lg 2 p 1,2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust. M.A tunnistati süüdi
Vastavalt
lg 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõisteti M.A-le liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning M.A-le mõisteti karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust.
lg 4 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 07.11.2011 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11-6525 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (2 kuud vangistust) ning M.A-le mõisteti liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust.
lg 1 alusel asendati M.A-le mõistetud karistus, 1 (üks) aasta vangistust, üldkasuliku tööga 360 (kolmesaja kuuekümne) tunni ulatuses.
lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) aasta alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4 alusel kohustati M.A üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid vastavalt
§-s 75 lg-s 1 ja lg 2 p 7 sätestatule. Ta on kohustatud: - elama kriminaalhooldusametnikuga kooskõlastatud aadressil; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; - mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldusametniku eelneva loata. 2 Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnikult Ando Pajolt saabus kohtule 08.09.2017 erakorraline ettekanne ühes lisadega M.A-le mõistetud ärakandmata vangistuse täitmisele pööramiseks tegemata 210 üldkasuliku töö tunni ulatuses, sest M.A on rikkunud kohtu poolt määratud kohustust mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldusametniku eelneva loata. Erakorralisest ettekandest nähtub, et Harju Maakohtu 20.07.2017 määrusega vahistati kahtlustatav M.A kaheks kuuks, s.o kuni 19.09.2017. M.A kahtlustatakse
Isik on vahi alt vabastatud 30.08.
lg-st 6 ettepaneku pöörata karistus täitmisele, kuna M.A rikkus kriminaalhoolduse ajal kohustust mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldusametniku eelneva loata. M.A on sooritanud talle täitmiseks määratud 360 tunnist üldkasulikust tööst 150 tundi ja tegemata on tema poolt 210 tundi üldkasulikku tööd. Juhul, kui M.A ei ilmu mõjuva põhjuseta erakorralise ettekande läbivaatamisele kohtusse, teeb kriminaalhooldusametnik vastavalt KrMS § 429 lg-le 1 ettepaneku võtta M.A vahi alla. Vanemkriminaalhooldusametnik Jelena Džalalova jäi kohtuistungil erakorralises ettekandes tehtud ettepaneku juurde ärakandmata karistus tegemata üldkasuliku töö tundide ulatuses täitmisele pöörata. Endiselt on sooritatud 150 tundi ja tegemata on 210 tundi. Varasemalt on isikule tehtud üks hoiatus. M.A suhtles kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku loata. Politseipatrull peatas 19.07.2017 auto, kus viibisid D G, D I ja M.A ise. Hooldusalune ei ole küsinud luba nende isikutega suhtlemiseks. Autos olnud D I ei ole varem karistatud. Vanemkriminaalhooldusametnik lubas täpsustada kohe peale kohtuistungit, kui palju tegelikult on üldkasuliku töö tunde tehtud. Süüdimõistetu M.A kinnitas kohtuistungil, et teeb siiani üldkasulikku tööd graafiku alusel. Seda, et D I oli eelnevalt kriminaalkorras karistatud, ta ei teadnud. Seda, et D G oli eelnevalt karistatud, ta oletas. Need ei ole isikud, kellega ta kogu aeg suhtles. Ta oli nendega ühes autos, et raha teenida. See, et ta istus rooli alkoholijoobes, toimus sellepärast, et ta läks oma tüdrukust lahku. Tänaseks päevaks on ta teinud rohkem kui 150 tundi üldkasulikku tööd. Ta teeb praegu üldkasulikku tööd lasteaias xxxx. Alates eelmisest nädalast teeb 4 tundi päevas. Ta on oma vigadest aru saanud. Kui teda vahistati 19. juulil, siis viibis ta vahi all 40 päeva ja seal talle üldse olla ei meeldinud. Ta soovib üldkasuliku töö tunnid lõpuni teha ja leida endale töö. Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnik Ando Pajo teavitas kohut 22.09.2017 sellest, et M.A on teinud veel 20 tundi üldkasulikku tööd. KrMS § 428 lg 1 kohaselt kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramiseks vastavalt karistusseadustiku § 75 lõikele 2 või töö tegemise tähtaja pikendamiseks või süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks.
lg 6 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel 4 arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Kohus leiab, et Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametniku Ando Pajo erakorraline ettekanne M.A-le mõistetud ärakandmata vangistuse täitmisele pööramiseks ei ole piisavalt põhjendatud. Erakorralisest ettekandest ei nähtu kohustuse rikkumise asjaolud. Sellest ei selgu, millal on kohustust rikutud ja kes on need kriminaalkorras karistatud isikud, kellega M.A rikkus temale kohtu poolt määratud kohustust mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldusametniku eelneva loata. Kohtu hinnangul ei piisa erakorralise ettekande esitamisel vaid sellest, et kriminaalhooldusametnik lisab erakorralisele ettekandele süüdimõistetu kohta tehtud vahistamismääruse, viitamata konkreetselt seal sisalduvatele andmetele, mida kohus peaks erakorralise ettekande lahendamisel arvesse võtma. Lisaks märgib kohus, et erakorralises ettekandes välja toodud hooldusaluse seletused ei kajasta rikkumist ning on kohtu hinnangul käesoleval juhul asjasse mittepuutuvad. Puuduseid erakorralises ettekandes ei kompenseeri käesoleval juhul vanemkriminaalhooldusametniku Jelena Džalalova kohtuistungil antud vastused kohtu küsimustele, et milles kohustuse rikkumine konkreetselt väljendus ja tema vastus, et politseipatrull peatas 19.07.2017 auto, kus viibisid D G, D I ja M.A ise. Hooldusalune ei ole küsinud luba nende isikutega suhtlemiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametniku Ando Pajo erakorraline ettekanne M.A-le mõistetud ärakandmata vangistuse täitmisele pööramiseks tuleb jätta rahuldamata. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
MS § 387, 428, 432 kohus m ä ä r a s: Jätta Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametniku Ando Pajo erakorraline ettekanne 08.09.2017 M.A ’le (isikukood XXX, elukoht xxxx, ei tööta) Viru Maakohtu Narva kohtumaja otsusega nr 1-17-220 15.02.2017 mõistetud ärakandmata vangistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata. Määruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.