KOHTUMÄÄRUS erakorralise ettekande kohta Kohus Pärnu Maakohus Täitmiskohtunik Lea Pavelson Määruse tegemise aeg ja koht 06.aprill 2017, Rapla kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-1827 Erakorraline ettekanne Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla esinduse kriminaalhooldusametnik Olga Lobjak erakorraline ettekanne taotlusega pikendada E.I (isikukood: XXX, elukoht: xxxxxxxxxxx xx xxxx, xxxxxxxx alevik, xxxxxxx vald, xxxxx maakond, tel: xxxxxxxxxxxx) katseaega. RESOLUTSIOON 1.Rahuldada Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla esinduse kriminaalhooldusametniku O.Lobjak taotlus: 1.
- pikendada E.I-le Pärnu Maakohtu 01.04.2016 kohtuotsusega nr 1-16-1827 määratud 12-kuulist katseaega 3 (kolme) kuu võrra s.o kuni 01.07.
- Määruse ärakiri edastada kriminaalhooldusametnikule O.Lobjak ja E.I-le. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisele järgnevast päevast. Määruskaebus tuleb esitada maakohtu kaudu. Asjaolud Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja 01.04.2016.a otsusega tunnistati E.I süüdi KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ja mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust, millest kahtlustatavana kinnipidamisega loeti kantuks 3 päeva ja ärakandmata karistuseks jäi 5 kuud ja 27 päeva. Kohus vabastas E.I ärakandmata vangistuse kandmisest KarS § 74 alusel 12-kuulise katseajaga, määrates E.I kriminaalhooldusametniku järelevalve alla, kohustades teda täitma KarS § 75 lg 1 p 1-6 ja kontrollnõudeid ja lisakohustust KarS § 75 lg 2 p 2 kohaselt mitte tarvitama alkoholi. Kohtuotsus jõustus 19.04.
- a. Kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne 03.04.2017 saabus kohtusse kriminaalhooldusametniku alljärgnev erakorraline ettekanne E.I kohta. ETTEKANDE ESITAMISE PÕHJUS JA ASJAOLUD 10.03.2017 pidi toimuma E.I elukoha kontroll aadressile xxxxxxxx xxx, xxxxx xxxxxxx maakond. Kontrolli aeg lepiti kokku 21.02.2017 toimunud registreerimisel ning 07.03.2017 toimunud registreerimisel sai kinnitatud. Elukoha kontroll pidi toimuma ajavahemikul kell 11.00- 12.
- Kriminaalhooldusametnik jõudis E.I elukoha aadressile kell 11.00 ajal. Uksekella laskmisele vaatamata, ei avanud keegi ust. Kriminaalhooldusametnik helistas E.I mobiilile. E.I sõnul hakkas ta just hetk tagasi Pärnust kodu poole sõitma ja planeeris jõuda koju kell 12.00ks. E.I oli saanud aru, et elukohakontroll lepiti kokku kella 12.00-ks. Teavitasin E.I, et tulen siis hiljem tagasi, kuid ei jõu kella 12.00-ks. Täpset aega ei osanud öelda. Kokkuleppe kohaselt pidi E.I koju jõudes ootama kriminaalhooldusametniku tulekut. 10.03.2017 kell 12.58 oli kriminaalhooldusametnik taas aadressil xxxxxxxxxx xxx, xxxxxx, xxxxxx maakond. Uksekella peale ust ei avatud. Kriminaalhooldusametnik helistas E.I kahele mobiilinumbrile, mõlemad olid välja lülitatud. Eelnevatest asjaoludest lähtuvalt on E.I puhul tegemist kontrollile mitte allumisega. KOKKUVÕTE KRIMINAALHOOLDUSALUSE SELETUSEST E.I seletuse kohaselt viibis ta 10.03.2017 päeval Pärnus ega saanud kodus olla. Mobiiltelefoni lülitas ta välja, et kriminaalhooldusametnikuga vestlemist vältida. KOKKUVÕTE SENISEST KRIMINAALHOOLDUSEST E.I tunnistati 01.04.2016 Pärnu Maakohtu otsusega süüdi ja mõisteti KarS § 121 lg 2 p 2 alusel karistus 6 kuud vangistust tingimisi 12 kuulise katseajaga. Kohus määras E.I-le KarS § 75 lg 2 p 2 alusel katseajaks lisakohustusena mitte tarvitada alkoholi. Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt toimusid registreerimised kaks korda kuus lähtuvalt uue kuriteo toimepanemise riskist ja ohtlikkusest tulenevalt. E.I on kriminaalhooldusel alates 19.04.
- Elukoha kontrolli teostati katseajal kord poole aasta jooksul. Katseajal on ühel korral ilmnenud E.I poolset registreerimisele mitteilmumist. E.I puhul saab hinnata registreerimisel kohal käimise täitmist heaks. Ta käis kohal üldjuhul kindlaks määratud aegadel, kuid teisalt ei olnud isik valmis koostööks, et analüüsida oma eelnevat käitumist ning toimepandud kuritegusid. Viimasest toimepandud kuriteost tulenevalt, milleks oli lähissuhte vägivald, suunati E.I sotsiaalprogrammi "Pere- ja paarisuhete vägivalla vähendamise programmi. E.I keeldus sotsiaalprogrammis osalemisest peale kahel kohtumisel käimist. E.I on määratud katseajal lisakohustus mitte tarvitada alkoholi. Selle kontrollimiseks on kriminaalhooldusalustele kehtestatud nõue, et nende mobiiltelefonid peavad olema sisse lülitatud nad peavad vastama kriminaalhooldusametniku telefonikõnedele ka nädalavahetustel ja õhtusel. Alkoholi tarvitamise keelu täitmist kontrollitakse ette teatamata ning kui isik ei viibi sel ajal kodus, oleks talle helistades võimalik saada teada tema asukoht kontrolli teostamiseks. Laupäeval 12.11.2016 toimus alkoholi tarvitamise keelu täitmise kontroll elukohas. Kontrolli teostasid kriminaalhooldusametnikud O.Lobjak ja P.Jaakberg. Kontrolli ajal ei viibinud E.I kodus. Temaga ei olnud võimalik sel päeval kontakti saada, sest nii tema, kui ka tema elukaaslase mobiiltelefonid olid välja lülitatud või levist väljas. 23.11.2016 toimunud registreerimisel selgitati E.I-le, et ta peab olema lisakohustuse kontrollimiseks kättesaadav. E.I sõnul lülitabki ta igal nädalavahetusel oma mobiiltelefoni välja. Selle vestluse käigus saavutati kokkulepe, et ta on kriminaalhooldusametnikule edaspidi mobiiltelefonilt kättesaadav. E.I andis teise mobiiltelefoni numbri, mis tal on sisse lülitatud igapäevaselt. 05.02.2017 toimus Rapla maakonnas lisakohustuse alkoholi tarvitamise keelu täitmise kontrollimine kriminaalhooldusaluste elukohtades. Kontrolli teostasid kriminaalhooldusametnikud O.Lobjak ja P.Jaakberg. E.I ei olnud kontrolli teostamise hetkel kodus. Kriminaalhooldusametniku korduvatele kõnedele, tema mobiiltelefonide kahele numbrile, ta ei vastanud. Samuti ei helistanud ta hiljem kriminaalhooldusametnikule tagasi mitme järgneva päeva jooksul. Vältides selliselt kontakt ametnikuga. Kogu katseaja on E.I töötanud mitteametlikult, et vältida kohtutäiturite menetluses olevate nõuete maksmist. E.I ei ole katseajal pannud toime uusi õigusrikkumisi. Eeltoodust tulenevalt taotleb kriminaalhooldusametnik pikendada E.I suhtes katseaega ja käitumiskontrolli tähtaega 3 kuu võrra. E.I ei allunud kontrollile elukohas ning ta on ka varem kahel korral alkoholi keelu tarvitamise kontrollimisel vältinud kontakti kriminaalhooldusametnikuga. Kontrolli vältimine on E.I poolne kriminaalhooldusametniku kontrollile mitte allumine. Seetõttu ei saa lugeda tingimisi karistuse aeg edukaks ning on tekkinud vajadus pikendada katseaga, et tekiks veendumus E.I poolt kontrollnõuete ja lisakohustuste täitmise osas. Kohtu seisukoht Kohus leidis, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni 1 aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Kohus leiab, et erakorralises ettekandes kriminaalhooldusametniku poolt välja toodud E.I poolsed kontrollnõuete korduvad rikkumised katseajal on tõendamist leidnud. E.I on korduvalt vältinud kontakti kriminaalhooldusametnikuga alkoholi keelu tarvitamise kontrollimiseks, ei ole kontrolli teostamise ajal telefoni teel kättesaadav kuigi see oli kriminaalhooldusalustele kehtestatud nõue, et nende mobiiltelefonid peavad olema sisse lülitatud, peavad vastama kriminaalhooldusametniku telefonikõnedele ka nädalavahetustel ja õhtul. Lisaks ei viibinud E.I enda elukohas. Kuigi ühel korral ei ole E.I ilmunud registreerimisele, on ta ülejäänud kindlaks määratud aegadel käinud õigeaegselt kriminaalhooldusametniku juures registreerimisel, kuid ei olnud valmis koostööks analüüsimaks enda eelnevat käitumist ja toimepandud kuritegusid. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et E.I ei ole allunud kontrollile elukohas ning vältinud ka varem kahel korral alkoholi keelu tarvitamise kontrollimisel kontakti kriminaalhooldusametnikuga, on põhjendatud kriminaalhooldusametniku poolt käesoleva ettekande esitamine. Seega, saavutamaks kriminaalhoolduse eesmärke ja tagamaks kontrolli süüdimõistetu edasise käitumise üle, on kohtu hinnangul põhjendatud kriminaalhooldaja ettepanek katseaja pikendamiseks. Kohus leiab, et katseaja pikendamine tuleb isikule kasuks ja on abiks tema suunamisel õiguskuulekale teele. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes esitatud taotlus tuleb rahuldada ja pikendada E.I-le kohtu poolt määratud katseaega 3 kuu võrra. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Pavelson Kohtunik