lg.1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud, vastavalt sama paragrahvi lg.4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
lg.2 on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu ja vastavalt sama paragrahvi lg.3 hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi, kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvituse saamiseks, muuhulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamiseks seotud nõuete esitamiseks.
peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
lg.1 p.5 on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatav Z.V tekitanud tema omandi rikkumisega. kannatanule kahju Süüdistatav Z.V maakohtu istungil tsiviilhagi osas oma arvamust avaldada ei soovinud. Kaitsja palus välja mõista tsiviilhagi summas 2513,42 krooni, s.o. akna maksumus. 6 Maakohus leiab, et kannatanu E D tsiviilhagi kuulub rahuldamisele summas 2513,42 krooni, s.o. vastavalt esitatud arvetele lõhutud plastikakna paketi maksumus. Tõendid selle kohta, et tsiviilhagi ülejäänud summas, s.o. 450 krooni, on põhjendatud ja tõendatud, kriminaalasja materjalides puuduvad. Maakohus jätab E D tsiviilhagi summas 450 krooni Kriminaalmenetluse seadustiku §310 lg.1, 3 alusel läbi vaatamata. Vastavalt KrMS §313 lg.1 p.12 esitatakse süüdimõistvas kohtuotsuses muuhulgas kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus. Vastavalt KarS §4 lg.3 on sama seadustiku §199 lg.2 näol tegemist teise astme süüteoga. Vastavalt KrMS §179 lg.1 p.2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Eeltoodu alusel kuulub summas 6525 krooni. süüdistatavalt väljamõistmisele riigituludesse sundraha Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.4 kuuluvad menetluskulude hulka ka määratud kaitsjale makstud tasu. Eeltoodu alusel kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele kohtulikus menetluses makstud tasu summas 652,80 krooni. kaitsjale Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.5 kuuluvad menetluskulude kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud. kaitsjale hulka ka Eeltoodu alusel kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele 7 krooni. Anne PALMISTE Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.