← Eesti

1-17-1521/5

Obsah (7)§ 424§ 4231§ 74§ 68§ 65§ 69§ 75

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 12. aprill 2017.a, Võru kohtumaja Kriminaalasja nr 1-17-1521 (16286000432) Kohtunik Marju Persidskaja Kohtuistungi

§ 424

kokkuleppemenetluses Prokurör Terje Aleksašin Süüdistatav K.I , isikukood: XXX; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxx; põhiharidus; telefon: xxxxxxxx; e-post: xxxxxxxxxxxx@gmail.com; teeb juhutöid; kriminaalkorras karistatud viiel korral, viimati Tartu Maakohtu 14.07.2015.a otsusega

§ 4231

järgi seitsmekuulise vangistusega

§ 74alusel tingimisi ühe aasta ja kuue kuu pikkuse katseajaga.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld kuni 24.12.2017.a. järgi RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada K.I

§ 424aasta vangistust.

järgi ning karistuseks mõista 1 (üks)

§ 68

lg 1 alusel arvestada K.I eelvangistuses viibitud aeg 23.12.2016.a – 24.12.2016.a, so 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ning lugeda K.I kandmata karistuseks 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada K.I-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 14.07.2015.a otsusega nr 1-15-3874 mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 7 (seitsme) kuu vangistuse võrra ning mõista K.I-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 74

lg 5 ja

§ 69

alusel asendada 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust 568 (viiesaja kuuekümne k aheksa) tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb K.I ära teha 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 alusel on K.I kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: - elama kohtu määratud alalises elukohas - xxxxxxx-xxxxxxxxxxxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata K.I kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada K.I suhtes kohtuotsuse jõustumisel. 2. Menetluskulud: KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus K.I sundrahast pool, so 352,50 eurot ja kaitsja sõidukulud summas 51,12 eurot riigi kanda. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 189 lg 2 alusel mõista K.I-lt välja menetluskulud riigieelarvesse järgmiselt:   sundraha 352,50 eurot; kaitsjatasu 48 eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et K.I on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 400,50 (nelisada eurot ja viiskümmend senti) eurot tasuda vabatahtlikult 12-ne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest järgmiselt: 11-ne kuu jooksul tasuda igakuiselt 33,38 eurot ning 12-ndal kuul tasuda 33,32 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 2

(5)Nordea Bank AB Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri 99917700025256 ning selgituse “K.I, otsus nr 1-17-1521, menetluskulud“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus K.I süüdistatakse selles, et tema 23.12.2016 kella 22.34 ajal juhtis Võru maakonnas Võru linnas Jüri tänaval, Piiri ja Luha tänavate vahelisel alal mootorsõidukit BMW 740D registreerimisnumbriga xxxxxx olles joobeseisundis, s. o juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus tõendusliku alkomeetriga mõõdetuna vähemalt 0,95 mg/L, millise teoga pani toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu

§-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör K.I-le karistuseks ühe aasta vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda mõistetavast karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 23.-24. detsember 2016.a, s.o kaks päeva, kandmisele kuulub seega üksteist kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel, suurendades mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 14.07.2015.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – seitsme kuu vangistuse võrra, mõista süüdistatavale liitkaristuseks üks aasta kuus kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 74

lg 5 ja § 69 alusel asendada vangistus 568 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha ühe aasta ja kuue kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal on K.I kohustatud täitma kontrollnõudeid vastavalt

§ 75

lg 1 sätestatule: elama kohtu määratavas alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumis eks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 3

(5)KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel hüvitab süüdimõistetu süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud sundraha 705 eurot ja määratud kaitsjale Rainer Objartelile makstava tasu 99,12 eurot, s.o kokku summas 804,12 eurot. K.I ja tema kaitsja taotlevad menetluskulude vähendamist, sest süüdistataval on puudega ülalpeetav, abikaasa on töövõimetuspensionär ning sissetulek ebastabiilne, vähendades sundraha 50% võrra, 352,50 eurot ja jättes kaitsja sõidukulud summas 51,12 eurot riigi kanda kokku summas 403,62 eurot, seega jätta isiku kanda menetluskulud summas 400,50 eurot ning võimaldada kanda seda ositi ühe aasta jooksul. Prokurör on sellega nõustunud. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav K.I aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav K.I, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse K.I süüdi tunnistada

§ 424järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu seisukoht menetluskulude osas K.I menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 99,12 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 705 eurot (alates 1. jaanuarist 2017.a on kuupalga alammäär 470 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. K.I on nõus vabatahtlikult menetluskulud tasuma ning taotles menetluskulude vähendamist ning tasumise ajatamist 12 kuuks. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine täismahus ja korraga, arvestades et süüdistataval on puudega ülalpeetav, abikaasa 4

(5)on töövõimetuspensionär ning sissetulek ebastabiilne, käib K.I-le ilmselgelt üle jõu. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus K.I sundrahast pool, so 352,50 eurot, kaitsja sõidukulud 51,12 eurot riigi kanda Kohus on seisukohal, et arvestades K.I varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulud kokku 400,50 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. / Marju Persidskaja kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.