ning tunnistajate R. K. ja K. A. kohtus antud ütlustega. Nimetatud isikute ütlused on tõendina lubatavad ja 4
(24)1-15-9208 usaldusväärsed. Antud ütlused kogumis vastuoludeta, mistõttu neis alust kahelda ei ole. on oluliste
  1. Väljaspool telki toimunud asjaolude kohta on ainult süüdistatava I.U ja kannatanu R. K. kohtus antud vastandlikud ütlused. Kannatanu ütluste kohaselt, kui ta oli jõudnud telgist umber 10 m kaugusele, tuli talle vastu I.U , nad rääkisid omavahel millestki ning ühel hetkel lõi I.U talle rusikaga näkku, mille tagajärjel ta tundis suurt valu ning et midagi on tema suus lahti. Peale seda läks ta telki ning palus kutsuda kohale kiirabi. Süüdistatava ütluste kohaselt otsustas ta käia enne magamaminekut metsas ning sealt tagasi tulles nägi 6-7 meetri kauguselt vastu jooksmas kannatanut, mistõttu ta tardus paigale, kuid pani käed enda kaitseks ette. Kannatanu jooksis talle otsa, kokkupõrke tagajärjel kukkusid nad mõlemad selili. Seejärel püüdis ta veel kannatanut püsti aidata. Kuidas kokkupõrge aset leidis, seda ta ei tea. Ta ei löönud kannatanule rusikaga näkku. 2.
  2. Vaatamata asjaolule, et süüdistatava ja kannatanu kohtus antud ütlustes on selles osas olulised vastuolud ja tekkinud on nn sõna-sõna vastu olukord ning nad mõlemad olid eelnevalt alkoholi tarvitanud, saab maakohus teisi tõendeid (tervisekaardi, saatekirja, röntgenipilti ning R. K. ja K. A. ütlusi) ja antud ütluste elulist usutavust arvestades asuda seisukohale, et kannatanu ütlused on usaldusväärsed, vastavuses ülejäänud tõenditega ja eluliselt usutavad, mistõttu nende õiguses ei ole põhjust kahelda. 5
(24)1-15-9208 R. K. ja K. A. ütlused kinnitavad, et kui kannatanu tuli mõne aja pärast telki tagasi, siis oli tema suu verine. K. A. ütluste järgi kutsus tema välja kiirabi ja politsei. R. K. ütluste kohaselt, kui ta mõni hetk hiljem S. Väärmaad nägi, siis märkas, et viimase parema käe sõrmenukkidel nahamarrastusi. Tervisekaart (tl 74-75), saatekiri (tl 73) ja röntgenipilt (tl 76) kinnitavad, et R. K. saabus Lõuna-Eesti Haiglasse kiirabiga 28.05.2015. a kell 1.54, kuna alkoholjoobes tuttav oli talle rusikaga näkku löönud. Kannatanul esines ülahuule turse, pindmised marrastused, alahuulel seespinnal torkehaav ja ülemise kahe hamba murd ning ta suunati ravile SA-sse TÜK EMO. Eeltoodud tunnistajate ütlused ja kirjalikud tõendid on lubatavad ja usaldusväärsed. Kannatanu ütlustes puuduvad olulised vastuolud. Ta on andnud sarnaseid ütlusi nii kohtueelsel uurimisel kui ka ristküsitlusel kohtus. Kannatanu tajus selgelt ja adekvaatselt süüdistatavalt saadud rusikalööki, sellest tekkinud valu ja vigastusi ning sellele järgnevaid sündmusi, sealhulgas asjaolu, et rusikalöögi tagajärjel ta maha ei kukkunud. Vigastused sai kannatanu lühikese ajavahemiku vältel ja vahetult pärast telgist väljumist. Ka on loomulik ja mõistliku kõrvalvaataja seisukohast eluliselt usutav, et alkoholi tarvitanuna ja pärast tõsist traumat pimedas kohas, ei ole inimene, sealhulgas kannatanu, suuteline kõiki eelnevaid väheolulisi asjaolusid (millal süüdistatav väljus telgist, millest konkreetselt enne löögi saamist süüdistatava rääkisid ja millise käega süüdistatav lõi) täpselt tajuma ega meenutama. Seega tuginedes eelmärgitud tõenditele, saab järeldada, et kannatanu vigastused - huule ja suuõõne pindmine vigastus ning ülemise kahe hamba murd - tekkisid I.U parema 6
(24)1-15-9208 käe sõrmenukkide, s.t rusikas oleva käe, ja kannatanu esihammaste piirkonna tugevajõulisest kokkupõrkest 28.05.
  1. a öösel. 2.
  2. Süüdistatav andis esmakordselt ütlusi alles kohtuistungil. Tema ristküsitlemisel antud ütlustes esineb olulisi vastuolusid ning need on vastuolus ka teiste uuritud tõenditega. 2.2.
  3. Süüdistatava ütlustest võib leida vihjeid kannatanuütluste mitteusaldusväärsusele, kuna viimane, olles suurem ja vanem, oli rohkem purjus kui tema ja võis olla vaenulikult meelestatud tema vastu eelnevalt lausutud negatiivse hinnangu pärast. Kõrvutades kohtuistungil visuaalselt süüdistatavat ja kannatanut, tuleb järeldusena märkida, et nende pikkuse vahe on minimaalselt kannatanu kasuks. Tunnistajate R. K. ja K. A. ütluste järgi polnud telgis suurt vaidlust ning kannatanu ei käitunud agressiivselt. K. A. hinnangul on kannatanu üldse vaikse loomuga. Kannatanu ütluste kohaselt ei öelnud ta I.U-le midagi solvavat ega tundnud ka ennast solvatuna. Seega on süüdistatava vihjed kannatanu suure kasvu ja tema vastase vihavaenu kohta põhjendamatud ja mitteusaldusväärsed. 2.2.
  4. Kui lähtuda süüdistatava väitest, et kannatanu ei mäleta alkoholi tarvitamise tõttu tema suunas jooksmist ja sellele järgnevat selili kukkumist ning tema oli kannatanust tunduvalt kainem, siis kerkib tema enda ütlustest esile küsimus – miks süüdistatav, kui ta nägi kannatanut juba 6-7 m kauguselt enda poole jooksmas, ei astunud kõrvale purjus inimese liikumistrajektoorilt ning jäi kohale tardunult ootama eeldatavat kokkupõrget? Kui pidada õigeks süüdistatava väidet, et tema oli kannatanust oluliselt kainema ja adekvaatsema olekuga, siis oleks olnud tõenäoline ja eluliselt usutav, et süüdistatav oleks 7
(24)1-15-9208 kindlasti suutnud vältida või vähemalt proovinud vältida tema suunas 6-7 m kauguselt alustatud otsajooksu või väidetavat rünnet. Kuna süüdistatav väidetava kokkupõrke või ründe vältimiseks midagi ette ei võtnud, siis saaks sellisel juhul asuda seisukohale, et süüdistatav soovis selle toimumist või oli ka ise raskes joobeseisundis, mistõttu ei olnud ta suuteline toimunut adekvaatselt tajuma. Samuti ei saa süüdistatava taolist väidet pidada üldse usaldusväärseks, kuna eluliselt pole usutav, et raskes joobeseisundis isik (kannatanu) suudaks üldse joosta või joosta nii kiiresti, et kaugelt nähtav ja arusaadav kokkupõrge või rünne ei oleks olnud välditav. Peale selle on süüdistatav vastuoluliselt väitnud, et ta ei tea, kuidas toimus kokkupõrge kannatanuga, kuid kinnitas, et ta tardus kohale ja pani enesekaitseks käe ette ning kokkurke järgselt kukkusid nad mõlemad selili. Kui võtta aluseks süüdistatava väited ning arvestada süüdistatav ja kannatanu pikkust, siis pidi süüdistatav loomuliku kaitsepostisooni korral tõstma parema käe vahetult oma silmade ette või siis (ebaloomuliku kaitsepositsiooni korral) endast kaugemale, s.o ülestõstetuna ja hoidma seda maapinna suhtes teravnurga all. Üldtuntuks saab maakohus lugeda asjaolu, et eksisteerivad füüsikaseadused, sealhulgas Newtoni kolm seadust (vastasmõju puudumisel või vastasmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt; kehale mõjuv jõud võrdub keha massi ja selle jõu poolt kehale antud kiirenduse korrutisega; kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised), milledest tulenevaid seaduspärasusi ei ole võimalik eirata. Newtoni seadusi arvestades oleks süüdistatava väidete õigsuse korral pidanud kannatanu keha (eelkõige pea) liikumisest tulenev inertsjõud kanduma esimese variandi juhul süüdistatava 8
(24)1-15-9208 rusikale ja sealt edasi tema peale, et tekiks hambaid purustav löögijõud. Süüdistatava ütluste kohaselt sai vigastada vaid tema käe ranne, mistõttu saab järeldada, et antud versioon ei pea paika. Teisel juhul oleks aga kannatanu liikumiskiirusest lähtuv inertsjõud süüdistatava rusikale olnud suhteliselt nõrk ja väikesetoimeline, kuna süüdistatava ettesirutatud käsi pidi asetsema õla ja maapinna suhtes kaldnurga all ning see oleks kokkupõrke korral saanud ilma takistusteta liikuda ülespoole. Ka poleks viimasel juhul saanud oluliselt vigastada süüdistatava ranne. Peale selle oleks süüdistatava väite järgi välistatud kokkupõrke tagajärjel mõlemate selili kukkumine, kuna puudus vastassuunaline jõud, mis võinuks kannatanut pikali paisata. Otsajooksmise väite õigsuse korral oleks pidanud kannatanu kokkupõrke järgselt inertsist langema süüdistatavale peale ning tal poleks olnud võimalik püsti tõusta kannatanut kõrvale lükkamata ja kohe viimast üles aidata. 2.2.3. Süüdistatava kasuks on võimalik tõlgendada ainult põhjendatud kahtlust. Põhjendatud kahtlusega on tegemist juhul, kui süüdistatava kaitseversiooni kinnitavad usaldusväärsed tõendid, milleks võivad olla ka süüdistatava ütlused, ning kaitseversioon on usutav. Kohus leiab, et süüdistatava kaitseversioon ei tekita põhjendatud kahtlust, mida oleks võimalik tõlgendada tema kasuks. Tavalise otsajooksmise tagajärjel ei oleks saanud kannatanul tekkida kahe hamba murdu, kuna selleks oleks vaja olnud tunduvalt suuremat liikumiskiirust ja löögijõudu. Arvestades asjaolu, et süüdistatava ütlustes, mis käivad väljaspool telki toimunud tegevuse kohta, on olulised vastuolud, need pole eluliselt usutavad ning on vastuolus teiste tõenditega, siis leiab maakohus, et need on mitteusaldusväärsed ning tuleb jätta kõrvale. 9
(24)1-15-9208
  1. Kuna kannatanu ütlused on vastuoludeta, eluliselt usutavad ja kooskõlas teiste tõenditega, siis saab maakohus lugeda tuvastatuks, et 28.05.
  2. a öösel lõi I.U xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx vallas R. K. ühel korral rusikaga näkku, mille tagajärjel sai viimane huule ja suuõõne pindmise vigastuse ja kahe hamba murru ning füüsilist valu. Objektiivse kõrvaltvaataja seisukohast on usutav, et huule vigastuse ja hammaste murru järgselt tundis kannatanu ka tugevat valuaistingut. Süüdistatav, lüües kannatanule tahtlikult rusikaga näkku, soovis sellega viimase tervist kahjustada ja ka valu põhjustada. Löömisel möönis süüdistatav igasuguse vigastuse saabumise võimalikkust. Seega pani I.U kannatanu huule ja suuõõne pindmise vigastuse ja kahe hamba murru ning füüsilise valu põhjustamise toime tahtlikult. Järelikult on I.U poolt sooritatud tegu subsumeeritav KarS § 121 lg 1 järgi. Kohus ei ole tuvastanud I.U käitumises õigusvastasust ega tema süüd välistavaid asjaolusid. III. Maakohtu seisukoht karistuse mõistmise osas Eelneva alusel tuleb I.U-le mõista karistus KarS § 121 lg 1 järgi. KarS § 121 lõike 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. KarS § 56 lõike 1 järgi arvestab kohus karistuse mõistmisel peale isiku süü veel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sama 10
(24)1-15-9208 paragrahvi lõige 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohus peab otsuses põhistama vangistuse mõistmist, kui karistusseadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi. Karistusregistri väljavõtte (tl 77-78) kohaselt ei ole I.U varem kriminaalkorras karistatud ning ta ei oma kehtivaid karistusi ka väärtegude eest. I.U karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Samas on tema süü märkimisväärne, sest rusikalöögi tõttu jäi kannatanu ilma kahest esihambast ning ainuüksi kannatanu välimuse taastamisprotsess on muu hulgas seotud suhteliselt suure aja- ja rahakuluga. Kuna I.U pani alkoholi tarvitamise järgselt esmakordselt toime kuriteo, tal puuduvad karistust raskendavad asjaolud, kuid vägivallateo tagajärjel jäi kannatanu ilma kahest esihambast, siis peab maakohus edaspidistest süütegudest hoidumise eesmärgil ja õiguskorra kaitsmise huvides vajalikuks tema karistamist kergemaliigilise karistusega selle sanktsiooni ühe neljandiku määrast mõnevõrra suuremas ulatuses, s.o rahalise karistusega 120-kordses päevamääras. Teatise (tl 80 järgi on süüdistatava keskmine päevasissetulek pärast seaduses sätestatud mahaarvamisi 36,67 eurot. Kuna KarS § 44 lõike 4 järgi väljendatakse päevamäära suurus kümne sendi täpsusega, siis tuleb lugeda süüdistatava keskmiseks päevamääraks 36,70 eurot. Seega on I.U-le mõistetavaks rahaliseks karistuseks 4404 (36,70 x 120) eurot. Lähtudes aga sellest, et I.U sooritas teo hetkeemotsioonide ajendil, see oli juhuslikku laadi ning tal tuleks kiiresti hüvitada kannatanule tekitatud kahju, siis leiab maakohus, et rahalise karistuse tasumine süüdlase poolt ei ole 11
(24)1-15-9208 praegu otstarbekas, mistõttu tuleb jätta rahaline karistus KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel tingimisi kohaldamata 1-aastase katseajaga. IV. Maakohtu seisukoht tsiviilhagi ja menetluskulude osas
  1. Kohtueelsel uurimisel esitas R. K. I.U vastu tsiviilhagi tekitatud kahju - 4373,63 euro – hüvitamiseks (tl 45). Peale seda, kui maakohus oli hagiavalduses esinenud puuduste tõttu jätnud hagi käiguta (tl 7-8), esitas R. K. 13.11.
  2. a I.U vastu täpsustatud tsiviilhagi (tl 16-17). Eelmärgitud hagiavalduse kohaselt nõudis R. K. I.U-lt tervisekahjustusega (kahe esihamba katkilöömisest) põhjustatud kahju - 4661,63 euro (millest on 22 eurot arstliku konsultatsiooni kulu, 3982 eurot hambaravi kulu, 185 eurot ajutiste proteeside kulu, 6,01 eurot ravimi kulu, 178,62 eurot saamata jäänud töötasu ja 288 eurot õigusabikulud) väljamõistmist või alternatiivselt tervisekahjustusest põhjustatud kahju - 4373,63 euro ja esindaja õigusabi kulu 288 euro väljamõistmist. Lisaks selle nõudis R. K. viivise väljamõistmist põhivõlgnevusest (4661,63 eurot) seaduses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle kohase täitmiseni. Kuna

§ 376

lg 4 punkti 2 järgi ei ole tegemist hagi muutmisega, kui hageja suurendab, vähendab, laiendab või kitsendab põhinõuet või kõrvalnõuet, ning kriminaalmenetluse seadustik ei keela kannatanul pärast kriminaalasja kohtusse saatmist suurendada tsiviilhagis esitatud nõuet ning esitada lisaks põhinõudele viivise nõuet, oli kannatanul võimalik pärast kriminaalasja kohtusse saatmist suurendada kahjusummat ning esitada lisaks põhinõudele ka viivise nõue. 2. Kohtuistungil võttis R. K. tagasi hagi viivise nõude osas. 12

(24)1-15-9208 Kuna kriminaalmenetluse seadustikus pole reguleeritud tsiviilhagi tagasivõtmisega seonduvat, tuleb selles osas kohaldada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) sätteid, arvestades kriminaalmenetluse erisusi.

§ 424

lõige 1 sätestab, et hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohtuotsuse tegemist tsiviilhagi suhtes reguleerib ka KrMS § 310 lõige 1, mis näeb muuhulgas ette võimaluse jätta süüdimõistva kohtuotsuse korral tsiviilhagi läbi vaatamata. Arvestades asjaolu, et asja kohtulikul arutamisel võttis R. K. viivise nõude täies ulatuses tagasi, siis tuleb selles osas jätta hagi läbivaatamata

§ 423lõike 1 punkti 2 ja Kr

MS § 310 lõike 1 alusel. Kannatanul on õigus uuesti esitada hagi I.U vastu viivise väljamõistmiseks seaduses sätestatud määras tsiviilkohtumenetluse korras. 3. Kohtuistungil R. K. täpsustas, et kahjuhüvitist kahe esihamba murruga seoses nõuab ta valdavalt xxxxxxx OÜ raviarvete (tl 19, 20, 21, 22, 72) alusel, millele lisandub raviplaani (tl 26) järgi veel viimase visiidiga kaasnev kulu – 1665 eurot. Kuna faktilised ravikulud koos viimase raviprotseduuri eeldusliku kuluga (1665 eurot) jäävad raviplaanis kajastatud ravikulude kogusummast (3982 eurot) 295 euro võrra väiksemaks, siis vähendas kannatanu oma lõplikku haginõuet ning loobus hagist osaliselt, s.o 295 euro suuruse kahju nõudest. Kuna kriminaalmenetluse seadustikus pole reguleeritud tsiviilhagist loobumisega seonduvat, tuleb selles osas samuti 13

(24)1-15-9208 kohaldada tsiviilkohtumenetluse seadustiku regulatsiooni, arvestades kriminaalmenetluse erisusi.

§ 429

lõige 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 429

lõige 2 sätestab, et kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kuna kannatanu loobus kohtuistungil hagist osaliselt, siis tuleb otsustada, kas tsiviilhagist loobumist võib kohus vastu võtta. Arvestades asjaolu, et hagist osaline loobumine on toimunud kannatanu vaba tahte järgi, see on seaduslik ega riku avalikku huvi, seetõttu tuleb hagist osalist loobumist aktsepteerida. Tsiviilhagist loobumise vastuvõtmise korral tuleks

§ 428lõike 1 punkti 3 järgi menetlus lõpetada. Samas aga reguleerib kohtuotsuse tegemist tsiviilhagi suhtes ka Kr

MS § 310 lõige 1, mis sätestab, et kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Seega on KrMS § 310 lõikes 1 kinnine loetelu lahenditest, mida kohus saab süüdimõistva kohtuotsuse korral tsiviilhagi suhtes teha. Menetluse lõpetamist nende lahendite hulgas ei ole.

§ 428lõike 1 punkti 3 kohaldamine analoogia korras on välistatud Kr

MS § 310 lõikes 1 sätestatud ammendava loetelu tõttu, sest puudub lünk tsiviilhagist loobumise vastuvõtmise korral tehtava lahendi suhtes, mida oleks võimalik analoogia korras täita. KrMS § 310 lõige 1 on tsiviilhagist loobumise korral kohaldatav erinormina.

§ 428

lõike 1 punkti 3 ja 432 järgi on tsiviilhagist loobumisel menetlust lõpetav ja sama hagi uuesti esitamist välistav toime. Seega tuleb tsiviilhagist loobumise vastuvõtmise korral jätta tsiviilhagi rahuldamata 14

(24)1-15-9208 KrMS § 310 lõike 1 järgi. Ka on Riigikohus asjas 3-1-1-13-14 (punktis 37) märkinud, et tsiviilhagist loobumise korral tuleb jätta hagi rahuldamata, sest kohtul puudub pädevus tsiviilhagi menetlemise lõpetamiseks. Kuna kannatanu loobus hagist süüdistatava vastu osaliselt ravikulude nõudes ning kohus on hagist loobumise vastu võtnud, siis tuleb KrMS § 310 lõike 1 alusel jätta R. K. hagi I.U vastu ravikulude - 295 euro - nõudes rahuldamata.
  1. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lõige 1 punkt 2 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui on tekitatud kannatanule kehavigastus või tervisekahjustus. Seega on õigusvastase kahju hüvitamise nõude eeldusteks: kahju tekitaja õigusvastane tegu, kahju tekkimine kannatanul, põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju vahel ning kahju tekitaja süü. Eelnevalt on maakohus tuvastanud, et 28.05.
  2. a lõi I.U tahtlikult R. K. rusikaga vastu hambaid ning põhjustas viimasele tahtlikult muu hulgas kahe ülemise hamba murru. VÕS § 127 lõike 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 130 lg 1 kohaselt tuleb isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule hüvitada 15
(24)1-15-9208 kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. Kuna süüdistatava tahtliku õigusvastase teo tagajärjel murdus kannatanul kaks esihammast, siis peab ta hüvitama kannatanule kehavigastuse tagajärjel tekkinud kahju, milleks on eelkõige hambaraviga seotud kulud ja sissetuleku vähenemisest tekkinud kulu. Kahju suurust kinnitavad järgmised tõendid: xxxxxxx OÜ arved (tl 23, 19, 20, 21, 22, 72) ja raviplaan (tl 26), samuti xxx AS arve (tl 25), xxxxxxxxxxxxxxxxx OÜ arve (tl 27) ning P. T. Ü. tõend (tl 28). Nii nähtub arvest nr 201501384 (tl 23), et R. K. tasus 16.06.
  1. a xxxxxxx OÜ-le 22 eurot konsultatsiooni, ühekordsete vahendite ja hambaülesvõtte eest. Maakohus leiab, et arvest nr 201501384 tulenev kulu – 22 eurot – oli põhjendatud ja vajalik, kuna see seondus murdunud hammaste raviplaani koostamisega. Peale selle nähtub arvest nr 201501540 (tl 19), et R. K. tasus 08.07.
  2. a xxxxxxx OÜ-le 62 eurot jäljendite (alginaat, vahahambumus) ja ühekordsete vahendite eest. Arve nr 201501587 (tl 20) kinnitab, et R. K. pidi tasuma hiljemalt 17.07.
  3. a xxxxxxx OÜ-le 1720 eurot hambaraviteenuste (kunstluu transplantatsioon 0,25 cc, õmbluste asetamine, ühe juurega hamba eemaldamine, operatsioonilaua steriilne katmine, injektsioonanesteesia, ühekordsed vahendid, Tekka/Neobiotech implantaat ja Tekka/Neobiotech abutment) eest. 16
(24)1-15-9208 Arvest nr 201501628 (tl 21) nähtub, et R. K. tasus 21.07.
  1. a xxxxxxx OÜ-le 12 eurot õmbluste eemaldamise ja ühekordsete vahendite eest. Arvest nr 201501696 (tl 22) nähtub, et R. K. tasus 29.07.
  2. a xxxxxxx OÜ-le 125 eurot ajutise plastmasskrooni (direktselt) ja ühekordsete vahendite eest. Arvest nr 201600179 (tl 72) ja kviitungist (tl 71) nähtub, et R. K. tasus xxxxxxx OÜ-le 19.01.
  3. a 103 eurot silikooni korrigeeriva massi, jäljendi (alginaat), silikooni baasmassi, ühekordsete vahendite ja registraadoga hambumuse eest. Ka arvetest (tl 19, 20, 21, 22, 72) tulenevaid kulutusi – kokku 2022 (62+1720+12+125+103) eurot saab pidada põhjendatuks ja vajalikeks. Kõik arvetel märgitud kulud on seotud kahe esihamba taastamisprotsessiga ning vastavuses koostatud raviplaaniga (tl 26). R. K. ütluste ja raviplaaniga (tl 26 pöördel) on tõendatud, et kannatanul on jäänud veel viimane hambaravi visiit, et paigaldada kruvitav EMax kroon Tekka implantaadile, milleks kulub kokku 1665 eurot, sealhulgas visiiditasu 5 eurot. Kohus leiab, et VÕS § 130 lõike 1 järgi saab kannatanu nõuda raviplaani alusel ka EMax kroon paigaldamise ja visiidi kulu hüvitamist, kuigi ta pole veel neid kandnud. Nii on Riigikohus 25.03.
  4. a otsuses asjas nr 3-1-1-31-13 (punkt 11) öelnud, et VÕS § 130 lg 1 mõtte kohaselt saab kannatanu nõuda ravikulude hüvitamist ka siis, kui ta ei ole neid kulusid veel kandnud, s.t kalkulatsiooni alusel. Kuna kroonide paigaldamisega implantaadile on võimalik lõpule viia planeeritud ravi ning enam-vähem taastada kannatanu seisund ja heaolu võrreldes enne hammaste kahjustamist olnud olukorraga, siis tuleb ka 1665 euro suurust ravikulu pidada põhjendatuks ja vajalikuks. 17
(24)1-15-9208 Eeltoodu alusel saab maakohus lugeda kannatanu kahe esihamba taastamiseks tehtud vajalikke ravikulusid xxxxxxx OÜ-s, kogusummas 3709 (22+2022+1665) eurot, kahjuks, mis kuulub süüdistatava poolt VÕS § 127 lg 1 ja § 130 lg 1 alusel kannatanule hüvitamisele täielikult. Vastuväited hagile, et ravikulude suurus on osaliselt ebaselge ja ebamõistlikult kõrge (tl 52-55, 569, ei ole maakohtu arvates põhjendatud. Asjaolul, et xxxxxxx OÜ-u arvetel (tl 19, 20, 21) märgitud raviteenused ei kattu täielikult raviplaanis (tl 26) toodud teenuste hulgaga, ei ole käesoleva asja lahendamise seisukohast määravat tähtsust. Kannatanu ei nõua hüvitist valdavas osas mitte raviplaani, vaid talle juba osutatud raviteenuste eest vastavalt talle esitatud arvete järgi. Ka pole midagi erilist selles, et algselt koostatud raviplaanis tehakse ravi kestel arsti äranägemisel ja patsiendi nõusolekul vajalikke muudatusi. Vaidlusalusel juhul on ravi käigus jäetud esialgsest raviplaanist välja vaid mõni üksik teenus, millel kompleksravi seisukohalt erilist tähtsust ei ole. Ka on korrigeeritud raviplaani järgselt kannatanu ravikulud vähenenud 295 euro võrra. Samuti on tõendamata vastuväide hagile selles, et xxxxxxx OÜu raviplaanis märgitud hambaraviteenuste hinnad on oluliselt kallimad kui teistel sama teenust osutavatel isikutel. Esiteks tuleb märkida, et xxxxxxx OÜ-u raviplaan on koostatud konkreetselt kannatanu jaoks, lähtudes viimase ravi vajadustest, ning sisaldab kõiki vajalikke teenuseid alates hambaülesvõttest ja konsultatsioonist kuni kroonide paigaldamiseni. Konkreetse isiku raviplaani alusel arvestatud hinnad võivad oluliselt erineda äriühingu kodulehel olevast üldisest hinnakirjast, kuna raviplaani koostamisel võib ilmneda, et patsiendile tuleb 18
(24)1-15-9208 osutada hambaravi oluliselt erinevas mahus või teistsuguste materjalidega, mistõttu seal märgitud hind ei pruugi olla lõplik. Käesoleval juhul tuuakse vastuväidetes esile ainult üksikud raviteenuse kulud ning lähtutakse erinevate hambaravikliinikute madalaimast raviteenuse, mitte aga kompleksraviteenuste hinnast. Kuna üldtuntuks saab lugeda asjaolu, et raviteenuste lõplik hind sõltub ravimeetoditest, kasutatud materjalidest ja kvaliteedist ning sellekohaseid andmeid ei sisalda kaitsja poolt esitatud ABCdent Hambaravi, Hommiku Hambaravi, Eurodent Hambakliinik ja Ecodent Hambaravi hinnakirjad (tl 57-59, 60-61, 62-66, 67-70), siis on vastuväited ebamõistlikult kõrgete raviteenuste hindade kohta põhjendamatud. Eelnimetatud ettevõtjate hambaravi hinnakirjad ei tõenda, et xxxxxxx OÜ poolt kannatanule osutatud raviteenused oleks olnud ebamõistlikult kõrged. Antud hinnakirjades on välja toodud orienteeruvad hambaravi hinnad, mis võivad individuaalsest raviplaanist ja ravimise käigust muutuda. Peale selle on ekslikult viidatud ABCdent Hambaravi ja Hommiku Hambaravi hinnakirjale, millede kohaselt oleks justkui ühe juurega hamba eemaldamise maksumus ainult 20 eurot (xxxxxxx OÜS-s aga 40 eurot). Siinjuures on tähelepanuta jäänud, et ka ABCdent Hambaravis maksab purunenud hamba eemaldamine 40 eurot ning Hommiku Hambaravis sõltub hamba eemaldamine raskusest ja ajakulust (p 7 järgi - kuni 30 minutilise protseduuri korral 50 eurot). Eurodent Hambakliiniku ja xxxxxxx OÜ hindade võrdluses on märgitud, et alginaat jäljendi ja EMax kroon maksavad esimeses tunduvalt vähem. Samas ei nähtu, et Eurodent Hambakliiniku hinnakirjast, milline oleks neil teenuse hind siis, kui oleks tegemist alginaadi jäljendiga kõrvuti asetsevate 19
(24)1-15-9208 esihammaste jaoks ning kui oleks tegemist kruvitava ja sama kvaliteediga EMax krooniga nagu xxxxxxx OÜ-l. EMax krooni samasugust kvaliteeti kui xxxxxxx OÜ-l ei nähtu ka ABCdent Hambaravi ja Ecodent Hambaravi hinnakirjadest. Ka ei selgu Eurodent Hambakliiniku hinnakirjast nende EMax krooni kvaliteet, et seda võrrelda xxxxxxx OÜ omaga. Hommiku Hambaravi ja xxxxxxx OÜ hindade võrdluses on märgitud, et ajutine plastkroon maksab esimeses 48 eurot vähem. Samas ei nähtu, et Hommiku Hambaravi hinnakirjast, milline oleks neil teenuse hind siis, kui oleks tegemist samasuguse kvaliteediga ja direktse ajutise plastmasskrooniga nagu xxxxxxx OÜ-u puhul. Ka ei selgu Ecodent Hambaravi hinnakirjast nende ajutise krooni (kabinetis) kvaliteet, et seda võrrelda xxxxxxx OÜ omaga. Ecodent Hambaravil on küll õmbluste eemaldamine xxxxxxx OÜ-u hinnast 2 euro võrra odavam, kui see vahe marginaalne. Eelnevale tuginedes saab asuda seisukohale, et kannatule xxxxxxx OÜ-u poolt esitatud raviteenuse hind on mõistlik, arvestades üldist hambaravi hinnataset, ning vastavuses selle kvaliteedi ja kasutatud materjalidega. Kannatanule ei ole õige ette heita seda, et ta valis hambaravi xxxxxxx OÜ-lt, kes pole väidetavalt avalikustanud internetis oma orienteeruvaid teenuse hindu, ning ei käinud ühe hambaraviteenuse osutaja juurest teise juurde, et saada üksikut teenust natuke odavamalt. Esitatud vastuväited ei anna alust taotletud ravikulude hüvitise vähendamiseks. Hammaste raviks tehtud kulutused ja lähiajal kroonide paigaldamisega tehtavad kulutused on vajalikud ja põhjendatud, sest süüdistatava tahtliku vägivallateo (rusikalöögi) tagajärjel pidi kannatanu kaks murdunud hammast asendama. Kõik arvetel ja raviplaani viimases osas 20
(24)1-15-9208 toodud kulud on seotud murdunud hammaste asendamisega. Käesoleval juhul puuduvad VÕS § 1045 lõikes 2 punktides 1-4 sätestatud õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Samuti tuleb rahuldada hagi ajutiste proteeside kulu (185 eurot), põletikuvastase ravimi kulu (6,01 eurot) ja saamata jäänud töötasu (178,62 eurot) nõudes. Arve nr 100822 (tl 25) tõendab, et R. K. tasus 05.06.
  1. a xxx AS-ile osalise proteesi baasise eest 185 eurot. Hagejale ei olnud võimalik kohe paigaldada implantaate ja krooni, mistõttu ta oli sunnitud 05.
  2. – 14.07.
  3. a kandma ajutisi proteese. xxxxxxxxxxxxxxxxx OÜ 28.05.
  4. a arvest (tl 27) nähtub, et 28.05.
  5. a tasus R. K. 6,01 eurot ravim - Ospanox - eest. Antud ravimit oli kannatanul vaja selleks, et vältida põletiku teket ja soodustada igemete paranemist. R. K. puudus ajavahemikul 28.05.
  6. a kuni 05.06.
  7. a töölt süüdistatava poolt tekitatud tervisekahjustuse tõttu, mistõttu tal jäi sellel ajal saamata töötasu. P. T. Ü. tõend (tl 28) kinnitab, et R. K. viibis töövõimetuslehel 28.05.
  8. a kuni 06.06.
  9. a ning tema arvestuslik töötasu ajavahemikul 28.05.
  10. a kuni 05.06.
  11. a, mis tal jäi saamata, oli 352,50 eurot. VÕS § 127 lõike 5 järgi tuleb kahjuhüvitisest maha arvata kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel. Kasuks, mida kannatanu sai kahju tekitamise tagajärjel, on haigushüvitis. Tõendi kohaselt sai kannatanu ajavahemikul 28.05.
  12. a kuni 05.06.
  13. a haigushüvitist 118,46 eurot ja kinnipeetud maksud on 55,42 eurot. Pärast haigushüvitise ja maksude mahaarvamist on kannatanul jäänud saamata töötasu ajavahemikul 28.
  14. kuni 05.06.
  15. a 178,62 (352,50 – 118,46 – 55,42) eurot. 21
(24)1-15-9208 Eeltoodust järeldub, et süüdistatava õigusvastase käitumisega (rusikalöögiga vastu hambaid) on kannatanule põhjustatud kokku 4078,63 euro (hambaravi kulud 3709 eurot + ajutiste proteeside kulu 185 eurot + ravimi kulu 6,01 eurot + saamata jäänud töötasu 178,62 eurot) suurune kahju. Seega tuleb VÕS § 1043, § 1045 lõike 1 punkti 2 ja § 130 lõike 1 alusel süüdistatavalt välja mõista kannatanu kasuks 4078,63 eurot tekitatud kahju katteks.
  1. Kannatanu nõuab hagis ka õigusabikulude 288 euro väljamõistmist süüdistatavalt. Advokaadibüroo Aivar Pilv 13.11.
  2. a arvest nr 20151621 (tl 18) nähtub, et kannatanu pidi hiljemalt 20.11.
  3. a tasuma Advokaadibüroole Aivar Pilv osutatud õigusteenuse eest 288 eurot, millest 240 eurot oli tasu kahe tunni õigusabi eest ja 48 eurot käibemaks. Seega on Advokaadibüroo Aivar Pilv 13.11.
  4. a arvega nr 20151621 tõendatud, et kannatanu õigusabikulud seoses tsiviilhagi esitamisega olid 288 eurot. Õigusabikulusid on võimalik vaadelda kahjuna ja seda hüvitada deliktiõiguse sätete alusel siis, kui neid on kantud kohtuvälises menetluses. Kui aga õigusabikulud on tekkinud kriminaalmenetluses seoses õigusabi osutamisega tsiviilhagi koostamiseks, siis on tegemist menetluskuluga, mitte aga kahjuga. Ka on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-84-14 (punktis 24) märkinud, et kulud, mis tekivad alates hagi ettevalmistamisest ja hagiavalduse koostamisest, hüvitatakse

-s ettenähtud korras. Seega on hagiavalduse koostamisest tekkinud kulud vaatamata kriminaalmenetlusele käsitletavad menetluskuluna, mille hüvitamise otsustamisel oleks õigem lähtuda tsiviilkohtupidamise seadustikus sätestatust. Vastavalt

§ 175lg-le 1 mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ka 22

(24)1-15-9208 KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks üksnes selline valitud esindajale makstud tasu, mis on mõistliku suurusega. Maakohtu arvates oli lepingulise esindaja poolt hagiavalduse koostamine vajalik, sest kannatanul endal puudusid juriidilised teadmised käiguta jäetud hagiavalduse vastavusse viimiseks seaduses sätestatud nõuetega. Valitud esindajale makstud tasu põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada asja keerukust ja mahtu. Kuna kannatanu esindaja koostatud hagiavalduses, mille pikkus on ligi kolm A4 lehekülge, on suuremas osas kirjeldatud tõendite sisu ja selgitatud kahjuhüvitise arvutuskäiku ning õiguslikke põhjendusi on hagiavalduses vähesel määral, saab põhjendatud ajakuluks konsultatsioonile ja hagiavalduse koostamisele pidada 1 tundi. Kannatanu esindaja tunnitasu 120 eurot – suurus on mõistlik, sest tegemist on tavapärase advokaadi tunnitasuga. Seega on kannatanu esindaja põhjendatud ja mõistlik tasu kokku 144 eurot (tasu ühe tunni õigusabi eest 120 eurot ja käibemaks 24 eurot), mis tuleb süüdistatavalt kannatanu kasuks välja mõista

175 lg 1 alusel. Menetluskuluks on veel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral KrMS § 179 lõike 1 punkti 2 järgi 1,5 kuupalga alammäära, s.o 645 eurot (alates

  1. jaanuarist
  2. a on palga alammäär 430 eurot). KrMS § 180 lõike 1 järgi hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb süüdistatavalt välja mõista täies ulatuses. 23

(24)1-15-9208 Otsuse tegemisel juhindus kohus veel KrMS §-dest 306 ning 311-313. /allkirjastatud digitaalselt/ Lembit Käis kohtunik 24
(24)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.