Obsah (6)

§ 76§ 78§ 75§ 199§ 68§ 74

Kriminaalasi nr 1-14-7498 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18 . märts 2016. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-7498 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistung

§ 76lg 5 alusel määrata R.A-le katseaeg kestusega 6 (kuus) kuud.

3.

§ 78p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates.

4. Allutada R.A katseajaks

§ -s 75 sätestatud käitumiskontrollile ja kohustada R.A täitma katseaja jooksul

§ 75

lg -s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; - 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- , töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5.

§ 75

lg 2 p 4, 8 alusel määrata R.A-le katseajaks järgmised kohustused: 1) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele mitte hiljem kui 2 (kahe) nädala jooksul vabanemisest alates; 2) osaleda sotsiaalprogrammis kriminaalhooldaja äranägemisel.

1. Määrus R.A suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.
2. Vabastada süüdimõistetu R.A kohtumääruse jõustumist. karistuse kandmiselt peale käesoleva Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Pärnu Maakohtu 23.10.
3. a otsusega tunnistati R.A süüdi

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg.

§ 74

lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 15.02.2013. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra. R.A-le mõisteti liitkaristuseks 11 kuud 23 päeva vangistust. Karistus asendati 706 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 2 aastat. R.A t ikohustat üldkasuliku töö tegemise ajal järgima kontrollnõudeid vastavalt

§-s 75 sätestatule . Tartu Maakohtu 11.03.

1. a määrusega pöörati R.A-le Pärnu Maakohtu 23.10.
2. a otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus, s.o 11 kuud 23 päeva vangistust, täitmisele. R.A karistusaja alguseks loeti 21.07.
3. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 21.07.
4. a ja lõppeb 14.07.
5. a. a Vangl toetab R.A vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. rokurörP on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha R.A tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör toetab R.A tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt. 2 KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu R.A selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. KOHTU SEISUKOHT
6. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning k uulanud ära R.A, leiab, et R.A tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt on põhjendatud.
7. R.A kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on R.A temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Seega esinevad formaalsed alused R.A tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 R.A on kriminaalkorras karistatud neljal korral. R.A on varasemalt toime pannud varavastaseid süütegusid. Käesoleval ajal kannab R.A karistust kuritegude eest, mille eest on teda ka varasemalt karistatud, s.o varguste toimepanemise eest. R.A varasemast elukäigust nähtuvalt on R.A-le mõistetud eriliigilisi karistusi, sealhulgas reaalselt ärakandmisele kuuluvat vangistust (2 korda). Viimati anti R.A-le võimalus kanda karistust vabaduses Pärnu Maakohtu 23.10.

1. a otsusega (kriminaalasi nr 17498).14Vaatamata varasemalt mõistetud eriliigilistele ka ristustele ei teinud R.A oma käitumisest vajalikku järeldusi ja ei muutnud väljakujunenud tegutsemismustreid. Seda kinnitab R.A varasem tegutsemisviis. Kuigi R.A-le mõistetud vangistus (varguste toimepanemise eest) asendati Pärnu Maakohtu 23.10.
2. a otsusega üldkasuliku tööga, tuli karistus täitmisele pöörata põhjusel, et R.A rikkus talle kohtulahendiga määratud kohustusi. Tartu Maakohtu 20.01.
3. a määrusest (kriminaalasi nr 1-10-4185) nähtuvalt on ka varasemalt tuln ud R.A-le karistuseks mõistetud vangistus (Tartu Maakohtu 05.04.
4. a otsus kriminaalasjas nr 1-10-4185) täitmisele pöörata põhjusel, et R.A ei täitnud talle kohtulahendiga pandud kohustusi. Kohtu hinnangul nähtub eelnevast, et R.A on suhtunud äärmiselt ükskõikselt ja hoolimatult kehtestatud õiguskorda üldiselt. Samas peab kohus oluliseks, et R.A on kahetsenud toimepandut ja soovib edaspidi samalaadseid olukordi vältida. Käesolev vangistus on R.A pikim eg. karistusa Kohus, võttes arvesse R.A selgitusi kohtuistungil, leiab, et R.A kahetsuse siiruses ja selles, et R.A on teo tagajärgedest aru saanud, puudub alus kahelda. Kohtu arvates on nimetatud asjaolu oluline, kuna karistuse eesmärgiks on tagada, et inimene ei jätkaks pärast karistuse kandmist kuritegude toimepanemist. Seega on R.A puhul alust arvata, et karistus on täitnud eripreventiivsed eesmärgid. 3.2 R.A-le ei ole tulenevalt karistusaja pikkusest koostatud individuaalset täitmiskava, kuna tema karistusaeg on alla ühe aasta. R.A liitus Tööotsingu- ja Sotsiaalsete oskuste koolitusega, kuid loobus nimetatud koolitusest, tuues põhjuseks enda suutmatuse teemasse 3 keskenduda kuna osalejate grupp on suur ja lärmakas. R.A puuduvad vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused. Sellest lähtudes peab kohus R.A käitumist karistuse kandmise ajal positiivseks. 3.3 Kohus leiab, et R.A vabanemisjärgsed elutingimused on head. Vabanemise korral on R.A kindel elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond. Nimetatud elukoht kuulub R.A tuttava perekonnale, kelle juures on R.A ka varasemalt elanud. Perekond soovib ja on nõus R.A vabanemisel toetama. Kohus peab positiivseks sedagi, et R.A on vabanemise korral tagatud kindel töökoht OÜs HRvõsalõikajana Forest . Seega on R.A vabanemise korral olemas toetus lähedaste isikute näol ja võimalus saada regulaarset ning kindlat sissetulekut. See võimaldab omakorda äraelamist ja maandada uute kuritegude toimepanemise riske, kuna R.A on kuriteod toime pannud eelkõige majanduslikel eesmärkidel. Töökoha olemasolu on vajalik ka seetõttu, et Tartu Vangla andmetel on R.A rahalisi nõudeid kogusummas 2297 eurot ja vabanemisfondis on 30 eurot. Kohus peab positiivseks, et R.A on motiveeritud likvideerima võlgnevusi.
5. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et R.A ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt on põhjendatud. Siinjuures arvestab kohus, et R.A on noor inimene, kes kannab karistusena reaalset vangistust, mis on lühem kui 1 aasta ning R.A on talle mõistetud karistuses t (11 kuud 23 päeva) ära kandnud ligikaudu 8 kuud vangistust. Lisaks võimaldab kohtu hinnangul R.A tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist tema positiivne käitumine karistuse kandmise ajal, aga ka tema vabanemisjärgsed elutingimused. Kohtu arvates võima ldab R.A käitumine karistuse kandmise ajal, aga ka tema kohtule antud selgitused järeldada, et R.A on endale seadnud tulevikuks seadusekuulekad eesmärgid ja ta on teinud toimepandust vajalikud järeldused. Seega on kohtul piisav alus olla veendunud, et R.A suhtes on senini reaalselt ärakantud vangistus avaldanud talle piisavat mõju ja motiveerinud teda edasiselt kuritegelikust käitumisest hoiduma. Kohus leiab, et R.A tingimisi ennetähtaegne vabastamine on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Sellest tulenevalt on kohtu hinnangul R.A puhul võimalik edasise karistuse kandmisel rakendada kriminaalhoolduslikke meetmeid.
6. R.A tuleb

§ 76lg 5 alusel määrata katseaeg kestusega 6 kuud.

Kohus leiab, et katseajaks tuleb R.A allutada käitumiskontrollile. Siinjuures võtab kohus arvesse Raiko Ojaste poolt kandmata karistusaja pikkust, aga ka toimepandud kuritegude iseloomu ja sellest tulenevalt vajadust range järelevalve kohaldamiseks. Selleks, et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb R.A-le lisaks

§ 75

lg -s 1 sätestatud kontrollnõuetele määrata käitumiskontrolli ajaks

§ 75

lg 2 p 4 alusel täiendav kohustus asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 (kahe) nädala jooksul vabanemisest arvates. Nimetatud kohustus on vajalik kuriteoriskide maandamiseks, st selleks, et R.A oleks tagatud regulaarne sissetulek ja seeläbi toimetulek. Lisaks tuleb

§ 75

lg 2 p 8 alusel tuleb R.A-le määrata kohustuseks osaleda sotsiaalprogrammis kriminaalhooldaja äranägemisel. See võimaldab kriminaalhooldajal määrata R.A-le sobiva sotsiaalprogrammi, mille läbimisega on tal võimalik kinnistada ja omandada uusi teadmisi, mis võimaldaksid maandada uute kuritegude toimepanemise riske. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt tuleks R.A läbida sotsiaalprogramm Sotsiaalsete oskuste treening. Raina Pärn Kohtunik 4