Obsah (6)

§ 65§ 75§ 87§ 199§ 76§ 871

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31. august 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-2626 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidl

199 lg 2 p 9 järgi 6 kuu vangistusega.

§ 65

lg 1 alusel mõisteti liitkaristus 05.11.2013 Harju Maakohtu poolt mõistetud rahalise karistuse 172,80 euroga ning Viru Maakohtu 01.04.2014 otsusega mõistetud karistusega 2 aastat 5 kuud 9 päeva vangistusega.

§ 65

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud 9 päeva vangistust ja rahaline karistus summas 172,80 eurot. 1.

1. Viru Vangla esitas 06.07.2016 Viru Maakohtule U.L-i isikliku toimiku kinnipeetava suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks. 1.
2. Karistusaja algus 01.04.2014 ja karistusaja lõpp 10.09.
3. Maakohtu määrus
4. Viru Maakohtu 28.07.2016 määrusega kohaldati U.L-i suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli tähtajaga 12 kuud. U.L-i kohustati käitumiskontrolli ajal järgima lisaks

§ 75

lõikes 1 sätestatud kohustustele ka

§ 75lõikes 2 p-des 2, 21, 4, 7, 8 sätestatud kohustusi.

2.

1. Maakohus oli seisukohal, et kohtuistungil osalemine ning lahendamist vajavates küsimustes arvamuse avaldamine on süüdimõistetu õigus, mille isik võib vaba tahte kohaselt ka realiseerimata jätta. Nimetatud asjaolu ei ole takistuseks Viru Vangla poolt esitatud materjalide läbi vaatamisel kinnipeetava suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. 1 lg 1 kohaldamise eeldused täidetud. U.L kannab 2.
2. U.L-i puhul on

§ 87

käesoleval ajal Viru Maakohtu 09.04.2015 otsusega

§ 199lg 2 p 9 järgi mõistetud liitkaristust 2 aastat 5 kuud 9 päeva vangistust.

Ärakandmisele kuuluva liitkaristuse kandmise lõpp saabub eelduslikult 10.09.2016, seega kannab kinnipeetav ära mõistetud karistuse täies ulatuses. 2.

1. Maakohus analüüsis karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal. U.L-i on kriminaalkorras karistatud 8-l korral ning reaalset vangistust kannab teist korda. Kinnipeetava esimene kuritegu oli isikuvastane, ülejäänud on varavastased (üks episood seotud vägivalla kasutamisega). Soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine ja grupi mõjutus. Kinnipeetaval on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust, seega ei ole U.L-i käitumine vanglas olnud seaduskuulekas. Kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudus maakohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on ohtlik avalikkusele ja ohustatud on kõik ühiskonna liikmed. Ohu tõenäosus on seda suurem, kui isik jätkab vabaduses sõltuvusainete tarvitamist, on mõjutatav ning tal on rahalised raskused. 2.
2. Vabanemisel ei ole isikule garanteeritud töökohta ning isikul on ka vähene haridus, töökogemus ja -harjumus, seega on tema konkurentsivõime tööturul problemaatiline ja seda olukorras, kus kinnipeetav on enne vangistust ametlikult töötanud üksnes 3 kuud, tegi harva juhutöid, elatus töövõimetuspensionist ning sooritas kuritegusid rahalise kasu saamise eesmärgil. Toimetulekut mõjutasid võlad ja sõltuvusainete tarvitamine. Maakohus oli seisukohal, et legaalse sissetuleku puudumine ja seetõttu majanduslike raskuste tekkimine võivad olla uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriteks. Meditsiiniosakonna andmetel on U.L-i näol tegemist narkootikumide juhutarvitajaga. Samas on isikul probleeme alkoholi tarvitamisega, mida saab pidada samuti uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Vähetähtis pole ka asjaolu, et kinnipeetava tutvusringkonnas on ilmselgelt kriminaalse mõtteviisiga isikuid, arvestades isiku korduvkaristatust. U.L tunnistab, et teatud olukordades võib ta olla kaaslaste poolt mõjutatav. Maakohus oli seisukohal, et kuna eelnevalt on kuritegusid toime pandud grupis, siis kriminaalse mõtteviisi, käitumise ja taustaga isikutega läbikäimine ei soodusta kinnipeetava taasühiskonnastumist. U.L-i puhul on väga suur tõenäosus tulenevalt tema majanduslikust olukorrast, sõltuvusainete tarvitamisest, hoiakutest ja mõtlemisest ning suhtlusringkonnast, et ta võib peale vabanemist toime panna uue kuriteo, mistõttu U.L vajab siiski täiendavat abi vabaduses sotsiaalsel kohanemisel ja järelevalvet edasiste kuritegude toimepanemise vältimiseks. Määruskaebus
3. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu, kes taotleb maakohtu määruse tervikuna tühistamist, uue määruse tegemist, millega jäetakse karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. Süüdimõistetu leiab, et maakohus asus ebaõigesti seisukohale, et asja oli võimalik arutada ilma U.L-i osavõtuta. Süüdimõistetu selgitab, et keeldus kohtusse minemast sellepärast, et talle ei antud aega istungiks ette valmistada. Öeldi 5 minutit enne istungit, et on kohtuistung, tal ei olnud võimalik ette valmistada ega vajadusel endale advokaati võtta. U.L leiab, et sarnaselt tingimisi ennetähtaegse vabastamisega ei saa kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli

§ 76lg 21 (lg 3) alusel, kui vabanemiseni on jäänud vähem kui 2 kuud.

Kohtuistungi toimumise päeval oli tal jäänud karistust kanda alla 2 kuu. Samuti toob U.L välja, et tal ei ole võimalik peale vabanemist elama asuda aadressile XXX . U.L toob välja, et tal oli emaga kokkulepe nimetatud aadressile elama asumiseks tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral, aga kui vabaneb, siis peab ise oma eluga toime tulema. Kohe, kui tal on isikut tõendavad dokumendid tehtud, sõidab ta Soome, kus võimaldatakse talle töö- ja elukoht. Kuna tal puudub elukoht, siis see välistab karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise. 15.08.2016 esitas süüdimõistetu sooviavalduse osaleda istungil. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 4. Ringkonnakohus, olles tutvunud maakohtu määruse ja esitatud kaebusega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ning põhjendatud ning puudub alus maakohtu määruse tühistamiseks määruskaebuses toodu alustel. 5.

§ 871lg 1 sätestab karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise eeldused.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et U.L-i suhtes esinevad alused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega, s.o

§ 871lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatu.

1. Määruskaebuse põhiseisukohad on, et süüdimõistetu ei saanud osaleda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise arutamise istungil, tema vabanemiseni on jäänud vähem kui 2 kuud ning tal puudub vabanemisel elukoht. Ringkonnakohus leiab, et ükski nimetatud seisukohtadest ei too kaasa maakohtu määruse tühistamist ning karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata jätmist. 6.
2. KrMS § 4261 ja § 432 lg 3 näevad tõesti ette süüdimõistetu osalemise kohustuslikkuse karistusjärgse käitumiskontrolli arutamise istungil. U.L on olnud teadlik nimetatud kontrolli kohaldamise kohta taotluse esitamisest, sest süüdimõistetule on edastatud avaldus karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise kohtuistungile, milles selgitatakse välja, kas isik soovib kaitsjat või mitte. U.L on 10.06.2016 keeldunud avaldust täitmast (lk 93). Viru Maakohtu 19.07.2016 määrusega (lk 95-96) on määratud taotluse osas videoistung 27.07.2016 kella 13-ks ning määratud on, et kohtusse tuleb kutsuda ka U.L , kes tuleb toimetada vangla videoruumi. 27.07.2016 on Viru Maakohtule edastatud Viru Vangla ametniku poolt teade, et kinnipeetav keeldus osalemast videokohtuistungist. Seega on maakohus teinud omalt poolt kõik, et tagada U.L-i osavõtt kohtuistungist (lk 99). Kuna isik on loobunud osalemisest, siis leidis maakohus põhjendatult, et asja on võimalik arutada ilma süüdimõistetu osavõtuta (lk 97 – istungiprotokoll). U.L on oma varasema käitumisega näidanud, et ta ei ole huvitatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel kaitsja osavõtust, ta ei ole nõus karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega (lk 86). Lisaks ei ole usutav, et süüdimõistetu sai istungi toimumisest teada 5 minutit enne istungi algust. Veel märgib ringkonnakohus, et KrMS § 390 lg 3 kohaselt vaatab ringkonnakohus määruskaebuse läbi selle saamisest alates kümne päeva jooksul kirjalikus menetluses, kui KrMS § 390 lõikes 4 või 41 ei ole sätestatud teisiti. Nimetatud sätted ei käsitle erandeid karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise osas, seega lahendatakse U.L-i määruskaebus kirjalikus menetluses istungit korraldamata. 6.2.

§ 871

rakendamisel ei kohaldu

§ 76

lg 3 erand, mille kohaselt tingimisi enne tähtaega ei vabastata süüdlast, keda on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega ja kellel on jäänud mõistetud karistusajast kanda vähem kui kaks kuud. See kehtib vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise puhul. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise eeldus on, et isik on ära kandnud karistuse täies ulatuses. Vanglal tuleb esitada materjalid kohtule hiljemalt 2 kuud enne süüdimõistetu vangistuse täielikku ärakandmist, millist tähtaega on vangla järginud. 6.

1. Ka jääb edutuks U.L-i väide, et tal puudub elukoht. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava vabanemisjärgne elukoht XXX , kuhu iseloomustuse kohaselt asub süüdimõistetu vabanemisel esialgu elama, kuid hilisemalt soovib endale korteri üürida. Kodukülastuse lehe kohaselt on U.L-i ema L.Š. andnud nõusoleku Jevgeni elama asumiseks antud aadressil (lk 92). Seega puudub kinnitus selle kohta, et tegemist oleks üksnes tingimusliku nõusolekuga poja enda juurde elama asumise kohta. U.L-i viidatud Riigikohtu lahend räägib karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise võimatusest, kui isikul puudub elukoht ning selle kohta puudub ka info vanglal. Käesoleval hetkel ei ole tegemist sellist olukorraga. Seega jäävad süüdimõistetu vastuväited edutuks. Ka ei ole takistuseks süüdimõistetu soov hilisemalt üürida oma korter. Vastavate nõuete täitmisel on võimalik taotleda U.L elukohta vahetust kriminaalhooldaja nõusolekul.
2. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb Viru Maakohtu
3. juuli 2016 määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Aarne Sarjas