1-11-12667/326

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. oktoober 2017, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-11-12667 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Prokurör Elle Karm Kohtuasi Viru Vangla materjalid Andris Lõokese vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu ANDRIS LÕOKE, i.k. 39102055217, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 17.07.2011 ja lõpp 17.07.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 29.09.2017, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta ANDRIS LÕOKE vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile ja Andris Lõokesele. Asjaolud Viru Vangla esitas 06.09.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andris Lõokese vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Andris Lõoke on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 10.09.2012 otsusega KarS § 121, § 199 lg 2 p 4, § 182, § 200 lg 2 p 7 ja § 113 järgi nng KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused 1 kaetuks raskeima karistusega, mõistis kohus talle liitkaristuseks 10 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus Andris Lõokese kahtlustatavana kinnipidamise aja 17.07.
4. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla Andris Lõokese tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kohtuistung Andris Lõoke taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja avaldas, et käib kirikus ning otsib oma jumalat. Selgitas, et suhtub kriitiliselt toimepandud kuriteosse ja saab aru, et ta on paljudele haiget teinud ning tema suhtes on eelarvamused tekkinud. Tahab elama asuda xxxx, seal temaga tegeletakse ning hiljem aidatakse ka leida töökoht. Kinnitas, et alkoholiga on varem probleeme olnud ja distsiplinaarkaristused on vanglas kerged tulema, kuna seal on rasked tingimused. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur ei toeta Andris Lõokese ennetähtaegset vabastamist. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega Andris Lõokese kohta ega pea vajalikuks neid üle korrata. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu, leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 5-l korral, kuid vangistuses viibib ta esimest korda, mistõttu peaks reaalse vanglakaristuse mõju isiku edaspidisele käitumisele olema eriti tugev. Korduvkaristatus viitab aga sellele, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ja varasemad tingimuslikud karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuritegude dünaamika on läinud raskemaks: kui varasemalt pani isik toime vargusi ja ühel korral ka omavolilise sissetungi, siis praeguse kuriteo näol on tegemist lisaks vargusele veel ka alaealise kallutamisega alkoholi tarvitamisele, kehalise väärkohtlemise, röövimise ning tapmisega. Põhjuseks oli seiklushimu ja soov saada teravaid elamusi. Esmalt rõhutab kohus, et kinnipeetav ei ole vangistuse tingimustes suutnud järgida seal kehtivaid reegleid, kuna tal on viis kehtivat distsiplinaarkaristust (kaks neist on käesoleva lahendi tegemise hetkeks arhiveeritud). Andris Lõokese mitteseadusekuulekas käitumine ka kontrollitud tingimustes ehk vanglas viitab sellele, et tal puudub tõsine tahe normikuulekaks eluks. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav on vangistuses töötanud erinevatel aladel, lõpetas põhikooli, läbis sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Vihajuhtimine ning osales OÜ Corrigo taasühiskonnastavates tegevustes. Kohtu hinnangul on kinnipeetav vangistuses viibitud aega kasutanud otstarbekalt. Samas eriala omandamisest vanglas isik loobus. 2 Positiivne on ka asjaolu, et Andris Lõoke soovib esialgu elama asuda Lootuse külla eesmärgiga alluda sealsetele karmidele reeglitele lisaks kriminaalhooldusele ja asuda seal tööle. Töökoha olemasolu on oluline arvestades asjaoluga, et kinnipeetaval on rahalisi nõudeid summas 3872,05 eurot ja tema iseseisev majandusliku toimetuleku oskus on puudulik. Ka on isikut vabaduses ootamas lähedased ema, isa, venna ja õdede näol, kellega on suhted väidetavalt head ning toetavad. Isa on valmis pojale kindlustama täieliku ülalpidamise ja eluaseme enda juures. Kriminaalhooldusametnik on aga välja selgitanud, et Lõokeste puhul on tegemist halvasti toime tuleva perega, kus pereisal on alkoholiprobleemid, mistõttu on Lüganuse Vallavalitsus tegelenud selle perega juba pikemat aega. Pereisa alkoholi tarvitamist probleemiks ei pea, teda on karistatud KarS § 121 alusel ning ta on seisukohal, et Andris Lõokese poolt sooritatud kuriteod ei ole rasked ning poega on karistatud ebaõiglaselt karmilt. Noorema vennaga läbikäimine puudub, kuna viimane on hukka mõistnud Andris Lõokese elustiili. Kohalik omavalitsus ei toeta Andris Lõokese tingimisi ennetähtaega vabastamist seoses Lõokeste perekonnas valitseva olukorraga. Kohus on seisukohal, et kinnipeetava jaoks tähtsaima toetaja ehk isa mõju ei pruugi eeltoodust tulenevalt olla eeskuju andev ega positiivne. Isik tunnistab ise, et ta on mõjutatav. Kinnipeetaval oli enne vangistust probleeme nii alkoholi kui ka narkootikumidega. Alkoholi tarvitamise tagajärjel muutub kinnipeetav vägivaldseks. Kohus on seisukohal, et juhul, kui isik ei suuda vabaduses hoiduda sõltuvusainete tarvitamisest, siis suureneb uue kuriteo toimepanemise risk. Enne vangistust võttis võlgu eesmärgil, et raha mitte tagasi maksta. Väljaspool ametlikku teenistust saadud raha jõi kõik lihtsalt maha. Vangla iseloomustuses on märgitud, et vangistuse jooksul on kinnipeetav korduvalt ennast lõikunud ja lõhkunud vangla vara, ta läheb kiiresti endast välja ja vihastub, ka ametnikega suheldes, kohati suhtleb ja käitub üleolevalt. Kriminaalhooldaja hinnangul ei ole Andris Lõoke motiveeritud loobuma kuritegelikust käitumisest. Kinnipeetav käitub impulsiivselt, tal puudub oskus mõista teiste inimeste seisukohti, arvestab vaid oma vajadustega ning empaatiavõime puudumine suurendab veelgi võimalust toime panna suurt kahju põhjustavaid kuritegusid. Ka ei ole isik valmis toimepandud kuritegude põhjusi kriitiliselt analüüsima. Kohus on seisukohal, et kuna Andris Lõoke kannab KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristust mh ka karistust raskeima isikuvastase kuriteo (mõrva) toimepanemise eest, siis tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et teise inimese tapmine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Mõrvale õigustust ei ole ning tulenevalt teo tagajärgede pöördumatusest on kohtul õigus jätta süüdlane vabastamata ka vaid kuriteo raskuse motiivil. Ka märgib kohus, et karistusaja lõpuni on jäänud veel üle 3 aasta, mis on suhteliselt pikk aeg. KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, seega oleks Andris Lõokese katseaja pikkus üle 3 aasta, mida ei saa aga pidada mõistlikuks ega otstarbekaks. Veel väärib märkimist, et distsiplinaarkaristustena kohaldatud 4-9-ööpäevased paigutamised kartserisse viitavad tõsisematele korrarikkumistele vangistuse ajal (korraldusetele mitteallumine, ebaviisakas käitumine) ja muu kehtiva distsiplinaarkaristuse (noomitus) olemasolu veelgi süvendab kahtlust Andris Lõokese võimekuses ja motiveerituses tingimusteta alluda karmile korrale käitumiskontrollile allutamise ajal ja seda ka Lootuse külas. 3 Kinnipeetav on varem olnud kriminaalhooldusel, kuid ei täitnud kontrollnõudeid ja pani katseajal toime uue kuriteo. Seega varasem tingimuslik karistus ja käitumiskontrollile allutamine ei ole Andris Lõokesele positiivset mõju avaldanud. Kohus on seisukohal, et kriminaalhooldus ja sellega kaasnevad nõuded oleksid ehk asjakohased olukorras, kus kohtul oleks veendumus kriminaalhoolduse tulemuslikkuses. Praegusel juhul puudub igasugune alus arvata, et ainuüksi isiku sõnadest piisaks tema kuritegeliku käitumise mittekordumiseks. Ka vangla on hinnanud uute kuritegude toimepanemise ohtu sedavõrd suureks ja isikut kõrgohtlikuks, et on otsustanud mitte toetada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 73% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 45%. Eeltoodust tulenevalt märgib kohus, et ei pea põhjendatuks esimese võimaluse avanemisel Andris Lõokest ennetähtaega vangistusest tingimisi vabastada. Karistusaja lõpuni on jäänud veel üle 3 aasta, seega on isikul võimalik järgmise ennetähtaega tingimisi vangistusest vabanemise võimaluse avanemiseni kinnistada oma positiivseid hoiakuid ning näidata tegudega, et tal on tõsine tahe normikuulekaks eluks. Kohus lisab täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 4