Alates 13.09.2012.a. – 30.10.2012.a., 28.06.2013.a. – 07.10.2013.a. kohaldati tõkendina vahistamist. Rein Kiviloo RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada I.I KarS § 199 lg. 2 p 7, 9 järgi ning karistada teda vangistusega 2 (kaks) aastat. Kohaldades KarS § 68 lg. 1 sätteid, lugeda karistusest ärakantuks eelvangistuses viibitud aeg 12.09.2012.a. – 30.10.2012.a. ja 28.06.2013.a. – 07.10.2013.a., s.o. kokku 4 (neli) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva ning mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta, 7 (seitse) kuud ja 1 (üks) päev vangistust. Kohaldades KarS § 69 lg. 1 sätteid asendada mõistetud 1 (ühe) aasta, 7 (seitsme) kuu ja 1 (ühe) päevane vangistus üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd ning mõista lõplikuks karistuseks kokku 1152 (üks tuhat ükssada viiskümmend kaks) tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg. 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat. Määrata I.I Tallinna Vangla kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Harju kriminaalhooldusosakonna KarS § 69 lg. 4 alusel on I.I kohustatud ühiskondliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg-s 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas XXX; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Tõkend – vahistamine – süüdistatava I.I´i suhtes tühistada. Vabastada I.I vahi alt kohtusaalist. Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o. 07.10.2013.a. Asitõendid: • 3 CD plaati videosalvestustega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures -
lg.3 p.1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde; • Kaks kanistrit ja voolik, mis asuvad hoiul Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas konfiskeerida KarS § 83 lg. 1 alusel kui kuriteo toimepanemise vahendid ning
lg.3 p.4 alusel hävitada kui väärtusetud esemed kohtuotsuse jõustumisel; • hall dressipluus, sinine pluus, valge müts ja märkmik, mis asuvad hoiul Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas,
lg.3 p.2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel I.I´ile; • sõiduauto Mercedes Benz, reg nr XXX (VIN-kood /tehasetähis/ XXX; ehitusaasta 1996; mootorimaht 3199, võimsus 162kW), mis on arestitud tsiviilhagi tagamiseks Harju Maakohtu 05.10.2012.a määruse alusel ning on sõiduki valvega hoiukohta paigutamise 2 • aktiga nr XXX hoiustatud Tallinnas Rahumäe tee 6 asuvas parklas - jätta aresti alla ning kohtuotsuse jõustumisel võõrandada ning selle müügist saadud raha kanda tsiviilhagide katteks; sõiduauto Mercedes Benz, reg nr XXX süütevõtmed koos puldiga, mis asuvad pakendatult ümbrikus kriminaalasja materjalide juures - saata kohtuotsuse jõustumisel hoiule Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlasse kuni tsiviilhagi tagamiseks arestitud vara võõrandamiseni. Tsiviilhagid: • AS Statoil Fuel & Retail Eesti poolt on esitatud tsiviilhagi varalise kahju nõudes kogusummas 926,41 eurot. VÕS § 1043 ja
1 alusel välja mõista I.I ´ilt AS Statoil Fuel & Retail Eesti kasuks tsiviilhagist summa 833 (kaheksasada kolmkümmend kolm) eurot ja 4 (neli) eurosenti. Tsiviilhagist summa 93 (üheksakümmend kolm) eurot ja 37 (kolmkümmend seitse) eurosenti kuulub hüvitamisele I.I ´i ning Andrei Gerassimtšuk´i poolt solidaarselt. Tsiviilhagi tasuda AS Statoil Fuel & Retail Eesti arveldusarvele 17000630492 Nordea Pangas. • VÕS § 1043 ja
1 alusel välja mõista I.I ´ilt OÜ Kaubserv kasuks tsiviilhagi summas 255 (kakssada viiskümmend viis) eurot ja 1 (üks) eurosent. Tsiviilhagi tasuda OÜ Kaubserv arveldusarvele 221007110578 Swedbankis. Välja mõista I.I ´ilt
§-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; § 175 lg. 1 p. 4, 5; § 180 lg. 1 alusel menetluskuluna kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 0,45 € (nelikümmend viis) eurosenti ning tasu riigi õigusabi osutamise eest summas 429 (nelisada kakskümmend üheksa) eurot ja 60 (kuuskümmend) eurosenti, s.o kokku 430 (nelisada kolmkümmend) eurot ja 5 (viis) eurosenti, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul igakuiselt selliselt, et 11 kuud tasuda 37 (kolmkümmend seitse) eurot kuus ja 12. kuul tasuda 23 (kakskümmend kolm) eurot ja 5 (viis) eurosenti Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas, nr. 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ja selgitusena: “I.I , kriminaalasi 1 – 13 – 3574, õigusabikulud, koopiakulud.“ Välja mõista I.I-lt
§-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 3; 180 lg. 1 alusel menetluskuluna ekspertiisitasu 761 (seitsesada kuuskümmend üks) eurot, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul selliselt, et 11 kuud tasuda igakuiselt 63 (kuuskümmend kolm) eurot ning 12. kuul tasuda 68 (kuuskümmend kaheksa) eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 SEB Pangas, nr. 221023778606 Swedbank või nr. 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ja selgitusena: “I.I , kriminaalasi 1 – 13 – 3574, ekspertiisitasu“. Välja mõista I.I-lt
§-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; § 175 lg. 1 p. 9; § 179 lg. 1 p. 2 alusel sundraha 480,00 (nelisada kaheksakümmend) eurot, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul igakuiselt 40 (nelikümmend) eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas, nr. 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ja selgitusena: “I.I , kriminaalasi 1 – 13 – 3574, sundraha“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 3 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning
Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi
15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. SÜÜDISTUSE SISU I.I on kohtu alla antud kokkuleppemenetluse raames ja teda süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem korduvalt toime pannud vargusi uuesti 13.08.2012.a kella 19:26 ajal Tallinnas Sütiste tee 1 asuvas Statoil Fuel & Retail Eesti AS-le kuuluvas Sütiste teenindusjaamas, grupis koos kohtueelse menetlusega tuvastamata isikuga tankis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil sõiduautosse Mercedez Benz, millel olid küljes teisele sõidukile kuuluv reg nr XXX 47,14 liitrit mootorkütust 98 Ultima kogumaksumusega 66,94 eurot ja lahkus teenindusjaamast, jättes kütuse eest tahtlikult tasumata, tekitades vargusega Statoil Fuel & Retail Eesti AS’le varalist kahju. Samuti tema isikuna, kes on varem korduvalt toime pannud vargusi, uuesti 16.08.2012.a kella 14:44 ajal Tallinnas Endla 52 asuvas Statoil Fuel & Retail Eesti AS-le kuuluvas Endla teenindusjaamas grupis koos Andrei Gerassimtšuk’ga, tankis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil sõiduautosse Mercedez Benz, millel olid küljes teisele sõidukile kuuluv reg nr XXX 66,22 liitrit mootorikütust Bensiin 95 kogumaksumusega 93,37 eurot ja lahkus teenindusjaamast, jättes kütuse eest tahtlikult tasumata, tekitades vargusega Statoil Fuel & Retail Eesti AS’le varalist kahju. Samuti tema isikuna, kes on varem korduvalt toime pannud vargusi, uuesti 22.08.2012.a kella 11:35 ajal Tallinnas Tammsaare tee 111 asuvas Statoil Fuel & Retail Eesti AS-le kuuluvas Tammsaare teenindusjaamas, grupis koos kohtueelse menetlusega tuvastamata isikuga, tankis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil sõiduautosse Mercedez Benz, millel olid küljes teisele sõidukile kuuluv reg nr XXX 68,11 liitrit mootorkütust Bensiin 95 kogumaksumusega 97,40 eurot ja lahkus teenindusjaamast, jättes kütuse eest tahtlikult tasumata, tekitades vargusega Statoil Fuel & Retail Eesti AS’le varalist kahju. Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud vargusi süstemaatiliselt, uuesti 22.08.2012.a kella 18:03 ajal Tallinnas Paldiski mnt 106 asuvas Statoil Fuel & Retail Eesti AS-le kuuluvas Õismäe teenindusjaamas, tankis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 4 sõiduautosse Mercedez Benz, millel olid küljes teisele sõidukile kuuluv reg nr XXX 70,06 liitrit mootorikütust 98 Ultima kogumaksumusega 102,99 eurot ja lahkus teenindusjaamast, jättes kütuse eest tahtlikult tasumata, tekitades vargusega Statoil Fuel & Retail Eesti AS’le varalist kahju. Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud vargusi süstemaatiliselt, uuesti 22.08.2012.a kella 18:59 ajal Tallinnas Endla 52 asuvas Statoil Fuel & Retail Eesti AS-le kuuluvas Endla teenindusjaamas, tankis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil sõiduautosse Mercedez Benz, millel olid küljes teisele sõidukile kuuluv reg nr XXX 54,15 liitrit mootorikütust 98 Ultima kogumaksumusega 79,60 eurot ja lahkus teenindusjaamast, jättes kütuse eest tahtlikult tasumata, tekitades vargusega Statoil Fuel & Retail Eesti AS’le varalist kahju. Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud vargusi süstemaatiliselt, uuesti 24.08.2012.a kella 20:31 ajal Tallinnas Pärnu mnt 180 asuvas Statoil Fuel & Retail Eesti AS-le kuuluvas Järve teenindusjaamas, tankis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil sõiduautosse Mercedez Benz, millel olid küljes teisele sõidukile kuuluv reg nr XXX 52,21 liitrit mootorikütust 95 Ultima kogumaksumusega 75,70 eurot ja lahkus teenindusjaamast, jättes kütuse eest tahtlikult tasumata, tekitades vargusega Statoil Fuel & Retail Eesti AS’le varalist kahju. Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud vargusi süstemaatiliselt, uuesti 26.08.2012 kella 21:14 ajal Tallinnas Sütiste tee 1 asuvas Statoil Fuel & Retail Eesti AS-le kuuluvas Sütiste teenindusjaamas, grupis koos kohtueelse menetlusega tuvastamata isikuga, tankis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil sõiduautosse Mercedez Benz, millel olid küljes teisele sõidukile kuuluv reg nr XXX ja kolme kanistrisse kokku 123 liitrit mootorkütust 95 Ultima summas 178,35€ ja lahkus teenindusjaamast, jättes kütuse eest tahtlikult tasumata, tekitades vargusega Statoil Fuel & Retail Eesti AS’le varalist kahju. Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud vargusi süstemaatiliselt, uuesti 27.08.2012.a kella 20:57 ajal Tallinnas Tammsaare tee 111 asuvas Statoil Fuel & Retail Eesti AS-le kuuluvas Tammsaare teenindusjaamas, tankis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil sõiduautosse Daewoo, millel olid küljes teisele sõidukile kuuluv reg nr XXX ja kanistritesse kokku 54,10 liitrit mootorikütust Bensiin 95 kogumaksumusega 76,55 eurot ja lahkus teenindusjaamast, jättes kütuse eest tahtlikult tasumata, tekitades vargusega Statoil Fuel & Retail Eesti AS’le varalist kahju. Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud vargusi süstemaatiliselt, uuesti 28.08.2012.a kella 12:47 ajal Tallinnas Endla 43 asuvas Statoil Fuel & Retail Eesti AS-le kuuluvas Kristiine teenindusjaamas, tankis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil sõiduautosse Mercedez Benz, millel olid küljes teisele sõidukile kuuluv reg nr XXX 8,38 liitrit mootorikütust 95 Ultima summas 12,15 eurot ja lahkus teenindusjaamast, jättes kütuse eest tahtlikult tasumata, tekitades vargusega Statoil Fuel & Retail Eesti AS’le varalist kahju. Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud vargusi süstemaatiliselt, uuesti 28.08.2012.a kella 13:01 ajal Tallinnas Linnu tee 64 asuvas Kaubserv OÜ-le kuuluvas 5+ tanklas, tankis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil sõiduautosse Mercedes Benz, millel olid küljes teisele sõidukile kuuluv reg nr XXX ja kanistritesse kokku 73,45 liitrit mootorikütust Bensiin 95 kogumaksumusega 102,78 eurot ja lahkus teenindusjaamast, jättes kütuse eest tahtlikult tasumata, tekitades vargusega Kaubserv OÜ’le varalist kahju. Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud vargusi süstemaatiliselt, uuesti 04.09.2012.a kella 16:20 ajal Tallinnas Lootsi 1 asuvas Statoil Fuel & Retail Eesti AS-le kuuluvas Sadama teenindusjaamas, grupis koos kohtueelses menetluses tuvastamata isikuga tankis võõra vallasasja 5 ebaseadusliku omastamise eesmärgil sõiduautosse Mercedez Benz, millel olid küljes loetamatud reg nr 100,25 liitrit mootorikütust Bensiin 95 kogumaksumusega 143,36 eurot ja lahkus teenindusjaamast, jättes kütuse eest tahtlikult tasumata, tekitades vargusega Statoil Fuel & Retail Eesti AS’le varalist kahju. Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud vargusi süstemaatiliselt, uuesti 04.09.2012.a kella 17:56 ajal Tallinnas Linnu tee 64 asuvas Kaubserv OÜ-le kuuluvas 5+ tanklas, tankis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil sõiduautosse Mercedes Benz, millel olid küljes teisele sõidukile kuuluv reg nr XXXja kanistritesse kokku 87,37 liitrit mootorikütust Bensiin 95 kogumaksumusega 122,23 eurot ja lahkus teenindusjaamast, jättes kütuse eest tahtlikult tasumata, tekitades vargusega Kaubserv OÜ’le varalist kahju. Seega I.I varem vargusi toime pannud isikuna, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgi, mis oli toime pandud grupi poolt ja süstemaatiliselt, s.o. kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 199 lg. 2 p. 7,9 järgi. KOKKULEPPE SISU
alusel 07.10.2013.a süüdistatav I.I , kaitsja Rein Kiviloo ning ringkonnaprokurör Katrin Pärtlas sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, kus vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör kohtus KarS § 199 lg. 2 p. 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest mõista süüdistatavale I.I´ile karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg. 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg 12.09.2012.a – 30.10.2012.a, 28.06.2013.a – 07.10.2013.a, s.o. 4 kuud ja 29 päeva karistusaja hulka, mõistes I.I-le karistuseks 1 aasta 7 kuud ja 1 päev vangistust. KarS § 69 lg. 1 alusel asendada vangistus 1 aasta 7 kuud ja 1 päev ehk 576 (viissada seitsekümmend kuus) päeva vangistust üldkasuliku tööga. Kuna ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd, on mõistetavaks karistuseks 1152 tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg. 4 alusel on I.I kohustatud täitma üldkasuliku töö tegemise ajal KarS § 75 lg. 1 nimetatud kontrollnõudeid Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks palub prokurör määrata 2 aastat. Kokkuleppe kohaselt on süüdistatavale selgitatud, et süüdimõistva otsuse korral ja tsiviilhagide väljamõistmise korral võõrandatakse temale kuuluv sõiduauto Mercedes-Benz E320 reg nr XXX ja s/a MB reg nr XXX süütevõtmed koos puldiga tsiviilhagide katteks. Samuti on süüdistatavale selgitatud, et iga süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb lisaks karistusele sundraha, mis on II astme kuriteo puhul 480€ ning kriminaalmenetluse kulud - toimiku koopia tegemise kulud, ekspertiisikulud ja kaitsjatasu, mis kohtueelses menetluses on kogusummas 857,45 € ning need kuuluvad süüdistatava poolt hüvitamisele. Süüdistatav I.I tunnistas kohtuistungil end temale KarS § 199 lg. 2 p. 7, 9 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning kahetses toimepandut. Süüdistatav I.I selgitas, et 07.10.2013.a sõlmisid ringkonnaprokurör Katrin Pärtlas, tema (I.I) ja tema kaitsja Rein Kiviloo kokkuleppemenetluses kokkuleppe temale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes ning et ta jääb selle juurde. Ringkonnaprokurör Katrin Pärtlas ning kaitsja Rein Kiviloo selgitasid samuti, et nad jäävad 07.10.2013.a kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe juurde I.I ´ile mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes. 6 KOHTU SEISUKOHT Kohus kuulanud üle süüdistatava, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis leiab, et tõendamist on leidnud süüdistatava I.I ´i poolt KarS § 199 lg. 2 p. 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning süüdistatava I.I´i käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg. 2 p. 7, 9 järgi. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, kuulanud ära süüdistatava I.I´i selgituse ja ringkonnaprokuröri ning kaitsja arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav I.I on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb I.I temale esitatud süüdistuses KarS § 199 lg. 2 p. 7, 9 järgi süüdi tunnistada ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab I.I ´i süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.
1 p. 3, 4, 5 ja 9 kohaselt on ekspertiisikulud, määratud kaitsjale makstud tasu, kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena.
1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et
3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et I.I esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine temale ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et I.I-lt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1 – 10 – 3472; 1 – 10 – 16328; 1 – 10 – 15032; 1 – 12 – 5420; 1-12-2353. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas
3 sätteid, s.t. määrata I.I-lt väljamõistetud kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Käesolevas kriminaalasjas on asitõenditeks 3 CD plaati videosalvestustega, kaks kanistrit, voolik, hall dressipluus, sinine pluus, valge müts ja märkmik, sõiduauto Mercedes Benz, reg nr XXX (VIN-kood /tehasetähis/ XXX; ehitusaasta 1996; mootorimaht 3199, võimsus 162kW) ning sõiduauto Mercedes Benz, reg nr XXX süütevõtmed koos puldiga.
3 p. 1 kohaselt võidakse kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses.
3 p. 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber.
3 p. 2 kohaselt asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale. Lähtudes eeltoodust peab kohus võimalikuks otsustuse tegemise, et 3 CD-plaati videosalvestisega, mis on lisatud kriminaaltoimiku materjalide juurde, jätta peale otsuse jõustumist kriminaalasja juures. Kaks kanistrit ja voolik, mis asuvad hoiul Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas konfiskeerida KarS § 83 lg. 1 alusel kui kuriteo toimepanemise vahendid ning 7
Kuna hall dressipluus, sinine pluus, valge müts ja märkmik kuuluvad süüdistatavale I.I ´ile, kuuluvad need kohtuotsuse jõustumisel tagastamisele I.I´ile.
1 kohaselt on vara arestimise eesmärk tsiviilhagi, konfiskeerimise või selle asendamise ja varalise karistuse tagamine. Vara arestimine seisneb kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu, tsiviilkostja või kolmanda isiku või rahapesu või terrorismi rahastamise objektiks oleva vara üleskirjutamises ja vara võõrandamise tõkestamises. Kuna sõiduauto Mercedes Benz, reg. nr.-ga XXX on arestitud tsiviilhagi tagamiseks Harju Maakohtu 05.10.2012.a määruse alusel, tuleb see jätta aresti alla ning kohtuotsuse jõustumisel võõrandada ning selle müügist saadud raha kanda tsiviilhagide katteks ning sõiduauto Mercedes Benz, reg nr XXX süütevõtmed koos puldiga, mis asuvad pakendatult ümbrikus kriminaalasja materjalide juures, tuleb saata hoiule Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlasse kuni tsiviilhagi tagamiseks arestitud vara võõrandamiseni. Käesolevas kriminaalajas on esitanud tsiviilhagid AS Statoil Fuel & Retail varalise kahju nõudes kogusummas 926,41 eurot ning OÜ Kaubserv varalise kahju nõudes summas 255,01 eurot. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 25 sätestab igaühe õiguse talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele.
1 kohaselt juhul, kui kohus teeb süüdimõistva otsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. VÕS § 127 lg. 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg. 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg. 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega vastutab isik teisele isikule kahju tekitamise eest juhul, kui kahju on tekkinud tema tegevuse (tegevusetuse) tagajärjel, selline tegevus oli õigusvastane ning isik on kahju tekitamises süüdi. Kohus on seisukohal, et antud juhul kuulub I.I´ilt väljamõistmisele AS Statoil Fuel & Retail Eesti tsiviilhagist summa 833,04 eurot ning Kaubserv OÜ tsiviilhagi summas 255,01 eurot. Kuivõrd käesoleva kriminaalasja 16.08.2012.a episoodi pani I.I toime koos Andrei Gerassimtšuk´iga (kriminaalasi on eraldatud teise menetlusse nr 1-13-5807), kuulub AS Statoil Fuel & Retail esitatud tsiviilhagist summa 93,37 eurot hüvitamisele I.I´i ning Andrei Gerassimtšuk´i poolt solidaarselt. Kohus juhindub
§-dest 126 lg. 3 p. 1; 2, 4; 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 3, 4, 5, 9; 180 lg. 1, 3, 248 lg. 1 p. 5; 249; 310 lg. 1, 311-313. VÕS § 1043. 8 Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.