Obsah (5)
§ 320§ 65§ 74§ 69§ 75KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetluses Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. märtsil 2013. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-13-739 Kohtunik Peet Teidearu Sekretä
kokkuleppemenetluses Süüdistatav J.S isikukood: XXX; elukoht: XXXXX varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 2 korda, väärteokorras karistatud; tõkend: elukohast lahkumise keeld alates
- detsembrist
- a Kaitsja § 320 lg 1 järgi advokaat Aivar Kello Juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus otsustas: Süüdi tunnistada J.S
§ 320lg 1 järgi ja mõista karistuseks viis
(5)kuud vangistust.
§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust J.S-ile Tartu Maakohtu 03.
juuli 2012. a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-4096 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o ühe
(1)aasta kahe
(2)kuu pikkuse vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista üks
(1)aasta seitse
(7)kuud vangistust.
§ 74
lg 5 ja § 69 alusel asendada J.S-ile mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis
§ 69lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb üks tuhat ükssada viiskümmend
(1150)tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha ühe kahe
(2)aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemise ajal peab J.S järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt
§ 75sätestatule: 1.
elama kohtu määratud alalises elukohas
- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata J.S Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse (asukohaga Tartu, kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kalevi 1) J.S suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistub kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista J.S-ilt riigituludesse sundraha nelisada kaheksakümmend
(480)eurot ,kaitsjatasu viiskümmend seitse
(57)eurot 60 senti, postikulu 2(kaks) eurot ja 61 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et J.S on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kuue kuu jooksul. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks
- Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. 2 Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS
- peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Süüdistus J.S süüdistatakse selles, et tema olles eelnevalt hoiatatud valeütluste andmise eest, andis
- septembril
- a Tartu linnas Kalevi 1 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajas K.P. ja T.T. süüdistusasjas nr 1-11-12660 (kohtueelses menetluses nr 11260101716) kohtuliku uurimise käigus tunnistajana teadvalt valed ütlused selle kohta, et tema on toime pannud K.P. ja T.T. süüdistuses esitatud röövimise, rünnates
- aprillil
- a kella 23:30 paiku Tartu linnas Ropka tn 6 maja lähistel Ü.T., peksis teda ja võttis temalt ära mobiiltelefoni ja jope. Samuti kinnitas J.S tunnistajana, et tema andis
- aprillil
- a teadvalt valed ütlused kriminaalasja kohtueelses menetluses, kui teda kuulati samadel asjaoludel Lõuna prefektuuri kriminaalmenetleja poolt tunnistajana üle. Sellega pani J.S toime
§ 320
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tunnistaja poolt kriminaalmenetluses teadvalt valeütluse andmise. Kokkulepe(sõlmitud Lõuna Ringkonnaprokuratuuris 25.01.2013) Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuritegude kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
§ 320
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 5 kuud vangistust.
§ 65
lg 2 ja § 64 lg 1 järgi mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 1 aasta 7 kuud vangistust, suurendades käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust 5 kuud vangistust
- juuli
- a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega nr 1-12-4096 mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 2 kuud vangistust võrra.
§ 74
lg 5 ja 69 alusel asendada 1 aasta ja 7-kuuline vangistus 1150 tunni üldkasuliku tööga.
§ 69
lg 3 alusel määrata J.S üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat.
§ 69
lg 4 alusel on J.S kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima
§ 75
sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Menetlus kohtus Kohtuistungil 22.03.2013 prokurör Ruti Kilg avaldas kokkulepe .Prokurör muutis kokkulepet, jättes ära kriminaalhoolduse kohustused ,mis jõustusid 2013 aasta 1. jaanuarist ning taotles kuriteo toimepanemise ajal kehtinud kontrollkohustuste rakendamist. Kohtuistungil tunnistas süüdistatav J.S , et talle on avaldatud kokkulepe ja selle muudatus arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Ta kinnitas et kokkulepe vastab tema tahtele 3 ning selle võib kohtuotsusele aluseks võtta. J.S taotles menetluskulude nõude ajatamist kuuele kuule. Kaitsja Aivar Kello jäi sõlmitud kokkuleppe ja selle muudatuse, mis puudutas kriminaalhoolduse kohustusi, juurde. Ta kinnitas toimunud kokkuleppemenetluse seaduslikkust. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav J.S väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. J.S tuleb süüdi tunnistada
§ 320lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.
Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. J.S menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot ,kaitsjatasu 57,60 eurot, postikulu 2,61 eurot. Kohtunik leiab, et arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust, on põhjendatud KrMS § 180 lg. 3 alusel määrata nende tasumine süüdistatavale osade kaupa kuue kuu jooksul. Kohtunik 4