lg 2 p 2 järgi RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada H.Z
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista karistuseks 1 (üks) kuu vangistust.
s.o 2 (kaks) päeva vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Karistusaja algust arvestada H.Z ’i vahistamisest, s.o. alates 15.03.2016.a. H.Z’i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada. Kohaldada H.Z’i suhtes tõkendina vahistamist, vahistada H.Z’i kohtusaalist. Tõkend vahistamine kuulub tühistamisele kandmisele kuuluva vangistuse ärakandmisel. KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista H.Z’ilt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 645 eurot; - kaitsjatasu kogusummas 144 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE502200221014193355 Swedbank, kontole nr EE401700017002872300 Nordea Pank või kontole nr EE873300333499990003 Danske Bank, maksekorraldusse märkida viitenumber 99916700018866 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-16-1702, H.Z ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“ või “sundraha”. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid ja salvestised: 1 CD-plaat salvestisega (asub kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja materjalide juurde. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest s.o alates 15.03.2016.a. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. Kohtuotsuse terviktekst on kättesaadav 15 päeva pärast apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule teatamist. SÜÜDISTUSE SISU Käesolevas kriminaalasjas on esitatud süüdistus H.Z´ile selles, et ta kahjustas temaga lähisuhtes oleva inimese tervist ja pani toime füüsilist valu tekitanud kehalise väärkohtlemise, ja nimelt, viibides 16.10.2015 kella 15.30 paiku, aadressil XXX, asuvas korteris, kahjustas oma elukaaslase XXX tervist sellega, et lõi teda umbes kümme korda parema käelabaga vasaku põse piirkonda, millega tekitas kannatanule XXX füüsilist valu ja tervisekahjustusi: punetus ja turse vasakul põsel, sinikas vasaku silma piirkonnas, parema käe esisõrmel, küüne piirkonnas on haav ja hüübinud vere jäljed, mis on kinnitatud 16.10.2015 koostatud kannatanu XXX isiku läbivaatuse protokollis. Selliste tahtlike tegudega pani H.Z toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, lähisuhtes, mis on
POOLTE SEISUKOHAD: Süüdistatav H.Z tunnistas end kohtus talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises täielikult süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Süüdistatav jäi kohtuistungil eeluurimisel antud ütluste juurde. 2 Süüdistatav selgitas, et tal on ka varem kannatanuga konflikte olnud, kuid praegu on suhted normaalsed. Enda sõnul on tal varasemad rahalised karistused tasutud. Süüdistatav kahetseb toimepandut. Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde ning nõudis H.Z ’i süüditunnistamist
lg 2 p 2 alusel ning karistamist vangistusega 1 aasta, millest arvata lühimenetluse korras maha 1/3 ja mõista karistuseks 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel tuleb eelvangistuses viibitud 2 päeva arvestada karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks mõista 7 kuud 28 päeva vangistust, mis jätta
H.Z ’i kaitsja nõustus süüdistuse sisuga, leides, et toimikus leiduvad materjalid ja tõendid on lubatavad ning toetavad süüdistust. Kaitsja märkis, et süüdistav mõistab oma käitumise hukka ning saab aru, et konflikte saab lahendada ka sõnaliselt. Kaitsja leidis, et antud perekonnas on suhted head, sest kannatanu ja süüdistatav elavad jätkuvalt koos ning rõhutas, et ka kannatanu soovis süüdistatavale tingimuslikku karistust. Reaalselt kandmisele kuuluva vangistuse kohaldamine mõjutaks ka pere toimetulekut, kuna H.Z on pere ülalpidaja. Kaitsja nõustus prokuröri poolt taotletud karistusettepanekuga ning palus ajatada menetluskulude tasumine aasta peale. Kannatanu märkis kohtuistungil, et ka varasemalt on olnud süüdistatavaga konflikte, kuid uurija soovitas sel korral politseisse mitte pöörduda. Praegusel ajal on tema suhted süüdistatavaga erinevad, kodus kardab ta süüdistatavat ja lukustab oma toa ukse. KOHTU SEISUKOHT: Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja viinud läbi kohtulike tõendite uurimise kogumis leiab, et H.Z’i tegevus on õigesti kvalifitseeritud ning tema süü
H.Z’i süüd kinnitavad peale tema poolt süü isikliku omaksvõtu ka: H.Z’i süüd
lg 2 p 2 tunnustega kuriteo toimepanemises kinnitavad järgmised kirjalikud tõendid: - kannatanu XXX ütlused /tl 2-5/, mille kohaselt 16.10.2015.a. kella 15.30 paiku XXX asuvas korteris lähenes talle elukaaslane H.Z, kes hakkas teda peksma ja lõi teda käelabaga umbes kümme korda, mille tagajärjel tundis ta valu. Hiljem samal päeval Stanislav teda veel lüüa, kuid siis takistas seda korterisse saabunud XXX, kelle H.Z pikali tõukas. /14-17/, mille kohaselt 16.10.2015.a. lõi joobes elukaaslane H.Z teda mitmel korral vastu nägu. Hiljem tuli korterisse tema ema XXX, kes sekkus nende tülisse, kuid komistas ja kukkus, Stanislav teda ei löönud ja ei ole kunagi tema ema suhtes vägivalda kasutanud. H.Z on tema suhtes vägivaldne siis, kui alkoholi tarvitab. Tsiviilhagi kannatanu esitada ei soovinud. - isiku läbivaatuse protokollist koos fototabeliga /tl 7-13/, mille kohaselt on XXX vasakul põsel punetus ja turse ning verevalum vasaku silma piirkonnas. Parema käe esisõrmel, küüne piirkonnas on haav ja hüübinud vere jäljed. - tunnistaja XXX ülekuulamise protokoll /tl 21/, millest nähtub, et 16.10.2015.a. sai ta väljakutse seoses peretüliga XXX, kus mees oli alkoholijoobes. Kannatanul, kelleks oli XXX, oli silma all sinikas, põsesarn punane. Mees toimetati politseisse, tegemist oli H.Z’iga. 3 - kahtlustatavana kinnipidamise protokoll /tl 27-29/, millest nähtuvalt peeti 16.10.2015.a. kell 21:00 ajal XXX trepikojas kinni H.Z , kahtlustatuna
- H.Z’i kahtlustatavana ülekuulamise protokoll /tl 30-33/, mille kohaselt H.Z on tunnistanud kahtlustuses esitatud kuriteo toimepanemisest, s.o 16.10.2015.a. XXX korduvat löömist, tekitades sellega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Ta on andnud ütlusi selle kohta, et 16.10.2016.a .saabus ta koju olles alkoholijoobes ning ühel hetkel tuli XXX talle kallale ja ta hakkas XXX käelabadega enda juurest eemale tõukama. Kähmluse käigus võis ta XXX nägu tabada. Samal ajal viibis korteris ka tema ämm XXX, kes hakkas neid lahutama. Ämma ta ei puutunud, ämm võis kaotada tasakaalu ja kukkuda. Pärast seda helistas XXX politseisse, nagu tavaliselt ja ta lahkus korterist. Õhtul koju tagasi tulles peeti ta politseitöötajate poolt kinni. Kahetseb toimepandut. Iseloomustav materjal: - karistusregistri väljavõte /tl 41-43/, millest nähtuvalt on H.Z ’i korduvalt karistatud väärteokorras. Kehtivaid karistusi on kaks, need on määratud PPA Põhja prefektuuri otsustega 30.06.2015.a. ja 30.10.2014.a.otsustega, karistuseks on määratud rahatrahvid, mis on täidetud. - 16.10.2015 koostatud lähisuhtevägivalla infolehed /tl 19, 20/, milledes on märgitud 16.10.2015.a. sündmuse asjaolud – H.Z on alkoholijoobes ja soovis korterisse siseneda, on rünnanud kannatanu XXX, lüües teda vastu vasakule näopoolt. - 19.01.2016 koostatud õiend XXX poolt 16.10.2015 tehtud telefonikõnest Häirekeskusesse /tl 23/, millest nähtub, et XXX teavitas politseid sellest, et tema joobes elukaaslane H.Z on teda löönud vastu põske, üritab korterisse sisse pääseda, märatseb. - 28.09.2015 kriminaalmenetluse lõpetamise määrus /tl 38-39/, millest nähtuvalt lõpetati kriminaalmenetlus KrMS § 2031 lg 6 alusel kriminaalasjas, mille sisuks oli 01.05.2015.a. H.Z’i poolt XXX valu põhjustamine. - tõend isiku maksustatava tulu kohta ja teatis kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta 2014.a. /tl 44, 45/, milledest nähtub H.Z’i poolt sissetuleku deklareerimine ja keskmise päevasissetuleku suurus. Süüdistatava tegevusele on antud õige juriidiline hinnang ning tema teod on õigesti kvalifitseeritud. Kohtu hinnangul ei esine kriminaalasjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ning H.Z ’i poolt kohtuistungil antud seletust, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on H.Z’i süü kuriteos, mis oli suunatud lähisuhtes teise inimese tervise kahjustamisele ja valu tekitava kehalise väärkohtlemisele, toimepanemises tõendamist leidnud. Kohus leiab, et H.Z pani kuriteo toime vähemalt otsese tahtlusega, kuivõrd ta teadis, et teostab süütekoosseisule vastavat asjaolu (kahjustab teise inimese tervist ja põhjustab talle valu) ning ka tahtis seda või pidi seda vähemalt möönma. KARISTUS 4 Süüdistatav pani otsese tahtlusega toime teise astme kuriteo. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus isiku puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada asjaolu, et H.Z’i ei ole küll varasemalt kriminaalkorras karistatud, kuid samas nähtub kriminaaltoimikust, et H.Z ’i suhtes lõpetati 28.09.2015.a. kriminaalmenetlus KrMS § 2031 lg 6 alusel kriminaalasjas, milles olid sarnased teo toimepanemise asjaolud – H.Z tekitas lähisuhtes XXX füüsilist valu (tl 56-57). Käesoleva kriminaalasja sisuks olevad kuriteod pani H.Z toime 16.10.2015.a., s.o . Väärteokorras on isikut samuti korduvalt karistatud, määratud rahatrahvid on isikul valdavalt tasutud. Asjaolu, et varsti pärast eelmise kriminaalmenetluse lõpetamist jätkas H.Z uute samalaadsete kuritegude toimepanemist, iseloomustab H.Z’i isikut, tema väärtushinnanguid ja suhtumist õiguskorda ka üldisemalt. H.Z’i poolt toimepandud kuritegude eest on seadusandja alternatiivina näinud ette ka rahalise karistuse, seega lasub kohtul kohustus põhistada, kas ja miks kohus ei pea võimalikuks kohaldada kergemaliigilist karistust (RKKKo 3-1-1-24-07), mida kohus järgnevalt ka käsitleb. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine ei kannaks karistuse eesmärke, kuna isik peatselt pärast uute eelmises samalaadse sisuga kriminaalasjas menetluse lõpetamist ei teinud järeldusi oma varasema käitumise osas ja jätkas samalaadsete süütegude toimepanemist. Samuti nähtub karistusregistri õiendist, et isik on küll tasunud varasemaid rahalisi kohustusi (rahatrahve), kuid need ei ole suunanud teda õiguskuulekusele – ta on jätkanud trahvidest hoolimata uute samalaadsete (liiklusalaste) rikkumiste toimepanemist. Seega ilmneb H.Z’i käitumismuster – toimepandud süütegude järgselt kohaldatud mõjutusvahendid (sh mittekaristuslik vahend KrMS § 2031 lg 6 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise näol) ei ole tema väärtushinnangutele pikaajalist mõju avaldanud ja ta on jätkanud uute süütegude toimepanemist. Eeltoodut arvesse võttes puudub kohtul ka veendumus, et H.Z rahalise karistusega võiksid olla saavutatavad karistuse eesmärgid. Kuivõrd isik on jätkanud samalaadsete süütegude toimepanemist ning seda hoolimata asjaolust, et talle anti hiljutiselt võimalus ilma tõsiste menetluslike tagajärgedeta enda käitumist parandada, on kohtu hinnangul karistuse eesmärgid saavutatavad üksnes reaalse vangistuse kohaldamisega. Seejuures on oluline tähele panna, et olukord antud perekonnas ei ole normaliseerunud – kuigi kannatanu ja süüdistatava jagavad ühist eluaset, selgitas kannatanu kohtuistungil, et ta kardab süüdistatavat ning on sunnitud seetõttu oma toa ust lukustama (tl 67, 69). Kohus eelnevalt selgitas enda seisukohta karistusliigi osas puudutavalt süü suurusest ning teistest andmetest tulenevalt ja
mõtte kohaselt peab kohus seejärel andma hinnangu ka karistuse määrale, mida peab vajalikuks kohaldada (RKKKo 3-1-1-99-06). Õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt orienteeruvad kohtud keskmistele karistustele ja kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest on põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamidest tuleneva keskmise karistusega või karistust vähendavate või raskendavate asjaoludega (RKKKo 3-1-1-77-11). Käesoleval juhul on keskmiseks karistusmääraks 2,5 aastat vangistust. Kohus peab vajalikuks kohaldada karistusena vangistust, kuid arvestades isiku puhtsüdamlikku kahetsust ning samuti asjaolu, et ta tegu oli üheepisoodilise kuriteoga ning isikut ei ole varem kriminaalkorras karistatud, on võimalik antud kuriteo puhul kohaldada vangistust keskmisest madalamas määras. Kohus peab põhistatuks karistada H.Z ’i vangistusega 1 kuu 15 päeva, millest tuleb kriminaalasja lahendamisel lühimenetluse korras, tulenevalt KrMS § 238 lgst 2 maha arvata üks kolmandik (s.o antud juhul 15 päeva vangistust), seega on H.Z’ile mõistetavaks karistuseks 1 kuu vangistust.
lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka lugeda 5 eelvangistuses viibitud aeg 16.10.–17.10.2015.a. s.o 2 päeva ning seega on kandmisele kuuluvaks karistuseks 28 päeva vangistust. Kuivõrd kohus peab vajalikuks karistuse mõjususe saavutamiseks ja koheselt kandmisele kuuluva karistuse täitmise tagamiseks vahistada H.Z kohtusaalist, tuleb karistusaja algust arvestada H.Z’i vahistamisest, s.o. alates 15.03.2016.a. Kohus ei pea ka võimalikuks mõistetava vangistuse asendamist üldkasuliku tööga, seda juba eespool toodud motiividel mistõttu on kohus veendunud, et H.Z’ile avaldab mõju lühiajaline reaalselt kandmisele kuuluv vangistus. Samuti tuleb tähele panna, et H.Z on enese ning kaitsja väitel hõivatud töötamisega üle Eesti, mistõttu oleks raskendatud ka kriminaalhoolduse nõuete täitmine ja üldkasuliku töö tegemine. Tulenevalt kohtupraktikas väljendatud seisukohast, alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla saaks tulla tema karistusest tingimuslik vabastamine (RKKKo 3-1-1-99-06, p 16). Erinevalt karistuse mõistmisest, kus alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RKKKo 3-1-1-4004). Antud juhul võtab kohus arvesse seda, et varasemalt antud võimalus (kriminaalmenetluse lõpetamise näol) ja ka teiste süütegude eest määratud kergemad karistused ei ole süüdistatavat suunanud õiguskuulekale käitumisele. Vastupidiselt, H.Z pani käesoleva kuriteo toime vaid paar nädalat pärast eelmise samasisulise, oma elukaaslase ründamisega seotud, kriminaalasja lõpetamist prokuratuuri poolt. Kohus asub seisukohale, et olukord on H.Z’i ja XXX ühises kodus jätkuvalt pingeline, seda kinnitab ka kannatanu poolt kohtuistungil avaldatu. Isikut iseloomustava asjaoluna tuleb arvestada, et talle on iseloomulik uute samalaadsete süütegude toimepanemine varasematest karistustest (liiklusalaste rikkumiste eest määratud rahatrahvid) ja ka mittekaristuslikest mõjutusvahenditest (kriminaalmenetluse lõpetamine eelmises lähisuhtevägivalla asjas) hoolimata. Sellest tulenevalt kohus leiab, et H.Z ’i . Menetluskulud Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasu summas 144 eurot. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o 645 eurot. Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, kuuluvad H.Z’ilt KrMS § 175, 179 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras ning samuti menetluskulud. Kohtu hinnangul ei esine H.Z ’il erandlikke asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamise, tegemist on töötava isikuga, kes saab karistuse kandmiselt vabanenuna jätkata sissetuleku teenimist. Tulenevalt kohtuistungil esitatud taotlusest ning asjaolust, et süüdistatav asub koheselt vangistust kandma, peab kohus võimalikuks ajatada väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine, määrates hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid Kriminaalasja toimikus asuv 1 CD-plaat salvestisega on dokumentaalne asitõend KrMS § 126 lg 3 p 1 mõttes ning see tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. 6 Kohus juhindub KrMS § 126 lg 3 p 1, § 127, § 130; § 175, § 179, § 180; § 306, § 311-313, § 315, § 318-319. Merle Parts kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.