Obsah (9)

§ 199§ 202§ 346§ 213§ 349§ 64§ 44§ 65§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16.august 2016.a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-16-3444 Kohtukoosseis Kohtunikud Orvi Tali, Meelika Aava ja I

§ 199

lg 2 p 6, 7, 8 ja 9; § 213 lg 2 p 1 ja 4; § 346 ja § 349 järgi Sergei Makarovi süüdistus

§ 199

lg 2 p 6, 7, 8 ja 9; § 213 lg 2 p 1 ja 4; § 346; § 349 ja § 424 järgi S.A süüdistus

§ 202

lg 2 p 1, 2 ja 3 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu lühimenetluses 17.juuni 2016 aasta otsus Apellatsiooni esitaja D.K kaitsja Andrus Repnau Süüdistatav D.K isikukood: XXX, kodakondsus: XXX, emakeel: vene keel, XXX, töökoht: XXX, elukoht: XXX; asukoht: Tallinna Vangla, Magasini

1. RESOLUTSIOON Jätta D.K kaitsja Andrus Repnau apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. 1 SÜÜDISTUS:
2. D.K süüdistati selles, et tema 03.01.2015 kell 04.57 paiku, grupis koos AI, VK DB-ga võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas aadressil XXX asuvalt territooriumilt sinna pargitud A OÜ-le kuuluva veoauto Renault Midlum registreerimisnumbriga XXXXXX koos selles olnud kaubaga ning viisid selle Harjumaale Saku valda Atiku teele, kus võtsid ebaseadusliku omastamise eesmärgil veoautost Renault Midlum registreerimisnumbriga XXXXXX M OÜ-le kuuluvaid ning A OÜ valduses ja vastutusel olevad erinevad asjad (kaubad), tekitades sellega A OÜ-le kahju kokku 17029,25 eurot. Samuti tema, 21.01.2015 öösel, tungis Harjumaal Rae vallas XXX asuvale K OÜ territooriumile ning sisenes lukustamata ukse avamise teel seal seisnud K OÜ veoautosse Mercedes Benz registreerimismärgiga XXXXXX ning võttis sealt TP-le kuuluva navigatsiooniseadme Tom-Tom maksumusega 200 eurot, seejärel sisenes lukustamata ukse avamise teel veoautosse Volvo registreerimismärgiga XXX XXX ja võttis sealt AP-le kuuluvad maksumuseta kaaned autodokumentide ja kütusekaartidega ning seejärel sisenes lukustamata ukse avamise teel veoautosse DAF CF75 registreerimismärgiga XXXXXX ja võttis sealt TS-le kuuluva navigatsiooniseadme maksumusega 70 eurot. Samuti tema, 22.01.2015 kella 03:50 paiku, tungis Harjumaal Rae vallas XXX asuvale K OÜ territooriumile ning sisenes ukse luku lõhkumise teel seal seisnud veoautosse DAF XF105 registreerimismärgiga X XXXXX ning võttis sealt PI-le kuuluvaid asju kokku 725 euro väärtuses. Samuti tema, tegutsedes grupis koos Sergei Makaroviga, ajavahemikul 26.07.2015 kell 23.00 kuni 27.07.2015 kell 08.00, viibides Tallinnas XXX asuval territooriumil, tungis juhi ukse luku lõhkumise teel veoauto Mercedes Benz Actros registreerimismärgiga XXXXX kabiini ja võtsid sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil C OÜ-le kuuluva navigatsiooniseadme Garmin maksumusega 300 eurot ja Olerex´i kütuse krediitkaardi koos selle juurde kuuluva PIN koodiga ning VV-le kuuluvad videoregistraatori DVR 125 maksumusega 80 eurot ja FM modulaatori maksumusega 10 eurot. Samuti tungisid nad reisija poolse ukseluku lõhkumise teel veoautosse DAF FT XF registreerimismärgiga XXXXXX ja võtsid sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil C OÜ-le kuuluva Olerex´i kütuse krediitkaardi koos selle juurde kuuluva PIN koodiga ning DL-le kuuluva navigatsiooniseadme Navio, väärtusega 190 eurot ja päikeseprillid Matrix, väärtusega 7 eurot. Samuti lõhkusid nad veoauto DAF FT XF registreerimismärgiga XXXXXX juhi ukse luku, kuid ust avada ei suutnud. Samuti tema, tegutsedes grupis koos Sergei Makaroviga tungis 30.07.
3. a., metallaia lõhkumise teel, Tallinnas, XXX asuvale B OÜ müügiplatsi aiaga ümbritsetud territooriumile ning võtsid sealt ebaseadusliku omastamise eesmärgil RR-le kuuluva ning B OÜ vastutaval hoiul olnud järelhaagise sellel olnud mootorpaadiga RIB Unlimited 600, registreerimisnumbriga XXX-XXX, koguväärtus 11 500 eurot ning paadi küljes olnud mootoriga Honda 130, väärtusega 5000 eurot, kokku asju 16 500 euro väärtuses. Samuti tema, tegutsedes grupis koos Sergei Makaroviga, tungis 06.08.2015, viibides Tallinnas XXX juures, juhi- ja reisija poolsete uste lukkude lõhkumise teel veoauto Scania registreerimismärgiga XXXXXX kabiini ning võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kokku asju 770 euro väärtuses. Samuti lõhkusid nad veoauto Scania registreerimismärgiga X XXXXX mõlema kütusepaagi lukud ning võtsid ära nendes asunud 600 liitrit H OÜ-le kuuluvat diiselkütust maksumusega 600 eurot. 2 Samuti tema, tegutsedes grupis koos Sergei Makaroviga 06.08.2015 kella 06:35 paiku, viibides Järva Maakonnas Ambla vallas Märjandi külas asuvas XXX tanklas, tankis kaubikus Peugeot Boxer registreerimismärgiga XXXXXX asuvatesse mahutitesse 2000 liitrit diiselkütust maksumusega 2118 eurot ning soovis selle eest tasuda varastatud H OÜle kuuluva E100 kütuse maksekaardiga nr 756120177, kuid makse ebaõnnestus, kuna kaardil puudusid piisavad vahendid. Nähes, et makse ei õnnestu, omastasid D.K ja S. Makarov kütuse ebaseaduslikult, lahkudes tanklast kütuse eest tasumata, põhjustades sellega S OÜle kahju 2118 eurot. Samuti tema, tegutsedes grupis koos Sergei Makaroviga, võttis ajavahemikul 05.08.2015 kuni 06.08.2015, renditud R OÜ-lt kaubikust Peugeot Boxer registreerimismärgiga XXXXXX, ebaseadusliku omastamise eesmärgil R OÜ-le kuuluva ning kaubikusse paigaldatud GPS seadme Tracker väärtusega 90 eurot. Samuti tema,tegutsedes grupis koos Sergei Makaroviga, tungis 09.08.2015 Harju Maakonnas Kiili vallas XXX juures ukse luku lõhkumise teel veoautosse Scania R500 registreerimismärgiga XXXXXX ning võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil I OÜ-le kuuluva Neste kütuse krediitkaardi, XXX kütuse krediitkaardi, Olerex kütuse krediitkaardi ja Jetoil kütuse krediitkaardi koos nende juurde kuuluvate PIN koodidega. Samuti tema, tegutsedes grupis koos Sergei Makaroviga, tungis 21.08.2015 ajavahemikul 11:30 kuni 14:00, suletud värava avamise teel Harju Maakonnas Maardus XXX asuvale piirdega territooriumile ja võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ÜK-le kuuluva ekskavaator Hidromek 102S registreerimismärgiga XXXXXX maksumusega 48 960 eurot. Samuti tema, tegutsedes grupis koos Sergei Makaroviga, tungis ajavahemikul 28.08.2015 kuni 29.08.2015 juhiukse luku lõhkumise teel Tallinnas XXX maja juures asunud veoauto Scania R480 registreerimismärgiga XXXXXX kabiini ning võttis sealt ebaseadusliku omastamise eesmärgil H OÜ-le kuuluva navigatsiooniseadme maksumusega 100 eurot ja süüteluku võtme ning AV-le kuuluva GPS seadme Garmin väärtusega 100 eurot; GPS seadme väärtusega 50 eurot; ilma väärtuseta videoregistraatori. Seejärel tungisid nad juhiukse luku lõhkumise teel veoauto Scania 124L registreerimismärgiga XXXXXX kabiini ning võtsid sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil H OÜ navigatsiooniseadme väärtusega 50 eurot; veoauto Scania 124L registreerimismärgiga XXXXXX ja haagise registreerimismärgiga XXXXX registreerimistunnistused; litsentsi; süüteluku võtme ja XXX kütuse maksekaardi ning AK GPS seadme koos hoidjaga maksumusega 120 eurot; videoregistraatori koos hoidjaga maksumusega 180 eurot; mobiiltelefoni Samsung koos mälukaardiga maksumusega 40 eurot ja mobiiltelefoni Samsung hoidja maksumusega 30 eurot. Samuti tema, tungis 08.09.2015 tagumise ukse klaasi lõhkumise teel Tallinnas XXX juurde pargitud sõiduautosse Mercedes Benz registreerimismärgiga XXXXXX ja võttis ebaseaduliku omastamise eesmärgil VK-le kuuluva meediakeskuse koos kliimakontrolli blokiga maksumusega 831,81 eurot. Samuti tema, ajavahemikul 10.09.2015 – 11.09.2015, viibides Tallinnas XXX asuvas maaaluses autoparklas, tungis vasakpoolse ukse kolmnurkklaasi lõhkumise teel sinna pargitud sõidukisse Mercedes Benz S350 registreerimismärgiga XXXXXX ning võttis sealt ebaseadusliku omastamise eesmärgil P OÜ vallasasjad kokku asju 1679,75 eurot (hinnad ilma käibemaksuta) ning RP´i navigatsiooniseadme Tom-Tom maksumusega 50 eurot. 3 Samuti tema, tegutsedes koos Sergei Makaroviga, võttis 17.09.2015 Harju Maakonnas Harku vallas Rannamõisa külas XXX maja juurest võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil haagisel registreerimismärgiga XXX-XXX asuva kaatri 59Day Cruiser Soome registreerimisnumbriga XXXXXX, kokku maksumusega 25 000 eurot ning kaatri külge kinnitatud mootori Mariner 90h/j maksumusega 6000 eurot, kokku asju 31 000 euro väärtuses. Samuti tema, tegutsedes koos Sergei Makaroviga, tungis ajavahemikus alates 17.09.2015 kuni 18.09.2015 tabaluku lahtimurdmise teel Tallinnas XXX asuvasse garaaž-lattu ja võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil T OÜ-le kuuluvad esemed, sõidukite Volkswagen Transporter, reg. nr XXXXXX, Volkswagen Transporter, reg. nr XXXXXX, Volkswagen LT35 Kasten, reg. nr XXXXXX, Volkswagen Transporter, reg. nr XXXXXX, Volkswagen Transporter, reg. nr XXXXXX, võtmed. Seejärel, kasutades sõiduki Volkswagen Transporter, reg. nr XXXXXX, varastatud võtit, tungisid nimetatud sõidukisse ja võtsid sealt ebaseadusliku omastamise eesmärgil T OÜ automakkraadio väärtusega 100 eurot. Seejärel, kasutades sõiduki Volkswagen Transporter, reg. nr XXXXXX, varastatud võtit, võtsid ebaseadusliku omastamise eesmärgil M OÜ-le kuuluva ja T OÜ-l kasutuses oleva sõiduki Volkswagen Transporter, reg. nr XXXXXX, väärtusega 4000 eurot koos selle sees olnud mobiiltelefoniga Samsung Core Prime väärtusega 100 eurot, kahe autolaadijatega üldväärtusega 15 eurot, mobiiltelefoni hoidjaga väärtusega 10 eurot, lehepuhuriga Husqvarna 125B väärtusega 150 eurot koos haagisega Respo, reg. nr XXXXXX, väärtusega 1500 eurot, mille peal oli muruniiduk-traktor Husqvarna MZ28T väärtusega 2000 eurot. Samuti tema, tegutsedes koos Sergei Makaroviga, tungis ajavahemikul alates 08.10.2015 kuni 09.10.2015, tabaluku lahtimurdmise teel Harju Maakonnas Jõelähtme vallas Ihasalu külas XXX asuvasse ehituskonteinerisse ja võtsid ebaseadusliku omastamise eesmärgil N OÜ-le kuuluvat vara, tekitades oma tegevusega kahju kogusummas 1364 eurot. Samuti tema, tegutsedes koos Sergei Makaroviga, tungis ajavahemikul alates 24.10.2015 kuni 26.10.2015, piirdevärava tabaluku lahtimurdmise teel Tallinnas XXX asuvale E OÜ-le kuuluvale territooriumile, seejärel lõhkus nimetatud territooriumil asuva ehituskonteineri luku ja võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil selle sees asuvad võõrad vallasasjad, nimelt: neli E OÜ -le kuuluvat talverehvi koos Renault velgedega üldväärtusega 400 eurot, laserkiire vastuvõtja buldooserile Liber 714 väärtusega 2000 eurot, väikebussi Ford Transit, reg. nr XXXXXX, võtme ja samuti MM-le kuuluvad neli talverehvi üldväärtusega 300 eurot, seejärel, kasutades konteinerist võetud võtit, võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil samale territooriumile pargitud E OÜ-le kuuluva väikebussi Ford Transit, reg. nr XXXXXX, väärtusega 6000 eurot, koos selle sees olevate ja E OÜ-le kuuluvate kahe asfaldilaoturi ABG 226 automaatika puldiga koguväärtusega 5000 eurot, digitaalse niveliiriga Englo väärtusega 650 eurot, laseri kolmjalaga väärtusega 500 eurot, elektrigeneraatoriga Honda GX390 väärtusega 2000 eurot, tampijaga Dynapac väärtusega 2000 eurot, äärekivi tõstmise tangidega väärtusega 85 eurot, elektrilise pneumopuuriga Bosch väärtusega 1200 eurot, tahhomeetriga MTS-802R väärtusega 3900 eurot ning mõõtmisrattaga maksumusega 220 eurot. Samuti tema, tegutsedes koos Sergei Makaroviga, tungis 28.10.2015 piirdeaia suletud väravate avamise teel, Tallinnas XXX asuvale ehitusobjektile ja võttis sealt ebaseadusliku omastamise eesmärgil B OÜ-le kuuluva ja L OÜ kasutuses oleva pinnasetihendaja Atlas Copco LG 500, väärtusega 7750 eurot. 4 Samuti tema, tegutsedes koos Sergei Makaroviga, võttis 09.11.2015 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas XXX juurde pargitud N AS-le kuuluva ja W OÜ kasutuses oleva ekskavaatori Komatsu registreerimismärgiga XXXXXX maksumusega 50000 eurot koos selles olnud tööriistade komplektiga maksumusega 100 eurot ning viis selle Harjumaal Saue vaalas XXX külas XXX asuvasse ruumi, kus demonteeris selle realiseerimise eesmärgil osadeks. Seega D.K , võttes ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil suures ulatuses, grupis, sissetungimisega ja süstemaatiliselt, pani toime

§ 199lg 2 p 6, 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

D.K , tegutsedes grupis koos Sergei Makaroviga, tungis 06.08.2015, viibides Tallinnas XXX juures, juhi- ja reisija poolsete uste lukkude lõhkumise teel veoauto Scania registreerimismärgiga X XXXX kabiini ning võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil muuhulgas VK Vene Föderatsiooni passi; ID-kaardi, juhiloa; ohtlike veoste vedamise loa ja autojuhi kutsetunnistuse. Seega D.K , võttes ebaseaduliku omastamise eesmärgil ära võõrad ametlikud dokumendid, pani toime

§ 346järgi kvalifitseeritava dokumendi varguse.

D.K , tegutsedes koos AI, VK ja DB-ga, viibides 02.01.2015 kella 23.52 paiku Tallinnas XXX asuvas XXX tanklas, sisestas varalise kasu saamise eesmärgil varem varastatud A OÜ-le kuuluva XXX maksekaarti number XXXXXXXXXXXX ning selle juures olnud PIN koodi ebaseaduslikult, kaardi omaniku ja valdaja teadmata, tankimisautomaati tasudes kaardiga 585,01 liitri diiselkütuse ostu eest summas 586,30 eurot. Samuti tema, tegutsedes grupis koos Sergei Makaroviga, viibides 27.07.2015 ajavahemikul 04:37 – 04:56 Tallinnas XXX asuvas XXX tanklas, sisestas varalise kasu saamise eesmärgil varem varastatud C OÜ XXX kütuse krediitkaarti numbriga XXXXXXXXXXX ning selle juures olnud PIN koodi ebaseaduslikult, kaardi omaniku ja valdaja teadmata, tankimisautomaati tasudes sellega 2155,17 liitri diiselkütuse eest kogumaksumusega 2178,87 eurot ning seejärel sisestas varalise kasu saamise eesmärgil varem varastatud C OÜ XXX kütuse krediitkaarti numbriga XXXXXXXXXXXXXXXX ning selle juures olnud PIN koodi ebaseaduslikult, kaardi omaniku ja valdaja teadmata, tankimisautomaati, tasudes kaardiga 66,29 liitri bensiini 95E eest summas 74,17 eurot, põhjustades sellega C OÜ-le kokku kahju 2253,04 eurot. Samuti tema, tegutsedes koos Sergei Makaroviga, viibides 27.07.2015 ajavahemikul 05:5607:13 Harju Maakonnas Harku vallas XXX külas XXX asuvas XXX tanklas, sisestas varalise kasu saamise eesmärgil varem varastatud C OÜ XXX kütuse krediitkaarti numbriga XXXXXXXXXXXXXXXX ning selle juures olnud PIN koodi ebaseaduslikult, kaardi omaniku ja valdaja teadmata, tankimisautomaati tasudes kaardiga 2059,27 liitri diiselkütuse ostu eest summas 2114,88 eurot ning seejärel sisestas varalise kasu saamise eesmärgil varem varastatud C OÜ XXX kütuse krediitkaarti numbriga XXXXXXXXXXXXXXXX ning selle juures olnud PIN koodi ebaseaduslikult, kaardi omaniku ja valdaja teadmata, tankimisautomaati tasudes kaardiga 176,87 liitri bensiini 95E ostu eest summas 203,22 eurot, põhjustades sellega C OÜ-le kokku kahju 2318,10 eurot. Samuti tema, tegutsedes koos Sergei Makaroviga, viibides 09.08.2015 ajavahemikul 04:4805:04, Harju Maakonnas Sauel XXX asuvas S OÜ XXX tanklas, sisestas varalise kasu saamise eesmärgil varem varastatud I OÜ kütuse krediitkaarti XXX numbriga 7XXXXXXXXXXXXXXXX ning selle juures olnud PIN koodi ebaseaduslikult, kaardi 5 omaniku ja valdaja teadmata, tankimisautomaati tasudes kaardiga 2053,13 liitri diiselkütuse ostu eest summas 1942,26 eurot. Samuti tema, tegutsedes koos Sergei Makaroviga, viibides 09.08.2015 ajavahemikul 07:4408:03 Harju Maakonnas Harku vallas Tallinn-Paldiski mnt 11 kilomeetril asuvas XXX tanklas, sisestas varalise kasu saamise eesmärgil varem varastatud I OÜ XXX kütuse krediitkaarti numbriga XXXXXXXXXXXXXXXX ning selle juures olnud PIN koodi ebaseaduslikult, kaardi omaniku ja valdaja teadmata, tankimisautomaati tasudes kaardiga 1601,61 liitri diiselkütuse ostu eest summas 1519,93 eurot. Samuti tema, tegutsedes koos Sergei Makaroviga, viibides 10.08.2015 ajavahemikul 03:2603:43 Tallinnas XXX asuvas XXX tanklas, sisestas varalise kasu saamise eesmärgil varem varastatud I OÜ XXX kütuse krediitkaarti numbriga XXXXXXXXXXXXXXXX ning selle juures olnud PIN koodi ebaseaduslikult, kaardi omaniku ja valdaja teadmata, tankimisautomaati tasudes kaardiga 2276,10 liitri diiselkütuse ostu eest summas 2160,02 eurot. Samuti tema, tegutsedes koos Sergei Makaroviga, viibides 10.08.2015 kella 05:38 paiku Harju Maakonnas Tabasalus XXX asuvas S OÜ XXX tanklas, sisestas varalise kasu saamise eesmärgil varem varastatud I OÜ kütuse krediitkaarti XXX numbriga XXXXXXXXXXXXXXXX ning selle juures olnud PIN koodi ebaseaduslikult, kaardi omaniku ja valdaja teadmata, tankimisautomaati, kuid kütust tankida neil ei õnnestunud, kuna kaart oli selleks ajaks omaniku poolt blokeeritud. Samuti tema, tegutsedes koos Sergei Makaroviga, viibides 10.08.2015 kella 06:09 paiku Harju Maakonnas Harku vallas XXX külas XXX asuvas XXX tanklas, sisestas varalise kasu saamise eesmärgil varem varastatud I OÜ XXX kütuse krediitkaarti numbriga XXXXXXXXXXXXXXXX ning selle juures olnud PIN koodi ebaseaduslikult, kaardi omaniku ja valdaja teadmata, tankimisautomaati tasudes kaardiga 988,53 liitri diiselkütuse ostu eest summas 938,11 eurot. Seega D.K, isikuna kes on varem toime pannud varguse ja grupis, tekitades teisele isikule varalise kahju arvutiprogrammi või andmete ebaseadusliku sisestamise teel, varalise kasu saamise eesmärgil, pani toime

§ 213lg 2 p 1 ja 4 järgi kvalifitseeritava arvutikelmuse.

D.K , tegutsedes koos Sergei Makaroviga, esitas 26.07.2015, Tallinnas XXX maja juures kaubik Renault Master registreerimismärgiga XXXXXX rendilepingu sõlmimisel AS-le võõra, s.o. ÜH nimele väljastatud juhiloa, eesmärgiga omandada õigus sõlmida rendileping ÜH nimel. Samuti tema, tegutsedes koos Sergei Makaroviga, esitas 29.07.2015, Tallinnas XXX maja juures kaubik Renault Master registreerimismärgiga XXXXXX rendilepingu sõlmimisel JK-le võõra, s.o. ÜH nimele väljastatud juhiloa, eesmärgiga omandada õigus sõlmida rendileping ÜH nimel. Samuti tema, tegutsedes koos Sergei Makaroviga, esitas 09.08.2015, Tallinnas XXX maja juures, kaubik Renault Master registreerimismärgiga XXXXXX rendilepingu sõlmimisel ASle võõra, s.o. VK nimele väljastatud juhiloa, eesmärgiga omandada õigus sõlmida rendileping VK nimel. 6 Seega D.K , kasutades teise isiku nimele välja antud tähtsat isiklikku dokumenti eesmärgiga omandada õigusi, pani toime

§ 349järgi kvalifitseeritava tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise.

MAAKOHTU OTSUS: 2. Harju Maakohus tunnistas D.K süüdi

§ 199lg 2 p 6, 7, 8, 9 järgi ja mõistis karistuseks vangistuse 3 aastat.

D.K tunnistati süüdi

§ 213

lg 2 p 1, 4 järgi ja mõisteti karistuseks vangistus 2 aastat.

§ 64

lg 1 alusel, suurendati raskeimat üksikkaristust, mõisteti liitkaristuseks kuritegude kogumis vangistus 3 aastat 6 kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 aastat 4 kuud. D.K tunnistati süüdi

§ 346

järgi ja mõisteti karistuseks rahaline karistus 30 päevamäära,

§ 44lg 2 kohaselt miinimumpäevamäära arvestusega 10 eurot päevamäär, s.o 300 eurot.

D.K tunnistati süüdi

§ 349

järgi ja mõisteti karistuseks rahaline karistus 30 päevamäära,

§ 44

lg 2 kohaselt miinimumpäevamäära arvestusega 10 eurot päevamäär, s.o 300 eurot.

§ 64

lg 1 alusel, suurendati raskeimat üksikkaristust, mõista liitkaristuseks kuritegude kogumis rahaline karistus 45 päevamäära,

§ 44lg 2 kohaselt miinimumpäevamäära arvestusega 10 eurot päevamäär, s.o 450 eurot. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes tasumisele kuuluvaks karistuseks rahalise karistuse 30 päevamäära,

§ 44

lg 2 kohaselt miinimumpäevamäära arvestusega 10 eurot päevamäär, s.o 300 eurot.

§ 64

lg 2 alusel mõisteti kuritegude kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 2 aastat 4 kuud ning rahaline karistus 300 eurot, millest viimane viiakse täide iseseisvalt.

§ 65

lg 2, § 64 lg 1 ja § 76 lg 8 alusel liideti käesoleva otsusega mõistetud karistusele Harju Maakohtu 25.09.2013 otsusega nr 1-13-6093 mõistetud ja ära kandmata tähtajaline vangistus 7 kuud 3 päeva, mõistes kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajalise vangistuse 2 aastat 11 kuud 3 päeva.

§ 65

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel liideti käesoleva otsusega mõistetud liitkaristusele Harju Maakohtu 19.02.2010 otsusega nr 1-09-7426 mõistetud rahaline karistus, millise tasumata osa on asendatud Harju Maakohtu 14.01.2016 määrusega vangistusega 4 kuud 13 päeva täies ulatuses ning mõista

§ 64

lg 2 alusel lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis tähtajaline vangistus 3 aastat 3 kuud 16 päeva ja rahaline karistus 30 päevamäära ulatuses,

§ 44

lg 2 kohaselt miinimumpäevamäära arvestusega 10 eurot, so 300 eurot, mis kuulub täide viimisele iseseisvalt.

§ 68

lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg 22.01.2015 kuni 01.07.2015, so 5 kuud 11 päeva karistusaja hulka, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 aastat 10 kuud 5 päeva, millise vangistuse ärakandmist arvestada alates D.K viimasest kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 10.11.

1. D.K suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud ja ärakandmisele kuuluva karistuse tähtaja saabumisel. Sama otsusega mõisteti välja menetluskulud ning lahendati tsiviilhagidega ja asitõenditega seonduv. APELLATSIOON:
2. Apellatsiooni esitas D.K kaitsja, kes palub tühistada osaliselt Harju Maakohtu 17.juuni 2016.a.kohtuotsus D.K süüdimõistmises tema karistamise osas. Teha uus otsus, millega D.K-le mõista liitkaristus

§ 199

lg 2 p 6, 7, 8, 9 ning

§ 213lg 2 p 1 ja 4 järgi lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima 7 karistusega.

Lugeda lõpliku karistusega kaetuks 4 kuud ja 13 päeva, milline on moodustunud Harju Maakohtu 19.02.2010.a.kohtuotsusega mõistetud rahalise karistuse asendamisega Harju Maakohtu 14.01.2016.a.määrusega. Lugeda karistuse kandmise alguseks kohtuotsuse kuupäev, s.o. 17.juuni 2016.a. ning lõplikust karistusest kantuks kohtueelsel menetlusel viibitud aeg, s.o. 22.01.2015.a. kuni 01.07.2015.a. 5 kuud ja 11 päeva ja 10.11.2015.a. kuni 16.06.2016.a. 7 kuud ja 6 päeva, kokku 1 aasta ja 17 päeva. 3.1 Kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise alus on materiaalõiguse ebaõige kohaldamine Harju Maakohtu poolt (KrMS § 338 p 2 ). Maakohus on karistuse mõistmisel kohaldanud materiaalõigust ebaõigesti. Esmalt käsitleb apellant karistuste liitmist

§ 199lg 2 ja 213 lg 2 järgi mõistetud karistuste puhul.

Mõistes D.K-le

§ 199

järgi raskema karistuse, kui

§ 213

järgi, pole kohus apellandi arvates piisavalt põhjendanud osalise liitmise vajadust. Apellant juhib tähelepanu, et D.K-le es itatud süüdistus arvutikelmuses, ehk siis

§ 213

järgi on oma sisult samasugune vargus nagu inkrimineeritud teod

§ 199järgi.

Tegutsetud oligi varem varastatud kütusekaartide kasutamisega. Nimetatud tegu on küll juriiidiliselt õigesti kvalifitseeritud arvutikelmusena, kuid põhiolemuselt ikkagi vargus. Seetõttu apellant leiab, et karistamine

§ 213

järgi on õige, kuid karistades D.K

§ 199

lg 2 järgi üle sanktsiooni keskmise määra ja

§ 213

lg 2 järgi tunduvalt väiksema karistusega, piisanuks kohaldada absorptsioonipõhimõtet ja lugeda kergema karistuse kaetuks raskeimaga. Apellant nõustub, et liitkaristuste moodustamine on kohtu otsustus, kuid kohus peab oma seisukoha kujunemist motiveerima. Käesoleval juhul on kohus küll märkinud, et liitkaristuse mõistmisel arvestab süü suurusega, mis tuleneb kuritegude rohkusest, kuid nimetatud asjaolu saab olla aluseks üksikkaristuste mõistmisel, kuid ei saa olla motiiviks karistuste liitmisel. Ka on kohus ise samuti märkinud, et kuriteod on omavahel seotud. Kuna kohus pole apellandi arvates karistuste liitmist küllaldaselt põhjendanud on tegemist ka menetlusnormi rikkumisega KrMS § 339 lg 1 p 7 kohaselt. 3.2 D.K karistati Harju Maakohtu 19.02.2010.a.otsusega rahalise karistusega. See karistus oli täitmata ja selle liitmisel käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistusega tulnuks kohaldada

§ 64lg 2 sätteid.

Peale 19.02.2010.a.süüdimõistmist pani D.K toime uusi kuritegusid, kuni ta 10.11.2016.a.vahistati. Käesolevas asjas vahi all viibimise ajal, s.o. 14.jaanuaril 2016.a. asendas Harju Maakohus määrusega D.K-le mõistetud rahalise karistuse vangistusega 4 kuud 13 päeva. Seega moodustus asenduskaristus- vangistus - pärast D.K poolt sooritatud uusi kuritegusid. Tekkis olukord, kus enam ei kehti vangistuse ja rahalise karistuse liitmisel moodustuva liitkaristuse täitmise erisus, mis tulenes

§ 64lg 2-st.

Sellega halvenes ka D.K olukord. Siinkohal märgib apellant, et mitte vähetähtis pole asjaolu, et riik pole enam kui viie aastaga suutnud D.K-le määratud rahalist karistust täita ja asenduskaristuse taotluse lahendamine olukorras, kus D.K on vahistatud ja tal polegi võimalik ka antud ajahetkel rahalist karistust täita, oli ettemääratud tulemusega. Apellant on seisukohal, et kuna kaevatav kohtuotsus on D.K tegude kohta, mis olid toime pandud ajaliselt varem, kui Harju Maakohtu poolt asenduskaristuse kohaldamine, tuleb seda asjaolu karistuste liitmisel arvestada. D.K on õigus nõuda, et tema kriminaalasjad arutataks ühes menetluses. Ka asenduskaristuse mõistmine on kriminaalmenetluslik toiming. Nimetatu tõttu leiab apellant, et kohus pidanuks asenduskaristuse liitmisel kohaldama

§ 65lg 1 sätteid.

Nimetatud säte võimaldanuks kohtul kaaluda karistuste osalist liitmist või kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemist. 3.3 Kohus mõistis D.K-le lõplikuks karistuseks 3 aastat 3 kuud 16 päeva. Sellest karistusest arvas kohus maha D.K vahepealse vahi all viibimise aja 22.01.2015.a.kuni 01.07.2015.a.,s.o. 5 kuud 11 päeva ning luges ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 8 10 kuud ja 5 päeva. Kohus märkis karistuse alguseks D.K vahistamise kuupäeva 10.11.2015.a. Kohus eksis

§ 68

lg1 sätestatud nõuete vastu.

§ 68lg 1 kohaselt arvestatakse eelvangistusaeg mõistetud põhikaristuse hulka.

Juhul kui süüdlane on kriminaalmenetluse käigus võetud vahi alla mitmel korral erinevateks ajavahemikeks, siis vahi all viibitud ajavahemikud liidetakse ja arvatakse seejärel põhikaristuse aja hulka. Kuna D.K vahistati kohtueelsel menetlusel kaks korda tulnuks kohtul nii esimene vahistuses viibitud aeg kui ka aeg vahistuses kuni kohtuotsuseni ajaliselt liita ning karistuse kandmise alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev. Sellist seisukohta on toetanud ka Riigikohus 26.11.2014.a. lahendis 3-1-1-80-14 p. 15. Tsiteerin „

§ 68lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka.

Sõltuvalt sellest, kas isik viibib kohtuotsuse tegemise ajal vahi all või mitte, saab

§ 68lg 1 kohaldamine väljenduda kohtuotsuses kahel viisil.

Juhul, kui isikult on kriminaalmenetluses võetud vabadus pausideta kuni vangistuse mõistmiseni ja teda vangistusest ei vabastata, tuleb

§ 68

lg 1 kohaldamisel lugeda karistuse kandmise algusajaks isiku vahistamise või kahtlustatavana kinnipidamise päeva (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. aprilli
2. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-18-11, p 9.2). Juhul, kui isik on viibinud aga vaheldumisi eelvangistuses ja vabaduses, tuleb eelvangistuses viibitud ajavahemikud summeerida ning nende arvelt ärakandmisele kuuluvat vangistust vähendada. KrMS § 313 lg 1 p-de 3 ja 6 kohaselt tuleb kohtuotsuse resolutiivosas esitada nii ärakandmiseks ettenähtud karistus kui ka karistuse kandmise algusaeg.“Siinkohal märgib apellant ka asjaolu, et karistuse kandmise alguse märkimine kohtuotsuse kohaselt seab D.K ebavõrdsesse olukorda seaduses ettenähtud vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise tähtaja saabumise osas. Lugedes kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 10 kuud ja 5 päeva ja karistuse alguseks 10.11.2015.a. tuleb D.K kanda karistust ennetähtaegse vabastamise tähtaja saabumiseni 4 kuud kauem. Liites aga eelvangistuses viibitud aja ja lugedes karistuseks 3 aastat 3 kuud ja 5 päeva saabub tähtaeg , mil võib hakata taotlema vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist praktiliselt kohe peale otsuse jõustumist. Apellant nõustub, et tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole kohustuslik, kuid tähtaegade saabumine on vabastamise küsimuse arutamise eelduseks. KRIMINAALKOLLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
3. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooniga leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt sedastanud ( nt määrused nr 3-1-1-64-11; 3-11-43-11; 3-1-1-86-11 ja 3-1-1-6-13 p 6), et ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Apellatsiooni sisust lähtudes on tegemist perspektiivitu apellatsiooniga, mille arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti. 9 Kolleegium peab vajalikuks osundada, et süüdistatavale mõistetud karistuse muutmine (sh liitkaristuse muutmine) ringkonnakohtus on lubatav, kui tuvastatakse, et esimese astme kohtu poolt mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele või süüdimõistetu isikule või kui tema suhtes on mõnel muul viisil kohaldatud ebaõigesti kriminaalseadust. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt mõistetud karistus e muutmiseks puudub alus ning maakohtu poolt mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast. 4.1 Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonis toodud argumendid ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks liitkaristuse osas. Maakohus on jälgitavalt ja piisavalt põhjendatud liitkaristuse mõistmise aluseks olevaid asjaolusid. Maakohus on õigustatult kohaldanud üksikkaristustest raskeima suurendamist ehk karistuste osalise liitmise põhimõtet

§ 64

lg 1 alusel, kuna toimepandud kuritegude arv on kindlasti selleks teguriks, mis mõjutab süüdistatava süü suurust ja põhjendab liitkaristuse moodustamisel asperatsioonipõhimõtte rakendamist. Maakohus ei ole irdunud karistuse mõistmise üldalustest ning karistust on suurendatud vastavalt süüdistatava D.K süü suurusele ja karistuse eesmärkidele. Kolleegium asub kokkuvõtvalt seisukohale, et maakohus ei ole liitkaristuse mõistmisel materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud, mistõttu kaitsja viide KrMS § 338 p 2 rikkumisele on ainetu. 4.2 Apellant on seisukohal, et kuna kaevatav kohtuotsus on D.K tegude kohta, mis olid toime pandud ajaliselt varem, kui Harju Maakohtu poolt asenduskaristuse kohaldamine, tuleb seda asjaolu karistuste liitmisel arvestada. D.K on õigus nõuda, et tema kriminaalasjad arutataks ühes menetluses. Ka asenduskaristuse mõistmine on kriminaalmenetluslik toiming. Nimetatu tõttu leiab apellant, et kohus pidanuks asenduskaristuse liitmisel kohaldama

§ 65lg 1 sätteid.

Nimetatud säte võimaldanuks kohtul kaaluda karistuste osalist liitmist või kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemist. Kaitsja on jätnud täielikult tähelepanud asjaolud, et esiteks oli süüdistusakt koostatud 25.04.2016.a. ning maakohtusse saadeti kriminaalasi 25.04.2016, kuid karistuse asendamist arutati maakohtus täitmiskohtuniku poolt juba 14.01.2016. Teiseks kuulub KrMS § 417 lg 3 kohaselt karistuse asendamise otsustamine täitmiskohtuniku pädevusse, mitte kriminaalasja arutava kohtuniku pädevusse. Seega kaitsja seisukoht, et asenduskaristuse otsustamine ja teise kriminaalasja arutamine tulnuks liita ühiseks menetluses, on meelevaldne. Kaitsja on jätnud täielikult tähelepanuta KrMS § 216 lg 1 sätestatu, mis näeb ette millisel juhul ja mida saab ühiseks menetluseks ühendada. Antud asjas on rahalise karistuse asendamisel saadud vangistuse liitmine

§ 65

lg 1 alusel välistatud, sest asenduskaristus tuleb liita

§ 65lg 2 alusel, nii nagu maakohus seda on teinud.

4.3 Kolleegium ei nõustu kaitsjaga, et maakohus on eksinud süüdistatava D.K suhtes

§ 68lg 1 kohaldamise osas ning märgib järgmist.

Põhjendades maakohtu otsuse tühistamist

§ 68

lg 1 kohaldamise osas tugineb kaitsja Riigikohtu lahendile kriminaalasjas 3-1-1-80-14 p 15. Kaitsja arusaam eelviidatud lahendist on ekslik. Käesolevas kriminaalasjas ei esine Riigikohtu lahendis viidatud asjaolusid, mistõttu selles toodud seisukoht ei tingi käesolevas asjas maakohtu otsuse tühistamist eelvangistuse arvestamisel. Maakohus on eelvangistuse arvestamisel järginud

§ 68lg 1 märgitut ning Riigikohtu lahendis 3-1-1-80-14 p 15 toodut.

Süüdistatav D.K viibis kahtlustatavana eelvangistuses 22.01.2015 kuni 1.07.2015, mil ta vahi alt vabastati. Maakohus on antud eelvangistuses viibitud aja lugenud karistusaja hulka, vähendades sellega ärakandmisele kuuluvad vangistust. Järgnevalt oli D.K kinnipeetud 10.11.2015 ning alates sellest ajast on talt vabadus võetud pausideta kuni kohtuotsuse tegemiseni, s.o 10 vangistuse mõistmiseni. Seega on maakohus õigesti lugenud karistuse kandmise algusajaks isiku kahtlustatava kinnipidamise päeva, s.o alates 10.11.2015.a. Kaitsja apellatsioonis toodud seisukohaga saaks nõustuda juhul, kui peale 10.11.2015 ja enne vangistuse mõistmist oleks D.K vabastatud ja jälle kinnipeetud ja seda korduvalt, vaid sellisel juhul tuleks eelvangistuses viibitud ajavahemikud summeerida, kuid antud asjas sellist olukorda ei esine. Kolleegium asub seisukohale, et maakohus on järginud KrMS § 313 lg 1 p-de 3, 6 sätteid. 5. Eeltoodud põhistusel leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ning tuleb juhindudes KrMS § 326 lg 3 jätta läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Orvi Tali /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Meelika Aava Ivi Kesküla 11