lg 1 ja 3, § 251 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik S.O , ik XXX, elukoht: xxxx, töökoht: xxxx OÜ. Kohtuvälise menetleja esindaja Liisa Merekivi, politseijaoskond Põhja prefektuuri Kesklinna RESOLUTSIOON 1 ettenähtud väärteo 1. S.O süüdi tunnistada
2.
lg 1 ja 3 alusel määrata aresti kandmine ositi ning järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt kaks päeva.
lg 2 p 4 ja pani toime
Menetlusalune isik selgitas, et süüdistus on arusaadav, tunnistab end väärteo toimepanemises süüdi. Sel ajal töötas, kuid oli olukord, et oli depressiioon, hiljem sai teada, et on diagnoositud epilepsia ja sai asjadest vähe aru. Ei oska öelda, mida planeeris varastatuga peale hakata. On tõepoolest varem vargusi toime pannud. Praegu on haiguslehel, oli käeluus mõra, kips võeti just maha. Palub siiski määrata trahv või üldkasulik töö. Praegu on võimalik trahvi maksta, varem ei töötanud. Osaliselt on varemad trahvid tasutud, praegu on konto arestitud ja sealt võetakse maha. Kuigi käeluu on murtud, siis mingi aja pärast saab üldkasulikku tööd teha. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et esitatud süüdistus on tõendatud, taotleb aresti 6 päeva, kuivõrd on varem karistatud nii rahatrahvide kui ka arestidega. Arvestades isiku tervist, epilepsiahood, käeluu murd, siis ei nõustu üldkasuliku tööga. Kohus, kontrollinud väärteoprotokolli, samuti väärteotoimikus olevaid kirjalikke materjale, kuulanud ära menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlused ning kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub alljärgnevale seisukohale. Väärteoprotokollis on menetlusalust isikut süüdistatud
lg 1 ja 3 ning § 251 ettenähtud väärteo toimepanemises viitega
Menetlusalune isik pani kaupluses Calle põue kaks pudelit Meukow VSOP konjakit hinnaga 81,98 eurot ning seejärel möödus kassarivist jättes tahtlikult kauba eest tasumata.
218 lg 1 kohaselt karistatakse väärteokorras v aravastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimine, arvutiandmetesse sekkumine, arvutisüsteemi toimimise takistamine, arvutikuriteo ettevalmistamine, röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuuri- või ajalooväärtusega eseme vargus või süstemaatiline vargus.
lg 1 sätestatud erandeid kohus ei tuvastanud, seega tuleb lähtuda varavastasest süüteost väheväärtusliku asja vastu.
lg 4 kohaselt on väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asi või õigus, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel käesoleva seadustiku §-des 203 ja 204 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju.
lg 2 kohaselt on miinimumpäevamäära suurus 10 eurot, seega üle 200 eurose varavastase süüteo puhul on tegemist juba kuriteoga
Antud juhul prooviti varastada kaupa summas 81,98 eurot, mis jääb väheväärtusliku asja piiridesse. Seega peab kohus kõigepealt tuvastama, millise varavastase kuriteo on isik toime pannud ja siis lähtuvalt
lg 4 sätestatud piirist kvalifitseerima selle süüteo
Kohus leiab, et 02.11.2017 kell 19:45 Ahtri tn 9, Tallinnas asuvas kaupluses Calle kahe pudeli Meukow VSOP konjaki summas 81,98 eurot varguse katse toime panemine S.O poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamisega ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. 02.11.2017 koostatud avaldusest politseile nähtub, et (tl 3) 02.11.2017 kell 19.10 peeti Nautica kaubanduskeskuses asukohaga Ahtri 9 peale Calle kauplusest väljumist kauba eest tasumata kinni isik S.O , kelle juurest avastati Calle varastatud kaupu 81,98 euro väärtuses ning varastati kaks pudelit alkoholi Meukow VSOP hinnaga 40,99 eurot pudel. Esemed tagastati kauplusele. 2 02.11.2017 koostatud kinnipeetu üleandmise aktist (tl 4) nähtuvalt kaubanduskeskuses Ahtri 9 kaupluses Calle kinni peetud S.O üle politseile. Menetlusalune isik on ise samuti tunnistanud väärteo toimepanemist. anti Nautica Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt
Nagu Calle Estonia OÜ poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest nähtub (tl 3), taotletakse vastutusele võtta isik, kes 02.11.2017 kell 19:45 pani toime õigusvastase teo, kui tema juurest avastati Calle Estonia OÜ-le kuuluvat kaupa maksumusega 81,98 eurot. Seega on sedastatav, et need esemed olid süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Kuna süüdistatava poolt asjade äravõtmist kahtlustati turvatöötaja poolt ja peale kassadest möödumist võeti süüdistatav turvatöötaja poolt kinni, siis ei olnud vargust võimalik lõpuni viia süüdistatava tahtest mitteolenevatel põhjustel, seega jäi vargus katse staadiumisse. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse katse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatava käitumisest nähtub üheselt, et esemete äravõtmisega sooviti selle omanik jätta esemetest ilma kestvalt ning kui süüdistatav ei oleks turvatöötajale vahele jäänud, siis ei oleks ta alkoholi pudeleid omanikule tagastanud. Seega leiab kohus, et realiseeritud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk. Karistusregistri andmete kohaselt on S.O kehtiv kriminaalkaristus
Seega on tegemist isikuga, kes on varem toime pannud varguse. Samas olukorras, kus tegemist on varavastase süüteoga väheväärtusliku asja vastu, siis ei ole varasemal karistatusel tähtsust, kuivõrd
Seega juhul, kui isik on varem karistamata või karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest, oleks
lg 1 ettenähtud süüteo toimepanemise puhul, kui isik paneb toime varguse, nii või teisiti vajalik viidata
lg-le 1, s.t menetlusaluse isiku käitumine on suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil.
lg 1 järgi kvalifitseeritavat süütegu süüks arvates ei saa viidata
lg 2 p 4 tunnustele, so sellele, et tegemist on isikuga, kes on varem varguse toime pannud, sest
Süstemaatilise varguse korral kvalifitseeritaks selline käitumine juba
Samas kuigi väärteoprotokollis on viide rikutud nõudele ebaõige, saab kohus selle vea kõrvaldada, lugedes rikutuks kergema samas sättes märgitud normi. Nagu kohus juba eelpool mainis on tegemist väheväärtusliku asjaga ja seega tuleb süütegu kvalifitseerida
Kohus juhib tähelepanu ka asjaolule, et
kohaselt on väärteokatse karistatav käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud juhtudel.
Kuivõrd
lg 3 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud väärteo katse on karistatav ja samas inkrimineeritakse katse nii või teisiti
sätte alusel, puudub süüteo kvalifitseerimisel vajadus viidata
lg 3 sätetele, kuivõrd süüks arvatava süüteo tunnuseid sisustab viide
Seega on tõendamist leidnud, et S.O pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, mille väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära, kuid tegu jäi lõpule viimata temast mitte olenevatel põhjustel, s.t jäi katse staadiumisse. Arvestades süüteo asjaolusid, siis leiab kohus, et antud süütegu pandi toime teadlikult ja tahtlikult, seega on tegemist kavatsetult toimepandud süüteoga. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tuvastamist leidnud, et menetlusaluse isik pani toime
lg 1 ja § 251 ettenähtud väärteo katse, s.o varavastase süüteo katse väheväärtusliku asja vastu. 3 Karistus
Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut ka varem samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud. Sellele vaatamata on menetlusalune isik toime pannud uue samalaadse väärteo. Seejuures on menetlusalune isik eelmise samalaadse väärteo toime pannud ajal, mil ta oli vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabastatud ja menetlusesemeks oleva väärteo on menetlusalune isik toime pannud pärast vangistuse täitmisele pööramist ja vangistuse ära kandmist. Samuti nähtub karistusregistri andmetest, et isikul on hulgaliselt ka teiseliigilisi väärteokaristusi, mille eest määratud rahatrahvid on jäetud kõik tasumata. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada kergemat karistuse liiki rahalise karistuse näol, vaid tuleb kohaldada aresti. Hinnates isiku süüd süüteo toimepanemisel arvestab kohus varastada püütud esemete väärtust, siis ei ulatunud nende esemete väärtus
lg 4 sätestatud piirmäärani, vaid jäi alla eemärgitud piirmäära keskmise väärtuse. Lisaks nähtub süüteo toimepanemise asjaoludest, et isik osutas jõulist vastupanu turvatöötajale, kes pidi kasutama lausa käeraudu. Ja kuigi tegu ise jäi katse staadiumisse, leiab kohus, et menetlusaluse süü on hinnatav keskmisena. Üldjuhul tuleks lähtuvalt kohtupraktikast määrata/mõista karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning juhul, kui on tuvastatud karistust kergendavad või raskendavad asjaolud, määrata karistus siis vastavalt kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra või üle ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Käesoleval juhul ei ole kohus ühtegi karistust kergendavat ega raskendavat asjaolu tuvastanud. Samas nähtub väärteoasja materjalidest, et menetlusalust isikut on korduvalt karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest ning lisaks on isikul ka kehtiv kriminaalkaristus
Kehtiva kohtupraktika kohaselt võib korduvalt karistatud isiku puhul ka keskmise süü korral kohaldada karistust ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavas määras kui süüdlases on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Käesoleval juhul on aga tegemist olukorraga, kus menetlusalune isik on pärast vangistuse kandmist asunud tööle ja väärteoasja materjalidest nähtuvalt toime pannud ühe varguse katse, millega varalist kahju ei tekkinud. Seega leiab kohus antud juhul, et karistuse võib siiski mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kuivõrd menetlusalune isik töötab, peab kohus võimalikuks määrata mõistetava aresti kandmise osadena pikema aja jooksul, et aresti kandmine ei takistaks töötamist. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §-dest 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Menetlusalune isik taotles aresti asendamist üldkasuliku tööga, kuid kohus jätab selle taotluse rahuldamata. Menetlusaluse isiku puhul ei ole tegemist isikuga, keda ei ole varem arestiga karistatud ja kes peaks aresti kandma esimest korda, mis annaks võimaluse mõjutada isikut ka aresti asendamisega üldkasuliku tööga. Menetlusalust isikut on varem korduvalt karistatud arestiga, seejuures ka vangistusega. Seega üldkasulik töö ei täidaks oma eesmärki. Seejuures on menetlusalune isik käesoleval ajal töövõimetu seoses käevigastusega ning lisaks sellele on menetlusaluse isiku sõnade kohaselt diagnoositud ka epilepsia. Kohus leiab, et taoliste terviseandmetega isiku suhtes ei ole võimalik mõistetavat aresti üldkasuliku tööga asendada. /allkirjastatud digitaalselt/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.