1-17-6269/5

(17270000236)Kohtukoosseis Kohtunik Indrek Nummert Istungisekretär Aivi Meister Prokurör Milvi Pruus Kriminaalasi K.G süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kokkuleppemenetluse korras K.G Süüdistatav Isikukood või sünniaeg: XXX Perekonnaseis: vallaline, ülalpeetavaid ei ole Kodakondsus: Eesti Haridus: kesk-eri Emakeel: eesti Elu- või asukoht ja aadress: xxxxxxxx, xxxxxxx vald, xxxxxx xxxxxx Töökoht või õppeasutus: xxxxxxxx xxxxxxxxx OÜ, puidupingioperaator Kontaktandmed: xxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxx Varem karistatud 6 korral, viimasel korral 04.09.2015 Rapla kohtumaja poolt KarS § 199 lg.2 p. 9 järgi ükt –ga 120 tundi, mis täidetud 03.03.2016 Tõkend: puudub RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 180 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada K.G KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Lk 1 / 4 1-17-6269 KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus 18.06.-19.06.2017, s.o. 2 päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks on 5 (viis) kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 kohaselt asendada vangistus K.G nõusolekul 178 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 1 (üks) aasta. Kuni üldkasuliku töö lõpuni on K.G kohustatud alluma KarS § 75 lg 1 ette nähtud käitumiskontrolli nõuetele:

(1)Käitumiskontrolli ajal on süüdlane kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 1 p 1 alusel lugeda tema kohtu poolt määratud alaliseks elukohaks kohtuotsuses tema ankeetandmetes toodu. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg koos isiku allutamisega käitumiskontrollile hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest.

1. Tsiviilhagi ei ole.
2. Menetluskulud Välja mõista K.G-lt menetluskuludena riigituludesse KrMS § 173 lg 2 alusel sundraha 705 eurot ning tasu riigi õigusabi eest 72 eurot, kokku 777 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 64,75 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
3. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
4. Tõkendit ei ole kohaldatud.
5. Asitõendeid ei ole. Lk 2 / 4 1-17-6269
6. Saata kohtuotsus pärast jõustumist Eesti Haigekassale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK K.G’it süüdistatakse KarS § 121 lg 2 p 2 ja p.3 järgi selles, et tema, alkoholijoobes olles, 18.06.2017 kella 09.00 paiku xxxxxx mk, xxxxxx, xxxxxx xxxxxxx korteris tekkinud sõnavahetuses lükkas kasutütre KR vastu seina ning tõmbas tal jõuga selja taga olnud käest korterivõtmed, millega põhjustas K. R füüsilist valu ja tekitas marrastused sõrmedele ning käsivartele. -samuti selles, et tema, olles varem toime pannud vägivallateo, 18.06.2017 kella 12.00 paiku, alkoholijoobes olles, xxxxxx mk., xxxxxxxx xxxxxxx xxxxx korteri trepikojas tekkinud sõnavahetuses lõi MH käelabaga jõuliselt vastu rangluud, millega põhjustas M. H füüsilist valu. Seejärel lõi ta korteri esikus katkise pudeliga vastu vasakut rindkere külge kasutütrele KR, kes püüdis sekkuda A ja K.G vahelisse tülisse, tekitades K.R rindkeresse vasakule poole nahamarrastused. Seega, põhjustades kehalise väärkohtlemisega kahele kannatanule füüsilist valu ja vigastused, pani K.G toime KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava teiste isikute, sealhulgas lähisuhtes oleva isiku, korduva kehalise väärkohtlemise. Prokurör ja süüdistatav kaitsja juuresolekul on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt prokurör nõudis kohtus: K.G süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi 6-kuulise vangistusega, Karistuse kandmise hulka lugeda eelvangistus 18.06.-19.06.2017, s.o. 2 päeva. Vangistus 5 kuud ja 28 päeva asendada KarS § 69 lg 1 kohaselt 178 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 1 aasta. Kuni üldkasuliku töö lõpuni on K.G kohustatud alluma KarS § 75 lg 1 ette nähtud käitumiskontrolli nõuetele. MAAKOHTU SEISUKOHT Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kannatanud on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks tlk 10,
7. Süüdistatav on ennast süüdi tunnistanud. Tema käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad Lk 3 / 4 1-17-6269 asjaolud puuduvad. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Eeltoodu ja KrMS § 248 lg 1 p 5 alusel kohus otsustas süüdistatava süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 705 eurot ja tasu riigi õigusabi eest 72 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel ja arvestades isiku majanduslikku seisundit, võimaldada ta menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul. Tsiviilhagi ei ole. Asitõendeid ei ole. Tõkendit ei ole kohaldatud. Kohtuotsuse ärakiri edastatakse Haigekassale, kuivõrd kannatanu pöördus raviasutusse. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Nummert Kohtunik Lk 4 / 4